Kehra mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Mõis on varaklassitsistlikus stiilis, puidust<ref name=":1" />. Peahoone on säilinud 20. sajandil tehtud ümberehitustega<ref name=":2" />. Peahoone on kõrge poolkelpkatusega. Esifassadil paikneb keskse kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, mida kaunistab segmentkaarne aken. Nurki kaunistavad puidust kvadeerimidatsioonid.<ref name=":1" /> Varem asus tagafassadil lahtine avar rõdu ning selle all klaasitud puitveranda<ref name=":3">{{Netiviide|autor=|url=https://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/A223/Kehra.pdf|pealkiri=Kehra mõis-rüütlimõis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=22.01.2020}}</ref>. See on aga hiljem kinniseks ehitatud. Hoone vasakusse otsa on lisatud klaasveranda<ref name=":0" />. Kehra mõis oli ümbruskonna üks väiksemaid, seda on nimetatud ka ühe küla mõisaks, sest mõisale kuulus ainult Kehra küla ning üksiktalud<ref name=":7" />. 1913.aasta Adolf Richteri aadressraamatu kohaselt oli Kehra mõisal kokku 1504,3 ha mõisamaad, millele lisandusid 17 mõisast eraldatud talu maad 685 ha ulatuses<ref name=":7" />. 1938. aastal oli mõisale alles jäänud 312,74 ha maad<ref name=":7" />.

Mõisal on olnud palju kõrvalhooneid, mis paljud on tänapäeval hävinud või ümber ehitatud<ref name=":2" />.Esialgne mõisa kompleks koosnes arvatavasti peahoonest, kolmest aidast ning tõllakuurist, nii on väitnud Dryander inkvisitsioonikirjelduses 1692. aastal<ref name=":7" />. Mõisa kompleksikompleks kuulusidkasvas sepikodaaastatega väga suureks. Sinna kuulusid1926. aastal koostatud Kehra mõisa riigi pidamisele üleandmise aktile järgnevad hooned: Vesiveski elumajs, tallveskihoone, lautsaeveski, valitesjamajatelliskivitehas, parkhärrastemaja koos kuuri, keldri ja põrsalaudaga, valitseja maja, hobusetall koos masina- ja heinakuuriga, karjalaut, kuivatis-ait ja kelder, viljakuivatimasinarehi koos katlamajaga, saunkoolimaja koos lauda, teomeestekeldri ja kuuriga<ref name=":7" />. Lisaks olid veel mitmed tööliste majad, meierei maja, töölistekupja maja, japolitsei rehehoonemaja, öövahi korter, metsavahi korter, pood koos kõrvalhoonetega ning mitmed saunahooned ning puuviljaaed<ref name=":7" />. Üks suursugusemaid mõisa kõrvalhooneid oli 1876. aastal ehitatud viiekorruselise torniga [[Historitsism|historisistlik]] viljakuivati<ref name=":1" />. Torni viiendal korrusel asus veepaak, mille veest pidi jaguma kogu mõisa majapidamise ja rohkearvulise karja jaoks<ref name=":7">{{Raamatuviide|autor=Ants Miidla|pealkiri=Kehra lood|aasta=2014|koht=Kehra|kirjastus=MTÜ Kehra Raudteejaam|lehekülg=53,63, 95, 158-178}}</ref>. Alates 1936. aastast koondus viljakuivatisse kogu senine [[Anija vald|Anija valla]] seltsielu<ref name=":4">{{Netiviide|autor=|url=https://www.anijavallakultuur.ee/kehra-rahvamaja/|pealkiri=Kehra rahvamaja ajalugu|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref>. 1950. aastate algul tehti ruumides remont, fuajeesse tehti eraldi kinoruum<ref name=":4" />. 13. detsember 1957. süttis hoone kinoseansi ajal põlema ning põles maha, alles jäid vaid kivimüürid<ref name=":4" />. 1960. aastaks oli maja taastatud suurte muutustega kultuurimajana. Hoone püstitati algsest palju madalamana ning ilma tornita. Hoones tegutseb [[Kehra rahvamaja]] tänapäevani<ref name=":2" />.

Mõisa pargist pole tänapäeval suurt midagi järgi. Omalajal oli park suur ning baseerus [[Jägala jõgi|Jägala jõele]]. Vahetult peahoone ees paiknes ringväljak ringteega. Avar, laugja reljeefiga väljak asus ka peahoone taga kuni jõeni. Mõlemad väljakud olid piiratud vabakujuliselt paigutatud puude ja põõsastega. Puu liikidest esines enim tammi[[Harilik tamm|tamm]]<nowiki/>i, kuuski[[Harilik kuusk|kuusk]]<nowiki/>i ja saari<ref name=":3" />. Lisaks leidus seal ka lehiseid, seedrimände, elupuid ning rikkalikult ehispõõsaid<ref name=":3" />. Pargi teise poole moodustas üle jõe asuv looduslik kuusik, mis oli kujundatud parkmetsaks<ref name=":3" />. Tänapäeval asuvad seal elumajad.