Ninja: erinevus redaktsioonide vahel

'''''Ninja’''d''' (忍者, tuntud ka kui ''shinobi'' (忍び) <ref>{{Netiviide|autor=|url=http://cjj2004.tripod.com/budoryu/id53.html|pealkiri=History of the shinobi|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref>) olid välja õppinud palgamõrvarid ning spioonid keskaegses Jaapanis<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Cartwright, Mark|url=https://www.ancient.eu/Ninja/|pealkiri=Ninja|väljaanne=|aeg=03. Juuni 2019|vaadatud=23.01.2020}}</ref>.

 

Jaapani folkloori järgi pärinevad ''ninja''’d deemonist, kes oli poolmees ja poolvares. Tegelikult arenesid nad aeglaselt, vastandudes kõrgklassi samuraidele feodaalses Jaapanis.  ''Ninja'' võitluskunst ''ninjutsu'' hakkas välja kujunema aastatel 600–900. See sisaldas treeningut, mis kasutas ära Jaapani mägist maastikku. Esimeseks ''ninja''’ks peetakse Otomono Sahitot, kelle prints Shotoku (574–622) palkas spiooniks ning kellel oli väidetavalt suurepärane võime jätta palju infot korraga meelde. <ref>{{Netiviide|autor=Szczepanski, Kallie|url=https://www.thoughtco.com/history-of-the-ninja-195811|pealkiri=The History of Japanese Ninjas|väljaanne=|aeg=18. juuli 2019|vaadatud=23.01.2020}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://www.iganinja.jp/en/about/ninja.html|pealkiri=What is a ninja?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref>

 

''Ninja’''de kõrgaeg oli vahemikus 12–16 sajand, kui Jaapanis oli palju sõdu ning konflikte. See tekitas vajaduse spionaaži, infiltreerumise ning salaagentide järele. Eriti palju tööd leidsid ''ninja’''d Sengoku perioodil (1467–1568), kui Jaapanis oli kodusõda. Peale Jaapani ühendamist töötas väike hulk (200–300) ''ninja’''sid edasi salapolitseina riigi heaks. Kui saabus Edo periood ning sellega koos ka rahuperiood, siis kadus vajadus ''ninja’''de järele.<ref>{{Netiviide|autor=Hays, Jeffrey|url=http://factsanddetails.com/japan/cat16/sub107/item498.html|pealkiri=NINJAS IN JAPAN AND THEIR HISTORY|väljaanne=|aeg=2009|vaadatud=23.01.2020}}</ref>

 

Jaapanis oli 49 ''ninja''’de klanni<ref name=":2">{{Netiviide|autor=|url=http://www.kouka-ninjya.com/la_en/column/rekisi_iga.html|pealkiri=History of the Iga Ninja|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref>, kuid neist kõige tuntumad ja mõjukamad olid Iga ja Koka (kirjutatakse ka kui Koga) klannid<ref>{{Netiviide|autor=Morgan, Travis|url=https://www.ranker.com/list/history-behind-shinobi-japans-real-ninjas/travis-morgan|pealkiri=15 Basic Facts Most People Don't Know About The Actual History Of Ninjas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref>. ''Ninja’''de kunsti anti liini mööda järgnevatele põlvkondadele edasi. Oluliseks ei peetud niivõrd veresugulust, vaid võimekust ning klanniga seotust<ref>{{Netiviide|autor=Cummins, Antony|url=https://www.thehistorypress.co.uk/articles/the-ninja-or-samurai-myth/|pealkiri=The ninja or samurai myth|väljaanne=|aeg=|vaadatud=23.01.2020}}</ref>.

 

Iga asus Mie prefektuuris ning klannis olid suurmeistrid, kelle õpetustest lähtuti. Kolm Iga klanni suurmeistrit olid Hattori Hanzo, Momochi Tambanokami ja Fujibayashi Nagatonokami. Nad kõik kontrollisid erinevat Iga klanni territooriumit ning pärandasid suurmeistri nime edasi<ref name=":1" />. Igas klannis õpiti erinevaid maskeerimise, varjamise, käsivõitluse, lõhkainete ning mürkide kasutamise tehnikaid<ref name=":3" />.

