Vikipeedia

Paide: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
20. rida:
[[Burgundia hertsogiriik|Burgundia]] diplomaat ja kirjanik [[Guillebert de Lannoy]], kes reisis [[1413]]. aastal Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal, kasutas Paide kohta nime ''Wislen''. Poola keeles kasutati nime ''Biały Kamien'', mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime ''Wittenstein'' või nimekuju ''Белый город'', mis tähendas valget linna.<ref name="Nimi" />
 
==Linnavalitsemine==
==Ajalugu==
{{Vaata|Paide ajalugulinnapea|Paide Linnavalitsus|Paide Linnavolikogu}}
===Keskaeg===
[[Pilt:Castle in Paide1.jpg|thumb|püsti|[[Paide ordulinnus]]e peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, praegune Ajakeskus Wittenstein]]
Paidet on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses [[1265]]. aastaga, mil [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] [[Konrad von Mandern]]i valitsemisajal hakati [[Paide ordulinnus|ordulinnust]] rajama.
<ref name="rUHRJ" />
 
[[30. september|30. septembril]] [[1291]] sai Paide ordumeister [[Halt]]ilt linnaõigused<ref name="GS4ca" /> .
 
Paidest kujunes ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli [[Järva foogtkond|Järva foogtkonna]] ja lühiajaliselt ka [[Paide komtuurkond|Paide komtuurkonna]] keskus.
 
[[Jüriöö ülestõus]]u ajal [[4. mai]]l [[1343]] hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud<ref name="ipxer" />.
 
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. [[Paide piiramine (1558)|1558. aastal piirasid]] Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Siiski põletasid nad linna maha. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt [[Bernd von Smerten]]<ref name="Renner" /> .
 
Vene väed vürst [[Ivan Fjodorovitš Mstislavski]] juhtimisel piirasid Paidet taas septembris [[Paide piiramine (1560)|1560]]. aastal viie nädala jooksul, kuid linnuse valitseja [[Caspar von Oldenbockum]] suutis rünnaku tagasi lüüa<ref name="0vvlY" />.
 
[[1562]]. aastal sügisel [[Paide piiramine (1562)|piirasid linnust]] Rootsi väed [[Klas Horn (1517-1566)|Klas Kristersson Horn]]i juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja [[Johann Groll]]i kapituleeruma<ref name="CAQqq" />.
 
[[1565]]. aastal ajasid Rootsi võimud Paidest minema mõned sakslastest kodanikud, kellest kahtlustati, et nad ei ole Rootsi riigile truualamlikud<ref name="kFgxF" /> .
 
Aastatel 1570–[[1571]], seitsme kuu jooksul [[Paide piiramine (1570–1571)|piirasid linna taas]] vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada<ref name="6lR2H" /> .
 
[[Paide piiramine (1573)|1573. aastal vallutasid]] Moskva väed [[Ivan IV]] juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks<ref name="XBQf4" />.
 
[[1581]]. aastal vallutasid Rootsi väed [[Göran Boije]], [[Johann von Koskull]]i ja [[Caspar von Tiesenhausen]]i juhtimisel [[Paide piiramine (1581)|Paide tagasi]]<ref name="26Hol" />. 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise [[Pljussa vaherahu]]ga tunnistati Paide Rootsi valduseks.
 
