P
resümee puudub
(Täiendused) |
PResümee puudub |
||
|
=== Mina religioosses käsitluses ===
====
[[René Guénon|René Guénon’i]] (1886-1951), [[Prantsusmaa|prantsuse]] usundiuurija arvates on islamis mina lähtekoht, millest algab inimesse kätketud võimaluste realiseerimine. [[Sufism|Sufismi]] ise-käsitluse ilmestamiseks on allpool toodud mõned iseloomulik mõisted: nqfs - ise, inimese identiteet; nafs’i ammara - käsutav ise; nafi’i lavvama - süüdistav ise; nqf’i mulhama - hingestav (inspireeriv) ise; nafs’i mutma ’inna — rahustav ise; nafs’i-kull - kosmiline ise.<ref>{{Raamatuviide|autor=Guénon, René|pealkiri=Insights into Islamic Esoterism and Taoism|aasta=2003|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>▼
==== '''Mina budistlikus käsitluses''' ====▼
[[Budism]] on seisukohal, et oma mina, individuaalsuse, subjektiivsuse, erilisuse manifesteerimine pole kuigi taibukas tegevus. Individuaalne mina on budismi järgi vaid tähekombinatsioon, meele moodustis, kujutluste vili — hajus, püsitu, tinglik. Buddha õpetuse järgi on oma mina (laiemalt üldse oma individuaalsuse) väärkäsitus ning inimliku nõmeduse ja kannatuse olulisemaid allikaid. Budistlikes ürikuis on palju juttu sellest, mida mina ei ole. Näiteks pole see ei kogu keha ega mõni kehaosa eraldi, ei tunne, aisting, taju, mõte, meenutus ega kõik need koos võetuna.
Kannatuste põhiallikaid nähakse inimlikus ahnuses, vihkamises, upsakuses, ennekõike aga nõmeduses. Tuntud budoloog Conze (1995) eristab inimliku rumaluse ja vaimse piiratuse keskse põhjuse ja ilminguna viletsat tähelepanu ja keskendumisvõime puudumist. Budism on elujaatav õpetus, mis kinnitab, et kannatuse allikaid saab kõrvaldada. Almuse võib arendada kaastundeks (hoolivuseks), viha armastuseks, kõrkuse sõbralikkuseks, rumaluse aga tarkuseks. Kannatuste teket aitab vältida see, kui inimene kõrvaldab juba eos endas egotistlikud, liigselt oma mina ja individuaalse heaolu ümber tiirlevad soovkujutlused ja mõtted. Nähes iseendas ja kõikjal ümberringi, kõigis olendeis buda-alget, õpib inimene distantseeruma vildakast ego-identiteedist ning suunduma vaimse kirgastumise ja täiustumise teele. Kannatusi vähendab ka rahumeelne leplus kõige paratamatuga elus, näiteks surmaga.<ref name=":0" />
▲[[René Guénon|René Guénon’i]] (1886-1951), [[Prantsusmaa|prantsuse]] usundiuurija arvates on islamis mina lähtekoht, millest algab inimesse kätketud võimaluste realiseerimine. [[Sufism|Sufismi]] ise-käsitluse ilmestamiseks on allpool toodud mõned iseloomulik mõisted: nqfs - ise, inimese identiteet; nafs’i ammara - käsutav ise; nafi’i lavvama - süüdistav ise; nqf’i mulhama - hingestav (inspireeriv) ise; nafs’i mutma ’inna — rahustav ise; nafs’i-kull - kosmiline ise.<ref>{{Raamatuviide|autor=Guénon, René|pealkiri=Insights into Islamic Esoterism and Taoism|aasta=2003|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
== Viited ==
| |||