[[File:Forest nature reserve Grady nad Moszczenica2, Poland, 6 May 2006.JPG|thumb|Soojal atlantilisel kliimaperioodil levisid laialehised metsad]]
Keskmise kiviaja ehk [[mesoliitikum]]i teisel poolel oli soe [[Mereline kliima|mereline]] ja niiske [[atlantiline kliimakliimaperiood]]periood (7200–3800 a eKr). Keskmine temperatuur oli paar kraadi tänasest kõrgem. Talved olid pehmed ja taimede [[vegetatsiooniperiood]] pikenes. Kõik see soodustas [[Laialehised metsad|laialehiste puude]] levikut. Veekogude juures kasvasid [[sanglepp|sanglepikud]] või kaasikud, kuivematel aladel esines tamme, jalakat, künnapuud, pärna, [[pöök]]i. On hinnatud, et lehtpuid oli sel ajal kolm korda rohkem kui [[okaspuu|okaspuid]]. Eriti Ranniku-Eestis leidus endiselt rohkelt männikuid, tõusid [[kuusk]]ede osakaal. Lopsakates metsades elanud loomastik oli rikkalik, varasematele liikidele lisandusid [[metskass]] ja [[sookilpkonn]] ning arvatavasti ka [[orav]] ja mitmed [[hiir]]eliigid. Niiske ilmastik ja kõrge [[põhjavesi]] tõukas tagant soostumist ja ilmselt hakkasid kujunema [[raba]]d. Looduslikku avamaastikku leidus väga vähe, kuid perioodi lõpus hakkas metsadesse tekkima lagedaid alasid koos [[Mailaselised|mailaseliste]], [[Nelgilised|nelgiliste]], [[Oblikas|oblikate]] ja [[Robirohi|robirohuga]], võimalik, et inimese kaasabil.<ref>Aivar Kriiska 2004, lk 168</ref><ref>Lembit Jaanits ''et al'' 1982, lk 43</ref>