===Paide allakäik 17.–18. sajandil===
[[Pilt:HulsiusPaide.jpg|thumb|Paide linn ja linnus. [[Friedrich van Hulsen]]i [[vasegravüür]] [[1632]]. aastal ilmunud teosest "[[Inventarium Sueciae]]"]]
[[Pilt:Simsoni vesiveski Paides.JPG|pisi|Simsoni vesiveski varemed Paides. Sellesse asupaika Vallimäe kõrval märgiti veskit juba 1683. aasta plaanil]]
[[1600]]. aastal sügisel, [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõja]] ajal, oli Paides [[Karl IX|hertsog Karl]]i (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter.<ref name="Sepp1" />
Karli abikaasa [[Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)|Kristina]] viibis Paides veel ka [[1601]]. aasta alguses.<ref name="Sepp2" />
1602. aastal [[Paide piiramine (1602)|piirasid Paidet]] [[Poola]] väed suurhetman [[Jan Zamoyski]] juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. [[1604]]. aastal toimus Paide ordulinnuse müüride all [[Paide lahing]], milles Poola väed lõid [[Leedu välihetman]]i [[Jan Karol Chodkiewicz]]i juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel [[Leedu suurhetman]]iks<ref name="OiT5R" />, ja Rootsi vägesid juhtinud [[Arvid Eriksson Stålarm]] mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).<ref name="enQYF" />
Linn ja linnus said sõjas rängalt kannatada.
 
[[1615]]. aastal põletati Paides 9 [[nõid]]a.<ref name="AuiEg" />
 
Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati [[1636]]. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati [[Mäo mõis]]nikule [[Lennart Torstenson]]ile ning Paide kaotas senised linnaõigused. Esimesed omanikud Lennart ja [[Anders Torstenson]] suhtusid Paide elanikesse heatahtlikult. [[1669]]. aastal omandas Mäo mõisa [[Hans von Fersen]] ning tema ja ta järeltulijad protsessisid korduvalt Paide elanikega maksude ja maavalduste pärast.<ref name="Q5aNM" />
Paide elanike ja Mäo mõisnike vaheline vaidlus jõudis isegi [[Svea õuekohus|Svea õuekohtusse]].<ref name="gJoJ7" /> [[14. mai]]l [[1696]] andis [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Axel Julius De la Gardie]] korralduse arvata Paide Mäo mõisa võimu alt välja.<ref name="Paide 1696" />
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[1703]]. aastal põletasid Vene väed Paide maha ja kui Eesti läks Venemaa valdusse, anti Paide taas Mäo mõisale. See tõi kaasa uued kohtuvaidlused Paide elanike ja Mäo mõisnike vahel, kuid paidelaste jaoks lõppesid need edutult.<ref name="Paide 1696" />
 
[[August Wilhelm Hupel]]i andmeil oli [[18. sajand]]i keskel Paides vaid 40 hoonet. Kõik nad olid õlgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist.<ref name="Kujunemine" />
 
[[1769]]. aastal asutas Johann Joseph Meckin Paides apteegi.<ref name="xtWdI" />
 
[[1773]]. aastal rajati [[Reopalu kalmistu]].<ref name="Ajalugu" />
 
===1783–1918===
 
Paide sai oma linnaõigused tagasi [[1783]]. aastal seoses [[Katariina II]] algatatud haldusreformiga. Paidest sai [[Järva kreis]]i keskus ja [[1789]]. aastal määrati ka uus linnapiir. Sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitusi: [[1786]]. aastal valmis [[Paide kirik]] ja 1789. aastal kohtumaja. [[1796]]. aastal asutasid linnaelanikud seltsi Bürgerliche Einigkeit, mida rahvasuus tunti ka Bürgermusse nime all.<ref name="Kujunemine" />
 
Paide linnal, nagu ka teistel [[Eestimaa]] väikelinnadel, ei olnud [[raad]]i, linna juhtis [[Paide foogtikohus|foogtikohus]]. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks.
 
[[Pilt:Paide kirik.jpg|thumb|left|[[Paide kirik|Paide Püha Risti kirik]] valmis kivikirikuna 1786. aastal]]
 
[[1820]]. aastal avati Paides kreisihaigla<ref name="Apteek" /> ja [[1835]]. aastal hakati Paide vaestemajas andma eestikeelset kooliharidust.<ref name="Ajalugu" />
 
[[1862]]. aastal lasi [[Peterburi]] kaupmees Russanov [[Paide Vallimägi|Vallimäele]] rajada [[Paide Uspenski kirik|õigeusu kiriku]].<ref name="Ajalugu" />
 
