Vikipeedia

Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}}
[[File:Aakre linnamäe arheoloogilised kaevamised (Archaeological excavations at the Aakre hillfort).jpg|thumb|Arheoloogilised väljakaevamised]]
'''Eesti esiajalugu''' ehk '''Eesti muinasaeg''' on [[esiajalugu|esiajalooline]] periood [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloos]] teadaoleva [[inimene|inimasustuse]] tekkimisest [[Eesti]] alal (umbes 9000 [[eKr]]) kuni [[13. sajand]]ini, mil algas [[ajalooline aeg|ajaloolise aja]] esimene periood, [[Eesti keskaeg]]. ▼
 
Eesti esiajalugu on jaotatud [[Eesti keskmine kiviaeg|keskmiseks kiviajaks]] (9600–3900 a eKr),<ref name=Kriiska201710>[[Aivar Kriiska]] (2017). Püügimajanduslik kiviaeg Eesti alal. Peatükk raamatus: ''Eesti ajalugu'', toimetaja [[Ursula Vent]]. [[Avita kirjastus]]. Lk 10</ref> [[Eesti noorem kiviaeg|nooremaks kiviajaks]] (3900–1800 a eKr),<ref>Aivar Kriiska 2017, lk 15</ref> [[Eesti pronksiaeg|pronksiajaks]] (1800–500 eKr)<ref>[[Valter Lang]] (2003). [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.pdf Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale]. Lk 8–9</ref> ja [[Eesti rauaaeg|rauaajaks]] (500 eKr – 13. sajand).<ref>Valter Lang 2003, lk 37, 106</ref>
[[Pilt:Ancient Estonian counties.png|pisi|300px|Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses]]
▲'''Eesti esiajalugu''' ehk '''Eesti muinasaeg''' on periood [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloos]] teadaoleva inimasustuse tekkimisest [[Eesti]] alal (umbes 9000 eKr) kuni [[13. sajand]]ini, mil algas [[ajalooline aeg|ajaloolise aja]] esimene periood, [[Eesti keskaeg]].
 
Teave esiajaloo kohta pärineb peamiselt [[arheoloogia|arheoloogilisest]] materjalist.
Periood on jaotatud [[Eesti keskmine kiviaeg|keskmiseks kiviajaks]], [[Eesti noorem kiviaeg|nooremaks kiviajaks]] (4.–2. aastatuhat eKr), [[Eesti pronksiaeg|pronksiajaks]] (1800–500 eKr) ja [[Eesti rauaaeg|rauaajaks]] (500 eKr – 13. sajand).
 
Selle ajalooperioodi kohta on teada vaid üksikuid ja sageli ebakindlaid kirjalikke andmeid, mis puudutavad üle 9000-aastasest perioodist vaid viimast aastatuhandet ning nõnda on ülekaalukalt peamiseks teabematerjaliks [[Arheoloogia|arheoloogilised]] allikad.
{{Sisukord paremale}}
==Allikad==
Peamiseks [[Ajalooallikad|allikmaterjaliks]] Eesti esiajaloo kohta on arheoloogilised [[muistis]]ed. Kirjalikke allikaid (nt [[Põhjamaade saagad]]e alusel koostatud [[Heimskringla]], [[Saxo Grammaticus]]e [[Gesta Danorum]], [[Bremeni Adami kroonika]], [[Vana-Vene]] kroonikad – eriti [[Jutustus möödunud aegadest]], [[Henriku Liivimaa kroonika]], [[Taani hindamisraamat]]) on vähe ja need pärinevad esiajaloo lõpuperioodist.<ref>[[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]] ja [[Evald Tõnisson]] (1982). Eesti esiajalugu. [[Tallinn]], kirjastus [[Eesti Raamat]]. Lk 6, 255, 313–314</ref> Taimejäänuste, eriti [[õietolm]]u uurimine annab aimu [[taim]]ede ajaloost, kajastades ühtlasi ka inimmõju ja [[maakasutus|maakasutusviise]]. [[Paleozooloogia]] abil saab infot [[loom]]ade, sh [[jahiloom|jahi]]- ja [[koduloom]]ade kohta. Abiks on ka [[paleogeograafia|paleogeograafilised]], [[geoloogia|geoloogilised]] ja [[pedoloogia|pedoloogilised]] uuringud, mis võimaldavad määrata [[pinnamood|pinnamoe]] ja [[veerežiim]]i muutusi, [[mullastik]]u arengut jms.<ref>[[Aivar Kriiska]] (2004). Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn. Lk 158</ref> Lisateavet on andnud ka [[keeleteadus]], [[füüsiline antropoloogia]], [[populatsioonigeneetika]], vana [[DNA]] uurimine,<ref>[[Valter Lang]] (2018). Läänemeresoome tulemised. ''Muinasaja teadus 28''. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 90–102</ref> [[etnograafia]], [[numismaatika]], [[rahvaluule]].<ref>[[Küllo Arjakas]], [[Mati Laur]], [[Tõnis Lukas]] ja [[Ain Mäesalu]] (1991). Eesti ajalugu. Õpik 11. klassile. Tallinn, Koolibri. Lk 7</ref>
 
