Tõrva Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Kool
| Nimi = Tõrva Gümnaasium
| Pilt = [[Pilt: Torva_gymnasium.jpg|250px| ]]
| Pildiallkiri = Tõrva gümnaasiumi siseõu
| Asutatud = 1917. aastal
| Koolitüüp = põhikool ja gümnaasium
| Direktor = Ivar Hanvere
| Õpilaste arv = Üleüle 400
| Klassikomplekte = 23
| Õpetajate arv = 48
| Koolipersonal =
| Linn = [[Tõrva]]
| Maakond = [[Valga maakond]]
| Vald = [[Tõrva vald]]
| Aadress = Puiestee 1, 68606
| Kodulehekülg = http://www.torva.edu.ee/index.php
| Laiuskoord = 58/0/27.3
| Pikkuskoord = 25/55/40
| Logo = [[Pilt:Torva_gym_logo.jpg|95px|]]
| Kooli logo = '''Tõrva Gümnaasiumi logo'''
}}
'''Tõrva Gümnaasium''' on [[üldhariduskool]] [[Lõuna-Eesti]]s [[valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] [[Tõrva|Tõrva linnas]].
28. rida:
==Ajalugu==
 
[[20. sajand]]i alguses hakkas [[Tõrva]] [[asula]] rahvaarv kiires tempos kasvama ning sellest sai ümbritseva piirkonna tähtsaim keskus. Kuigi Tõrvas oli sel ajal juba kaks kooli (nn [[Lintsi kool]] ja [[Kirikukool]]), tekkis linnal vajadus keskõppeasutuse järgijärele. [[1914]]. aastal asutati Tõrva Kõrgema Neljaklassilise Algkooli Avamise ja Toetamise Selts, mis asutas [[17. oktoober|17. oktoobr]]il [[1917]] omal jõul erakooli. Koolile otsiti kuu aja jooksul juhataja ja õpetajad ajalehtede kaudu ning [[15. november|15. novembril]] [[1917]] avati kool pidulikult.
 
Algul sarnanes kooli õppekava [[keskkool]]i algastme omaga, kuid kool kasvas peagi üle keskkooliks. [[1920]]. aastal sai kooli juhatajaks Madis Reisenbuk, kes leidis Tõrva Gümnaasiumi uuele koolihoonele looduslikult sobiva paiga [[Õhne jõgi|Õhne jõe]] ja [[Tõrva Vanamõisa järv]]e vahelisel alal (praegune asukoht). Koolihoonet hakati ehitama [[16. juuli]]l [[1922]]. Samal aastal sai kool avaliku kooli õigused ja nimetati ametlikult Tõrva Reaalgümnaasiumiks. Uus seitsme klassiruumiga koolihoone valmis [[1924]]. aastal. 1924/25. õppeaastaks loodi koolis nii reaal- kui ka humanitaarharu ning kool nimetati ümber Tõrva Gümnaasiumiks. Teistel andmetel kandis 1923–1936 kool nime ''Tõrva Ühisgümnaasium''<ref>https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.4234;jsessionid=23D99FB5D395F4D69A664FDE3A90A366 (vaadatud 31.08.2015)</ref>.
 
Aastatel [[1937]]–[[1938]] toimustehitati koolimaja ulatuslikulatuslikult ümberehitusümber. Ehitati välja kolmas korrus, trepikojad, võimla ja abiruumid.
 
Kui enne Nõukogude võimule eelneval ajalaega võeti õpilasi kooli vastu katsetega, siis [[1940]]. aastal kaotas [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioon]] haruõppe, gümnaasium nimetati ümber Tõrva Keskkooliks, kehtestati kohustuslikus korras [[vene keel]]e õpe ja kõik taotlejad võeti valimatult kooli vastu. [[1943]]. aastal muudeti koolimaja ajutiselt saksa sõjaväehaiglaks.
 
[[1. september|1. septembril]] [[1952]] liideti kooliga Tõrva linna 6-klassiline algkool, mis tekitas koolihoonetes terava ruumipuuduse, mida süvendas koolide üleminek ainekabinetsüsteemile.
{| class="wikitable" border="1" table cellspacing="0" style="border:3px black; float:left; margin-left:1em;"
|+ '''Tõrva gümnaasiumi direktorite ametiajad'''
! bgcolor=#EEEEEE|#Nr
! bgcolor=#EEEEEE|Direktor
! bgcolor=#EEEEEE|Ametiaja algus
56. rida:
| bgcolor=#FFFFFF|3.
| bgcolor=#FFFFFF|Elmar Kikkas
| bgcolor=#FFFFFF colspan="2" align="center"|Ajutiseltajutiselt
|-
| bgcolor=#FFFFFF|4.
| bgcolor=#FFFFFF|Ernst Jaakson
| bgcolor=#FFFFFF colspan="2" align="center"|Ajutiseltajutiselt
|-
| bgcolor=#FFFFFF|5.
| bgcolor=#FFFFFF|Karl Maasik
| bgcolor=#FFFFFF colspan="2" align="center"|Ajutiseltajutiselt
|-
|bgcolor=#FFFFFF| 6.
119. rida:
 
==Asukoht==
Tõrva Gümnaasiumi tegutseb alates 1922. aastast Tõrva linna kirdeservas Õhne jõe kaldal asuvas koolihoones. Koolimaja ümbritseb suur park ja läheduses paikneb Vanamõisa järv. Tõrva Gümnaasiumi pargis asub [[Tõrva Vabadussõja mälestussammas]], mis kujutab endast elusuuruses pronkskuju mõõka hoidvast sõdurist. Monumenti kutsutakse rahva seas "Jukuks".
 
==Kooli töötajad==
133. rida:
Koolimaja lähistel Õhne jõe ääres paikneb 1991. aastal valminud täisuuruses staadion, jalgpalli-, tennise- ja korvpalliplats. Kooli ümbritsev park on tihedalt täis suusa- ja jooksuradu. Koolimajas asub spordisaal, jõusaal, aeroobikasaal ja lauamängude saal. Nii talvel kui ka suvel toimub kooli lähistel arvukalt suusa- ja kergejõustikuvõistlusi.
 
Koolis tegutsevad aktiivselt huviringid: mudilaskoor, [[koorilaul]], [[rahvatants]], näitering, loodussõprade ring, veebistuudio, sportmängud, käsitööring ja kunstiring. Samuti on kooli ruumides võimalik läbida arvutikursusi ja õppida [[prantsuse keel]]t.
 
==Viited==