[[1886]]. aastal külastas Paidet suurvürst [[Vladimir Aleksandrovitš]], kes istutas Vallimäele puu ja avas Paide-Mäo tee ääres asuva Liivi sõjas hukkunud vene sõduritele pühendatud mälestussamba.
<ref name="xRwlL" />
 
[[19. sajand]]i viimasel kümnendil hoogustus linna heakorrastamine. [[1895]]–[[1897]] korrastati Vallimägi ja taastati Vallitorn. [[1898]]. aastal rajati [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänava]] äärde [[Pärn|pärna-]] ja [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna tänava]] äärde kaseallee.<ref name="Kujunemine" />
 
[[1902]]. aastal valiti linnapeaks apteeker [[Oskar Wilhelm Brasche]] (1865–1954), kelle eestvedamisel asutati [[1905]]. aastal [[Järvamaa muuseum|Paide muuseum]].
<ref name="Ajalugu" /><ref name="Apteek" /><ref name="PQYNF" />
 
[[1907]]. aastal ehitati [[Lai tänav (Paide)|Laiale tänavale]] kivist tuletõrjedepoo. [[1908]]. aastal rajati linnuse edelabastioni juurde [[historitsism|historitsistlik]] laohoone koos hobusetallidega ja [[Posti tänav (Paide)|Posti tänava]] äärde kahekorruseline punastest tellistest tütarlastegümnaasiumi hoone. [[1910]]. aastal valmis Pärnu tänaval saksa gümnaasiumi hoone ja rajati Peetri park.<ref name="Kujunemine" />
 
1907. aastal korraldas karskusselts "Idu" Paides esimese Järva laulupäeva.<ref name="Ajalugu" />
 
[[1900]]. aastal avati Paide–Türi kitsarööpmeline raudtee (valmis koos [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]]i ehitusega) ja [[1918]]. aastal [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Paide]]–[[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Tamsalu kitsarööpmeline raudtee]].
 
[[1912]]. aastal avati tuletikuvabrik Baltika. Paides korraldati rahvarohkeid lina- ja hobuselaatu.<ref name="Kujunemine" />
 
===Ajalugu pärast 1918. aastat===
[[Pilt:Paide jaamahoone.jpeg|pisi|Paide jaam 1920. aastatel]]
[[Pilt:Koolihoone Paides, Tallinna tn. 60, No 15068 Paide.JPG|pisi|Kunagine koolihoone Paides Tallinna 60]]
 
1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses moodustati 18. detsembril 1919 Paides [[Järvamaa kaitsepataljon]].
 
[[1920. aastad|1920. aastatel]] rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. [[1920]]. aastal rajati keskväljaku äärde kivist [[Paide raekoda|raekoda]], millele lisati [[1925]]. aastal ka teine korrus. [[1926]]. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele asetas [[1927]]. aastal nurgakivi riigivanem [[Jaan Teemant]]. Paide rahvamaja avati 3. veebruaril [[1929]].<ref name="Kujunemine" /> Rahvamaja kujutas endast endise [[Pikaküla mõis]]a härrastemaja, mis võeti tükkideks ja pandi Paides uuesti kokku.<ref name="BDOdG" /> [[1936]]–[[1937]] rajati [[Lembitu park (Paide)|Lembitu park]].<ref name="Kujunemine" /> [[1939]]. aastal valmis uus [[funktsionalism|funktsionalistlikus]] stiilis jaamahoone, mille projekteeris G. Tumm.<ref name="eX61y" />
 
1924. aastal tehti Paides 1 ametlikult registreeritud [[abort]] iga 1,2 sünnijuhtumi kohta. See suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas, kaasa arvatud suured maailmalinnad<ref name="ehHDD" />.
 