 

''Ninja’''d kandsid üldjuhul tumedaid riideid, et öösel märkamatuna püsida. Tavapärane ''ninja''’de riietus sisaldas pükse, kedrisid (kinga- või säärekatted), kaitsvaid kindaid, jakki, vööd ning pea- ja näokatet.  Need kõik olid valmistatud pehmest materjalist, et mitte teha liikudes häält, ning sisaldasid palju taskuid. Vahel kanti riietuse all ka turvise osasid ning vastavalt vajadusele ka kamuflaaži. <ref name=":0" /><ref>{{Netiviide|autor=Trengrouse, W. M.|url=https://www.cia.gov/library/center-for-the-study-of-intelligence/kent-csi/vol9no2/html/v09i2a06p_0001.htm|pealkiri=THE NINJA|väljaanne=|aeg=22. september 1993|vaadatud=23.01.2020}}</ref>

 

Lisaks ''katana''’le kasutasid ''ninja''’d ka varjatud relvi. Näiteks võis tavapärase välimusega lehvik varjata endas tera. Kasutati ka varjatud teraga nugasid, jalutuskeppe ja muid esemeid. Kuna ''ninja’''d pidid olema pädevad ka vibu ja nooltega, siis kanti kaasas mugavamaks kasutamiseks väiksemaid ''ninja''’de vibusid. '' ''Oluline osa ''ninja'' varustusest oli ka konks, mille külge oli seotud peenike nöör ning mida kasutati ronimiseks. Oluline oli ka oskus kasutada erinevaid pomme. Need olid nii pehme kestaga suitsu või mürgigaasi sisaldavad pommid kui ka kõva kestaga plahvatavad pommid, mis võisid tõsiseid vigastusi tekitada. Suuremad pommid võisid isegi lossi seinadesse auke tekitada. Väiksemaid pomme oli võimalik ka visata, nii et need sarnanesid granaatidega. <ref>{{Raamatuviide|autor=Turnbull, Stephen|pealkiri=Ninja AD 1460- 1650|aasta=2003|koht=Oxford|kirjastus=Osprey Publishing Ltd|lehekülg=18-22}}</ref>

 

''Ninjutsu'' on Jaapani võitluskunst, mis sisaldas spionaaži ning mida nimetatakse ka varjatuse tehnikateks. ''Ninjutsu'' õppijaid treeniti sisenema vaenlase territooriumile ning tulema tagasi infoga vaenlase sõdurite arvu, varustuse jms kohta. Tehnikad arenesid edasi, et mõjutada järjest rohkem lahingute tulemust ehk hakati rohkem tegelema süütamise, mõrvamise ja varustuse hävitamisega. ''Ninjutsu'' oskajaid nimetati ''ninja''’deks, ''shinobi''’deks, ''rappa''’deks, ''onmitsu''’deks jne. Erinevad klannid lähenesid ''ninjutsu''’le oma nurga alt ja spetsialiseerusid natukene erinevatele tehnikatele. ''Ninjutsu'' saladusi ei pandud üldjuhul kirja ning teadmisi anti edasi põlvest põlve, mistõttu on sellest vähe teada. Kuna tavainimesed ei mõistnud ''ninjutsu''’t, siis seostati seda tihti võlukunstiga ning arvati, et ''ninja''’d oskavad muutuda nähtamatuks, teleporteeruda jne.<ref>{{Raamatuviide|autor=Green, T. A.|pealkiri=Martial Arts of the World|aasta=2001|koht=Santa Barbara, California|kirjastus=ABC-CLIO|lehekülg=355-358}}</ref>

 

Hattori Hanzo elas 16. sajandi teises pooles ja 17. sajandi alguses. Ta sündis ja treenis Iga klannis, kuid elas oma elu samuraina. Ta oli Iga klanni juht ning teda tundi ka kui Deemon Hanzot. Üks tema kuulsamaid tegusid on Tokugawa Ieyasu, tulevase ''shogun''’i, päästmine ning võimule aitamine. Hattori Hanzo nime kasutatakse ka erinevates popkultuuri teostes, näiteks filmis „Kill Bill“ ja erinevates mangades ja animetes.<ref>{{Netiviide|autor=Serena, Katie|url=https://allthatsinteresting.com/hattori-hanzo|pealkiri=The True Story Of Hattori Hanzō: From 16th-Century Japan To ‘Kill Bill’|väljaanne=|aeg=3. september 2019|vaadatud=23.01.2020}}</ref>

 

Mochizuki Chiyome elas 16. sajandil, pärines Koka klannist ning oli sõjapealik Mochizuke Moritoki naine. 1561. aastal asutas ta tüdrukutele suunatud treeningkooli, kuhu kuulusid peamiselt orvud, pagulased ja tüdrukud, kes olid müüdud prostituutideks. Koolis õpiti ''geisha''’deks ning sinna juurde lisaks ka spionaaži. Kooliõpilasi peetakse esimesteks naissoost ''ninja''’deks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Green, T. A.|pealkiri=Martial Arts of the World|aasta=2001|koht=Santa Barbara, California|kirjastus=ABC-CLIO|lehekülg=671}}</ref>

 

----

----