Pärnu: erinevus redaktsioonide vahel

== Ajalugu ==▼

{{Vaata|Pärnu ajalugu}}▼

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit [[Reiu asulakoht|Reiu]] jõe suudmest. Seda, et esimesed asukad, kalur-kütid, elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr, tõendavad [[1967]]. aasta arheoloogilised leiud Pärnu jõe paremal kaldal asuvalt [[Pulli asula|Pulli]] küla maa-alalt.▼

Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna. [[Vana-Pärnu]] (Perona), mille [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] piiskop oli asutanud [[Sauga jõgi|Sauga jõe]] [[suue|suudmesse]], sai [[1251]] tema piiskopkonna keskuseks. Kui [[leedulased]] selle [[1263]]. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna pealinn [[Haapsalu|Haapsallu]]. Gustav II Adolf keelas Vana-Pärnu taastamise 28. novembril 1617.▼

[[Pilt:Pernau 1554.jpg|pisi|Pärnu 1554. aastal]]▼

Uus-Pärnu (Embeck) tekkis [[Pärnu ordulinnus]]e ümber, mida ürikuis on mainitud [[1265]]. See oli müüriga kindlustatud [[kaubalinn]] ([[linnaõigused]] alates [[1318]]), [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] liige, [[Novgorod]]i viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud [[Pärnu raad]].▼

Rootsi võimu ajal asus Pärnus [[1699]]–[[1710]] [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]] ([[Academia Gustaviana Carolina]]). [[Põhjasõda]] algas [[1700]], [[Pärnu piiramine (1710)|vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal]], Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu ning venelased said endale Pärnus hea meresadama ja laevaehituskoha. ▼

18. sajandil kehtis Pärnus oma arvestuslik rahaühik, Pärnu kuranttaaler (''Thaler pernauisch courant''), mis võrdus 64 Rootsi [[öör]]i ja 75 Vene [[Kopikas|kopikaga]]<ref>Ivar Leimus, Mauri Kiudsoo, Gunnar Haljak. Sestertsist sendini. Ajaloomuuseum, 2018, lk. 144. ISBN 9789949624225</ref>.▼

[[1764]]. aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale [[Katariina II|Katariina II-le]] veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. [[18. sajand]]il elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool. Sadama põhiline osa oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme ([[lina]]kiud, puit) eksport. [[18. sajand]]i lõpus ja [[19. sajand]]il oli Pärnu nii tähtis [[sadamalinn]], eriti [[lina]] ja [[mets]]a väljaveo poolest, et kippus võistlema [[Tallinn]]aga. ▼

Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, [[Sindi tekstiilivabrik]]u asutamine ja [[kindluslinn]]a staatuse kaotamine, misjärel hakati Pärnu linna välimust muutma. Riia [[insener]]i C. Weyri projekti kohaselt viidi läbi sellised muudatused: [[Pärnu vallikraav|vallikraavid]] täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. 1840ndate alguses moodustati supelelu selts eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. [[1838]]. aastal asutati [[Pärnu mudaravila]] (tollase linnakarjamaa servale mereranda).▼

[[Pilt:USSR map NO 35-4 -verso- Parnu and Vicinity.jpg|pisi|left|Pärnu linna üldplaan 1954. aastast]]▼

[[1896]]. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse ([[Rüütli tänav (Pärnu)|Rüütli tänav]] 40a) puust ▼

[[varikatus]]ega raudteejaam. [[Kitsarööpmeline raudtee|Kitsarööpmelise raudtee]] haruliin ühendas Pärnut [[Mõisaküla]] ja [[Valga]]ga, edasi [[Liivimaa kubermang]]u [[kubermangulinn]]a [[Riia]]ga ning [[Viljandi]] kaudu [[Eestimaa kubermang]]u kubermangulinna [[Tallinn]]aga. ▼

1914. aastal alanud [[Esimene maailmasõda|I maailmasõjas]] lasi Pärnu komandant Rodsjanko 1915. aastal õhkida "Waldhofi tselluloosivabriku", purustati [[Pärnu elektrijaam]] ning hävitati kõik [[tuulik]]ud linnas. [[23. veebruar]]il [[1918]] kuulutati välja Endla teatri rõdult<ref name="sHeOK" /> Eesti Vabariigi [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele |iseseisvusmanifest]].▼

Aastatel 1937–1938 valmisid [[Kaarsild|kaarsillad]] üle [[Sauga jõgi|Sauga]]<ref name="oleg139" /> ja Pärnu jõe.<ref name="oleg139" />▼

[[Holokaust Pärnus]] seisnes inimsusvastastes kuritegudes Pärnus peamiselt 1941. aastal, vähem ka 1942–1944.▼

[[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] käigus põletati suur osa [[Pärnu südalinn]]ast ja Tallinna maantee alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi 50% [[Pärnu vanalinn|vanalinn]]ast varemeis. Pärast II maailmasõda koostati linna taastamiseks ja arendamiseks [[Pärnu 1946. aasta generaalplaan]]. [[Kesklinna sild]] valmis 1956. aastal.▼

[[1972]]. aastal rekonstrueeriti [[kitsarööpmeline raudtee]] [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeliseks]] ning [[Papiniidu sild|Papiniidu]] raudtee- ja maanteesilla valmimisel [[1976]]. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga.▼

[[1973]]. aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud [[Pärnu vanalinn]] arhitektuurikaitsetsooniks.▼