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed lasid [[1941]]. aastal õhku Vallitorni.<ref name="Kujunemine" />
 
[[Pilt:Paide ordulinnus ja õigeusu kiriku alusmüür.JPG|pisi|left|Paide õigeusu kiriku alusmüür Paide Vallimäel]]
Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.<ref name="Kujunemine" />
 
[[1967]]. aasta juulis avati kaubanduskeskus ja söökla-restoran "Paide". [[1973]]. aastal loodi Paide vanalinna kaitsetsoon ja hakati vanalinnas asuvaid hooneid restaureerima. [[1977]]. aastal valmis veetornelamu, linna ainus [[kõrghoone]].<ref name="Lühiülevaade" />
 
[[1982]]. aastal valmis [[Paide tehisjärv]].<ref name="Lühiülevaade" />
 
[[1987]]. aasta veebruaris külastas Paidet [[Mihhail Gorbatšov]]. Sama aasta detsembris alustas tööd Paide uus kultuurimaja.<ref name="Lühiülevaade" />
 
[[24. veebruar]]il [[1990]] heisati Paide raekojal alaliselt [[Eesti lipp]].<ref name="Lühiülevaade2" />
 
[[1991]]. aastal tähistati linna 700. aastapäeva. Sama aasta [[21. mai]]l sai Paide omavalitsusliku staatuse.<ref name="Lühiülevaade2" />
 
[[23. aprill]]il [[1993]] avati uuesti Paide vallitorn<ref name="Lühiülevaade2" /> ja [[29. aprill]]il põles maha Vallimäel asunud õigeusu kirik.<ref name="rzm9F" />
 
Omavalitsusüksus liideti [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] käigus [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel senise [[Paide vald|Paide valla]] ja [[Roosna-Alliku vald|Roosna-Alliku vallaga]]. Moodustatud haldusüksus hakkas kandma nime [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]].
 
==Rahvastik==
<table><tr valign=top><td>
{| class="wikitable"
|+Rahvaarvu muutumine
180. rida ⟶ 78. rida:
|}
 
[[2000]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli <br>Paide elanikest [[eestlased|eestlasi]] 90,1%, [[venelased|venelasi]] 5,3%, <br>[[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,2% ja [[soomlased|soomlasi]] 1,2%.
<td>
 
===;Paide elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011===
{| class="wikitable" style="text-align:right;"
|-
359. rida ⟶ 257. rida:
| 0,74
|}
</table>
 
== Majandus ==
[[Pilt:Paide veetorn-elamu.JPG|pisi|püsti|Paide veetorn-elamu – ainus kõrghoone Paides]]
441. rida ⟶ 339. rida:
 
[[Pilt:Arvamusfestival 2014, Orulava.jpg|pisi|Paides peetakse [[Arvamusfestival]]i.]]
==Ajalugu==
{{Vaata|Paide ajalugu}}
===Keskaeg===
[[Pilt:Castle in Paide1.jpg|thumb|püsti|[[Paide ordulinnus]]e peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, praegune Ajakeskus Wittenstein]]
Paidet on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses [[1265]]. aastaga, mil [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] [[Konrad von Mandern]]i valitsemisajal hakati [[Paide ordulinnus|ordulinnust]] rajama.
<ref name="rUHRJ" />
 
[[30. september|30. septembril]] [[1291]] sai Paide ordumeister [[Halt]]ilt linnaõigused<ref name="GS4ca" /> .
 
Paidest kujunes ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli [[Järva foogtkond|Järva foogtkonna]] ja lühiajaliselt ka [[Paide komtuurkond|Paide komtuurkonna]] keskus.
 
[[Jüriöö ülestõus]]u ajal [[4. mai]]l [[1343]] hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud<ref name="ipxer" />.
 
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. [[Paide piiramine (1558)|1558. aastal piirasid]] Paidet vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Siiski põletasid nad linna maha. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt [[Bernd von Smerten]]<ref name="Renner" /> .
 