==Vanem kiviaeg ehk(kuni paleoliitikum9600 a eKr)==▼
Ajast enne meie ajaarvamise algust praktiliselt puuduvad igasugused kirjalikud andmed siinsest alast ja siin elanud inimestest. Nii on Eesti ala arvatavasti maininud näiteks Rooma riigi ajalookirjutajad [[Tacitus]] ja [[Jordanes]]. Mõnevõrra üksikasjalikumaid, kuid detailides väheusaldusväärseid andmeid leidub [[Põhjamaade saagad]]est ja teistest Skandinaavia allikatest, näiteks [[Heimskringla]]st ja [[Gesta Danorum]]ist. Veelgi detailsemaid teateid (peamiselt sõjaretkede kohta) on Eesti ala kohta mitmetes [[Vana-Vene]] kroonikates, sealhulgas [[Nestori kroonika]]s ja [[Henriku Liivimaa kroonika]]s.
Eesti ala vanema kiviaja ehk [[paleoliitikum|paleoliitilise]] inimasustuse kohta otseseid tõendeid pole leitud. Siiski on võimalik, et esimesed [[inimlased]] saabusid juba enne viimast, [[Weichseli jääaeg]]a, või isegi selle mõõdukama [[kliima]]ga perioodil 30 000 a eKr, mil tingimused olid sobivad nt [[mammut]]ite eluks. Sel ajal asustas ''[[Homo sapiens]]'' suurema osa [[Euroopa]] elamiskõlbulikest piirkondadest.<ref>Aivar Kriiska 2004, lk 158–159</ref> Eesti alal on [[mandrijää]] aga kõik potentsiaalsed märgid sellest hävitanud.<ref>[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]] (2002). Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita. Lk 17–37</ref><ref name=Jaanits26>Lembit Jaanits ''et al'' 1982, lk 26</ref>
 
[[File:Siberian tundra 02.jpg|thumb|Metsatundra. Samalaadne maastik oli iseloomulik jääajajärgsele perioodile]]
Nõnda on ülekaalukalt peamiseks teabematerjaliks Eesti esiajaloo kohta [[Arheoloogia|arheoloogilised]] allikad, millele on viimastel kümnenditel lisa toonud [[populatsioonigeneetika]] uurimine.
[[File:Finnish Reindeer (178137137).jpeg|thumb|Põhjapõder, üks esimesi Eesti alale jõudnud loomi]]
Pärast Weichseli jäätumise maksimumi (umbes 22 000–20 000 aastat eKr) alanud kliima soojenemine tõi kaasa Euroopa põhjaosa katnud jäämassiivi taandumise, mis Eesti alal algas umbes 13&nbsp;000 a eKr.<ref>Aivar Kriiska 2004, lk 61</ref> Kuna [[liustik]] taganes [[Skandinaavia mäestik]]u suunas, siis vabanesid jää alt esimesena kagupoolsed piirkonnad, viimasena Loode-Eesti, [[Hiiumaa]] ja Lääne-[[Saaremaa]]. Kokku võttis see protsess Eesti alal aega umbes 2000 aastat. Mandrijää ja selle sulamisveed kujundasid ümber maastikku nii [[Kulutus|kulutades]] kui kuhjates materjali. Sulaveed kogunesid madalamatele aladele, eriti [[Peipsi]] ja [[Võrtsjärv]]e nõkku, ning ujutasid üle kogu Loode- ja Lääne-Eesti, saared ning suure osa Kirde-Eestist. Jääserva ette tekkis [[Balti jääpaisjärv]], mis hõlmas praeguse [[läänemeri|Läänemere]] lõunaosa koos [[Soome laht|Soome lahe]] ja [[Laadoga]] järvega. Kliima oli [[Arktiline kliima|arktiline]] ja [[Lähisarktiline kliimavööde|lähisarktiline]], lagedapoolsel maastikul levis [[tundra]]laadne taimestik, liikusid [[põhjapõder|põhjapõtrade]] ja [[Metshobune|metshobuste]] karjad, leidus ka mammuteid, [[Karvane ninasarvik|karvaseid ninasarvikuid]] ja [[Euroopa piison|ürgpiisoneid]]. [[Allerødi kliimaperiood]]il (12 000–10 700 a eKr) toimus kliima ajutine soojenemine ja kuivenemine (keskmine temperatuur u 6° tänapäevasest madalam), mis tõi kaasa lõuna poolt tulnud [[Parasvööde|parasvöötme]] taimede ([[kask|kase]]- ja [[mänd|männi]]metsad, [[vaevakask]], [[rohttaim]]edest [[maltsalised]], [[Harilik drüüas|drüüas]], [[võtmehein]], [[palderjan]] jt) ja loomade (tõenäoliselt [[hunt]], [[ilves]], [[kobras]], [[pruunkaru]], [[punarebane]], [[põder]], [[saarmas]], [[valgejänes]]) saabumise, kuid [[Dryas'e kronotsoon]]is (10 700–9600 a eKr) jahenes kliima järsult ja valitsevaks sai jälle tundra- ja [[stepp|stepi]]ilmeline maastik koos külmalembeste rohttaimede, [[sammal|sambla]], vaevakase, [[paju]] ja [[kadakas|kadakaga]]. Väikestes allesjäänud metsades kasvas mänd või kask. Metsloomad taandusid lõunasse ja Eesti alale liikus taas põhjapõtru ja mammuteid.<ref>Lembit Jaanits ''et al'' 1982, lk 24–25</ref><ref>Aivar Kriiska 2004, lk 161–163</ref>
 
