Gloriette (Schönbrunni lossipark): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
osa vigu
2. rida:
[[Fail:Cafe Gloriette Schönbrunn.JPG|228px|pisi|Tänase kohviku interjöör]]
[[Fail:Wien 13 Gloriette b.jpg|228px|pisi|[[Aupaistla]] taastatud idatiib]]
'''Gloriette''' on suurim ja kõige paremini teatud ''[[gloriette]]'', mis valmis [[1775]]. aastal „''Renomeetemplina''“„renomeetemplina“ keisrlikukeiserliku arhitekti [[Johann Ferdinand Hetzendorf von Hohenberg]]i kavandite järgi [[Schönbrunni palee]] lossipargis [[Viin]]i linnas.
 
Paviljon asub [[Doonau jõgi|Doonau jõe]] paremkaldalt algava [[Alpid]]e jalami laugjal nõlvakul, lossi [[Prantsuse stiilis park|prantsuse stiilis pargis]]. Olles pargi keskne domineeriv [[vaatepunkt]], kasutati seda keiser [[Franz Joseph I]] heaks peo- ja einestussaalina. Teises maailmasõjas hävitas liitlasvägede pommirünnak galerii idatiiva, kuid too taastati juba kahe aasta pärast 1947. aastal [[Liitlasvägede okupeeritud Austria|Austria okupatsiooni]] ajal. Tänapäeval asub 1995. aastal renoveeritud ehitises [[kohvik]].
 
==Väärsus==
11. rida:
{{tsitaat|IOSEFO II. AVGVSTO ET MARIA THERESIA AVGVSTA IMPERANTIB. ERECT. CIƆIƆCCLXXV.|}}
 
Aasta kirjutamise viis kasutab kujundlikult Kreeka tähte Φ (phi), tähistamaks ladina numbrit 1000. Vana-Roomas oli samuti tavaline, et Φ asendab M-i. Tähise vastuoluline osa on AVGVSTO ja AVGVSTA lisamine, mida kasutati [[Rooma keisririik|Rooma]] esimese keisri [[Augustus]]e ja tema pärijate märgistamiseks. Seega näitas tähis [[Habsburgid|Habsburge]] kui [[Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik|Saksa Rahvuse Püha Rooma]] keisrite järeltulijate funktsioonides.
 
==Vaata ka==