Vene väed vürst [[Ivan Fjodorovitš Mstislavski]] juhtimisel piirasid Paidet taas septembris [[Paide piiramine (1560)|1560]]. aastal viie nädala jooksul, kuid linnuse valitseja [[Caspar von Oldenbockum]] suutis rünnaku tagasi lüüa<ref name="0vvlY" />.
 
[[1562]]. aastal sügisel [[Paide piiramine (1562)|piirasid linnust]] Rootsi väed [[Klas Horn (1517-1566)|Klas Kristersson Horn]]i juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja [[Johann Groll]]i kapituleeruma<ref name="CAQqq" />.
 
[[1565]]. aastal ajasid Rootsi võimud Paidest minema mõned sakslastest kodanikud, kellest kahtlustati, et nad ei ole Rootsi riigile truualamlikud<ref name="kFgxF" /> .
 
Aastatel 1570–[[1571]], seitsme kuu jooksul [[Paide piiramine (1570–1571)|piirasid linna taas]] vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada<ref name="6lR2H" /> .
 
[[Paide piiramine (1573)|1573. aastal vallutasid]] Moskva väed [[Ivan IV]] juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks<ref name="XBQf4" />.
 
[[1581]]. aastal vallutasid Rootsi väed [[Göran Boije]], [[Johann von Koskull]]i ja [[Caspar von Tiesenhausen]]i juhtimisel [[Paide piiramine (1581)|Paide tagasi]]<ref name="26Hol" />. 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise [[Pljussa vaherahu]]ga tunnistati Paide Rootsi valduseks.
 
===Paide allakäik 17.–18. sajandil===
[[Pilt:HulsiusPaide.jpg|thumb|Paide linn ja linnus. [[Friedrich van Hulsen]]i [[vasegravüür]] [[1632]]. aastal ilmunud teosest "[[Inventarium Sueciae]]"]]
[[Pilt:Simsoni vesiveski Paides.JPG|pisi|Simsoni vesiveski varemed Paides. Sellesse asupaika Vallimäe kõrval märgiti veskit juba 1683. aasta plaanil]]
[[1600]]. aastal sügisel, [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõja]] ajal, oli Paides [[Karl IX|hertsog Karl]]i (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter.<ref name="Sepp1" />
Karli abikaasa [[Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)|Kristina]] viibis Paides veel ka [[1601]]. aasta alguses.<ref name="Sepp2" />
1602. aastal [[Paide piiramine (1602)|piirasid Paidet]] [[Poola]] väed suurhetman [[Jan Zamoyski]] juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. [[1604]]. aastal toimus Paide ordulinnuse müüride all [[Paide lahing]], milles Poola väed lõid [[Leedu välihetman]]i [[Jan Karol Chodkiewicz]]i juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel [[Leedu suurhetman]]iks<ref name="OiT5R" />, ja Rootsi vägesid juhtinud [[Arvid Eriksson Stålarm]] mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).<ref name="enQYF" />
Linn ja linnus said sõjas rängalt kannatada.
 
[[1615]]. aastal põletati Paides 9 [[nõid]]a.<ref name="AuiEg" />
 
Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati [[1636]]. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati [[Mäo mõis]]nikule [[Lennart Torstenson]]ile ning Paide kaotas senised linnaõigused. Esimesed omanikud Lennart ja [[Anders Torstenson]] suhtusid Paide elanikesse heatahtlikult. [[1669]]. aastal omandas Mäo mõisa [[Hans von Fersen]] ning tema ja ta järeltulijad protsessisid korduvalt Paide elanikega maksude ja maavalduste pärast.<ref name="Q5aNM" />
Paide elanike ja Mäo mõisnike vaheline vaidlus jõudis isegi [[Svea õuekohus|Svea õuekohtusse]].<ref name="gJoJ7" /> [[14. mai]]l [[1696]] andis [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Axel Julius De la Gardie]] korralduse arvata Paide Mäo mõisa võimu alt välja.<ref name="Paide 1696" />
 
