Normandia dessant: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
23. rida:
Esimese katse Prantsusmaa rannikul maabuda tegid Briti, Kanada ja USA väed juba [[19. august]]il [[1942]] [[Dieppe]]’i juures ([[Operatsioon Jubilee]]), kuid see löödi tagasi.
[[1943]]. aasta novembris ja detsembris toimunud [[Teherani konverents]]il otsustati teise rinde avamine [[Lääne-Euroopa]]s, mis tähendas Saksamaa ründamist Normandia kaudu – Normandia dessanti ('''D-
'''D-päeva''' kavandamist alustati juba kolm aastat enne selle toimumist. Üks raskemaid probleeme dessandi planeerimisel oli maabumiskoha valik. Valikutena tulid kõne alla [[Biskaia laht|Biskaia lahe]] rannik, [[Bretagne]]'i põhjarannik, [[Normandia]], [[Seine]]'i suudmeala [[Le Havre]]'i ümbruses, [[Pas de Calais]]' ja [[Holland]]i ning [[Belgia]] rannik. Nagu teame ajaloost, valiti rünnakuks Normandia rannik, mis osutus igati õnnestunud valikuks, sest sakslased ei uskunud viimase hetkeni, et Normandia ranniku ründamine ongi suurdessandi algus, vaid pidasid seda pettemanöövriks.
31. rida:
1944. aasta juunis oli kaks kolmepäevalist perioodi, kus mõõnaaeg langes varahommikule – 5.–7. ja 18.–20. juuni. Et halva ilma puhul kõik järgnevad kuupäevad varuks jääksid, planeeris [[Dwight Eisenhower|Eisenhoweri]] staap Normandia dessandi alguse esmaspäevaks, 5. juuniks. Staabipaberitel kandis see dessant koodnime Overlord, kuid et merel tõusis torm ja ilmateade lubas tugevat tuult, madalat pilvisust ja vähest nähtavust ka 5. juuni hommikuks, andis Eisenhower (hilisem Ameerika Ühendriikide president aastatel 1953–1961) käsu operatsiooni Overlord algus 24 tundi edasi lükata.
[[File:Allied Invasion Force.jpg|pisi|left|]]
Kolmanda, kuid mitte väiksema probleemina kerkis esile sõdurite varustamine kõige vajalikuga ja sõjatehnika viimine üle La Manche'i väina, sest
==D-päev==
| |||