Rakvere: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone.jpg|pisi|[[Rakvere mõisa peahoone-teatrihoone|Rakvere mõisa]] peahoone ja teatrihoone]]▼

==Ajalugu==▼

{{vaata|Rakvere ajalugu}}▼

Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3.–5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati [[Rakvere Vallimägi|Vallimäele]], praeguse kivilinnuse kohale, ka puitlinnus. Selle kahekordse palktaraga linnuse vanim teadaolev dateering kuulub 5.–6. sajandisse.▼

Linnus Vallimäel oli üks suuremaid [[Eesti esiajalugu|muinaseesti]] linnuseid ning seda tunti [[Tarvanpea]] nime all. Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud katkematuna tõenäoliselt [[Keskaeg Eestis|keskajani]]. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga, kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi.▼

Aastatel [[1219]]–[[1220]] [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|allutas ja ristis Virumaa alad]] Taani kuningas (vt [[Taani valdused Eestis]]). Taanlased asusid linnuse kohale oma kantsi rajama arvatavasti [[13. sajand]]i II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puit[[palissaad]]i. Siis rajati Rakvere Vallimäele ka [[Rakvere ordulinnus]]e esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. [[Läti Henriku kroonika]]s mainitakse Tarvanpea asulat esimest korda [[1226]]. aastal. [[1252]]. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta ehk [[Rakvere ordulinnus|linnust]] Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).▼

[[1267]]. aastal alanud sõjategevuses tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni ning rüüstasid raskelt piirkonda. [[Rakvere linnus|Kindlust]] aga vallutada ei suudetud, kaotati üks oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöörduti tagasi. [[1268]]. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle [[Narva jõgi|Narva jõe]] ning läks [[Rakvere lahing (1268)|Rakvere alla]].▼

1302. aastal sai [[Rakvere ordulinnus|linnuse]] juurde kujunenud Wesenberghi asula Lübecki linnaõigused. [[1346]]. aastal müüs Taani kuningas [[Valdemar IV]] peale [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa valdused ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]] [[Liivi ordu]]le.▼

{{Vaata|Virumaa}}, ''[[Taani valdused Eestis]]'', ''[[Rakvere ordulinnus]]'', ''[[Harju-Viru rüütelkond]]''▼

{{Vaata|Rakvere kihelkond}}, ''[[Rakvere foogtkond]]'', ''[[Rakvere mõis]]'', ''[[Rakvere kirikumõis]]'', ''[[Rakvere Mihkli kirik]]''▼

Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela- ja läänepoolt ümbritsenud [[Rakvere mõis]]a ja idapoolt [[Rakvere kirikumõis]]a valdused, mistõttu kujunes linn algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mille keskosa (Vallimäe ja [[Rakvere Mihkli kirik|kiriku]] vaheline ala) oli vaid mõnisada sammu lai.▼

[[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] (1558. aastal), pärast Narva alistamist Vene vägede poolt, jättis Rakveret kaitsnud saksa garnison linnuse maha ja ala võttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salk. Samal aastal sai Rakvere [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[Rakvere Püha Mihkli klooster|Püha Mihkli]] [[katoliku kirik Eestis|katoliku kiriku]] munga[[klooster]], [[Rakvere Mihkli kirik]], [[gild]]imaja ja mõned kodanike kivimajad.▼

Järgnenud [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjas]] (1568. aastal) piirasid edutult Rakveret, ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud [[mõisamehed]], Poola kuninga pooldajad. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. [[Rakvere piiramine (1581)|1581]]. aastal toimus uuesti Rootsi vägede poolne linnuse piiramine [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel ning oli seekord edukas. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud [[Pljussa vaherahu]]ga läks linn Rootsi haldusesse.▼

[[Fail:Rakvere Tarvas (2).jpg|pisi|[[Tarvas (skulptuur)|Rakvere Tarvas]]]]▼

[[Rakvere mõis]] loodi [[1618]]. aastal, mil [[Rakvere linnus]]e ala [[lään]]istati Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] 12. juunil 1616. aastal oli Rakvere [[vabahärra]]ks teinud ja kes [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] saadikuna oli osalenud [[Stolbovo rahu]]läbirääkimistel. [[1631]]. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. [[1669]]. aastal omandasid mõisa [[Tiesenhausen]]id ning [[19. sajand]]i keskel [[Rennenkampff]]id.▼

[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1703. aastal) koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jättis piiräärsed idapoolsed alad vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel [[Viru-Nigula kihelkond]]a, taganesid rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid vene väed [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaeod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning linn põletati vene vägede poolt. Vene väed lõid Rakvere juurde uue tugipunkti, kust rüüstesalgad ([[kalmõkid]] jt) suundusid rüüstama ümberkaudseid [[Haljala kihelkond|Haljala]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]] ja [[Simuna kihelkond]]i. Rüüstetööd viidi lõpule kahe päevaga. Virumaa järel tungisid vene rüüstesalgad [[Järvamaa]]le.▼

[[1783]]. aastal kehtestati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] asehalduskonnad ja loodi [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] [[Rakvere kreis]]. [[Wesenberg]]i linn osteti [[Tiesenhausen]]ilt 45 011 rubla eest ära ning nimetati üheks [[Eestimaa kubermang]]u kreisilinnaks. [[1805]]. aastal asutati Rakveres [[Rakvere kreiskool|kreiskool]], [[1814]]. aastal algkool.▼

[[1870]]. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi [[Tallinna-Narva raudtee|Balti raudtee]]liinil [[Rakvere raudteejaam]]. [[1912]]. aastal asutati [[Rakvere Õpetajate Seminar]].▼