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[1703]]. aastal põletasid Vene väed Paide maha ja kui Eesti läks Venemaa valdusse, anti Paide taas Mäo mõisale. See tõi kaasa uued kohtuvaidlused Paide elanike ja Mäo mõisnike vahel, kuid paidelaste jaoks lõppesid need edutult.<ref name="Paide 1696" />
 
[[August Wilhelm Hupel]]i andmeil oli [[18. sajand]]i keskel Paides vaid 40 hoonet. Kõik nad olid õlgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist.<ref name="Kujunemine" />
 
[[1769]]. aastal asutas Johann Joseph Meckin Paides apteegi.<ref name="xtWdI" />
 
[[1773]]. aastal rajati [[Reopalu kalmistu]].<ref name="Ajalugu" />
 
===1783–1918===
 
Paide sai oma linnaõigused tagasi [[1783]]. aastal seoses [[Katariina II]] algatatud haldusreformiga. Paidest sai [[Järva kreis]]i keskus ja [[1789]]. aastal määrati ka uus linnapiir. Sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitusi: [[1786]]. aastal valmis [[Paide kirik]] ja 1789. aastal kohtumaja. [[1796]]. aastal asutasid linnaelanikud seltsi Bürgerliche Einigkeit, mida rahvasuus tunti ka Bürgermusse nime all.<ref name="Kujunemine" />
 
Paide linnal, nagu ka teistel [[Eestimaa]] väikelinnadel, ei olnud [[raad]]i, linna juhtis [[Paide foogtikohus|foogtikohus]]. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks.
 
[[Pilt:Paide kirik.jpg|thumb|left|[[Paide kirik|Paide Püha Risti kirik]] valmis kivikirikuna 1786. aastal]]
 
[[1820]]. aastal avati Paides kreisihaigla<ref name="Apteek" /> ja [[1835]]. aastal hakati Paide vaestemajas andma eestikeelset kooliharidust.<ref name="Ajalugu" />
 
[[1862]]. aastal lasi [[Peterburi]] kaupmees Russanov [[Paide Vallimägi|Vallimäele]] rajada [[Paide Uspenski kirik|õigeusu kiriku]].<ref name="Ajalugu" />
 
[[1886]]. aastal külastas Paidet suurvürst [[Vladimir Aleksandrovitš]], kes istutas Vallimäele puu ja avas Paide-Mäo tee ääres asuva Liivi sõjas hukkunud vene sõduritele pühendatud mälestussamba.
<ref name="xRwlL" />
 
[[19. sajand]]i viimasel kümnendil hoogustus linna heakorrastamine. [[1895]]–[[1897]] korrastati Vallimägi ja taastati Vallitorn. [[1898]]. aastal rajati [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänava]] äärde [[Pärn|pärna-]] ja [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna tänava]] äärde kaseallee.<ref name="Kujunemine" />
 
[[1902]]. aastal valiti linnapeaks apteeker [[Oskar Wilhelm Brasche]] (1865–1954), kelle eestvedamisel asutati [[1905]]. aastal [[Järvamaa muuseum|Paide muuseum]].
<ref name="Ajalugu" /><ref name="Apteek" /><ref name="PQYNF" />
 
[[1907]]. aastal ehitati [[Lai tänav (Paide)|Laiale tänavale]] kivist tuletõrjedepoo. [[1908]]. aastal rajati linnuse edelabastioni juurde [[historitsism|historitsistlik]] laohoone koos hobusetallidega ja [[Posti tänav (Paide)|Posti tänava]] äärde kahekorruseline punastest tellistest tütarlastegümnaasiumi hoone. [[1910]]. aastal valmis Pärnu tänaval saksa gümnaasiumi hoone ja rajati Peetri park.<ref name="Kujunemine" />
 
1907. aastal korraldas karskusselts "Idu" Paides esimese Järva laulupäeva.<ref name="Ajalugu" />
 
[[1900]]. aastal avati Paide–Türi kitsarööpmeline raudtee (valmis koos [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]]i ehitusega) ja [[1918]]. aastal [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Paide]]–[[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Tamsalu kitsarööpmeline raudtee]].
 
[[1912]]. aastal avati tuletikuvabrik Baltika. Paides korraldati rahvarohkeid lina- ja hobuselaatu.<ref name="Kujunemine" />
 
===Ajalugu pärast 1918. aastat===
[[Pilt:Paide jaamahoone.jpeg|pisi|Paide jaam 1920. aastatel]]
[[Pilt:Koolihoone Paides, Tallinna tn. 60, No 15068 Paide.JPG|pisi|Kunagine koolihoone Paides Tallinna 60]]
 
1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses moodustati 18. detsembril 1919 Paides [[Järvamaa kaitsepataljon]].
 
[[1920. aastad|1920. aastatel]] rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. [[1920]]. aastal rajati keskväljaku äärde kivist [[Paide raekoda|raekoda]], millele lisati [[1925]]. aastal ka teine korrus. [[1926]]. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele asetas [[1927]]. aastal nurgakivi riigivanem [[Jaan Teemant]]. Paide rahvamaja avati 3. veebruaril [[1929]].<ref name="Kujunemine" /> Rahvamaja kujutas endast endise [[Pikaküla mõis]]a härrastemaja, mis võeti tükkideks ja pandi Paides uuesti kokku.<ref name="BDOdG" /> [[1936]]–[[1937]] rajati [[Lembitu park (Paide)|Lembitu park]].<ref name="Kujunemine" /> [[1939]]. aastal valmis uus [[funktsionalism|funktsionalistlikus]] stiilis jaamahoone, mille projekteeris G. Tumm.<ref name="eX61y" />
 
1924. aastal tehti Paides 1 ametlikult registreeritud [[abort]] iga 1,2 sünnijuhtumi kohta. See suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas, kaasa arvatud suured maailmalinnad<ref name="ehHDD" />.
 
[[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed lasid [[1941]]. aastal õhku Vallitorni.<ref name="Kujunemine" />
 
[[Pilt:Paide ordulinnus ja õigeusu kiriku alusmüür.JPG|pisi|left|Paide õigeusu kiriku alusmüür Paide Vallimäel]]
Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.<ref name="Kujunemine" />
 
[[1967]]. aasta juulis avati kaubanduskeskus ja söökla-restoran "Paide". [[1973]]. aastal loodi Paide vanalinna kaitsetsoon ja hakati vanalinnas asuvaid hooneid restaureerima. [[1977]]. aastal valmis veetornelamu, linna ainus [[kõrghoone]].<ref name="Lühiülevaade" />
 
[[1982]]. aastal valmis [[Paide tehisjärv]].<ref name="Lühiülevaade" />
 
[[1987]]. aasta veebruaris külastas Paidet [[Mihhail Gorbatšov]]. Sama aasta detsembris alustas tööd Paide uus kultuurimaja.<ref name="Lühiülevaade" />
 
[[24. veebruar]]il [[1990]] heisati Paide raekojal alaliselt [[Eesti lipp]].<ref name="Lühiülevaade2" />
 
[[1991]]. aastal tähistati linna 700. aastapäeva. Sama aasta [[21. mai]]l sai Paide omavalitsusliku staatuse.<ref name="Lühiülevaade2" />
 
[[23. aprill]]il [[1993]] avati uuesti Paide vallitorn<ref name="Lühiülevaade2" /> ja [[29. aprill]]il põles maha Vallimäel asunud õigeusu kirik.<ref name="rzm9F" />
 
[[Paide linn (haldusüksus)|Paide]] [[omavalitsus]]üksus liideti [[Eesti omavalitsuste haldusreform|haldusreformi]] käigus [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste]] järel senise [[Paide vald|Paide valla]] ja [[Roosna-Alliku vald|Roosna-Alliku vallaga]]. Moodustatud haldusüksus hakkas kandma nime [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]].
==Vaata ka==
*[[Paide tänavate loend]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Paide"