Eesti ala [[paleoliitikum|paleoliitilise]] inimasustuse kohta otseseid tõendeid pole leitud. Siiski on võimalik, et esimesed inimesed saabusid juba enne [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]], kuid [[mandrijää]] on kõik märgid sellest hävitanud.<ref>[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]] (2002). Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita. Lk 17–37</ref> Veel tõenäolisemaks on hinnatud asustuse teket kohe pärast jää taandumist, mis Eesti alal algas umbes 13&nbsp;000 aastat eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]] (2004). Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn. Lk 61</ref> Kindlad tõendid inimeste kohalolust [[Baltimaad]]es pärinevad ajast 11&nbsp;000 a eKr. Läänemere idapiirkonna asustus tekkis ilmselt kahe [[ränne|rände]] tulemusel: kõigepealt Kesk-Euroopa põhjaosast [[Hamburgi ajajärk|Hamburgi ajajärgust]] lähtunud [[Bromme kultuur]]i (alates 11&nbsp;000 eKr) inimesed, mille põhjalt kujunes [[Ahrensnurgi kultuur]], ja 1000 aastat hiljem [[Poola]] alalt lähtunud [[Świdry kultuur]]i asustuslaine.<ref name=Kriiska38>Aivar Kriiska 2004, lk 38</ref> Need kaks [[arheoloogiline kultuur|arheoloogilist kultuuri]] eksisteerisid mõnda aega paralleelselt ja teiseteist mõjutades. Lõpuks integreeris Świdry kultuur Ahrensburgi kultuuri inimesed endasse.<ref name=Kriiska45>Aivar Kriiska 2004, lk 45</ref> Jääaja lõpu aegseid [[asula]]kohti on Baltikumis avastatud üle 100: enamik Lõuna-[[Leedu]]sts, kõige põhjapoolsemad Kesk-[[Läti]]s [[Daugava]] ääres. Kuna ka Eesti ala oli tollal juba enamjaolt jäävaba ja asustamiskõlbulik, siis peetakse usutavaks, et inimesed jõudsid ka sinna, ehkki seni pole nii varaseid märke inimtegevusest avastatud.<ref name=Kriiska38 /><ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/arheoloogid-lammutavad-ajalooopikute-arusaamu?id=50989575 Arheoloogid lammutavad ajalooõpikute arusaamu.] ''Eesti Päevaleht online'', 31. juuli 2004</ref>▼
▲==Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum==
▲Eesti ala [[paleoliitikum|paleoliitilise]] inimasustuse kohta otseseid tõendeid pole leitud. Siiski on võimalik, et esimesed inimesed saabusid juba enne [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]], kuid [[mandrijää]] on kõik märgid sellest hävitanud.<ref>[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]] (2002). Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita. Lk 17–37</ref> Veel tõenäolisemaks on hinnatud asustuse teket kohe pärast jää taandumist, mis Eesti alal algas umbes 13&nbsp;000 aastat eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]] (2004). Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn. Lk 61</ref> Kindlad tõendid inimeste kohalolust [[Baltimaad]]es pärinevad ajast 11&nbsp;000 a eKr. Läänemere idapiirkonna asustus tekkis ilmselt kahe rände tulemusel: kõigepealt Kesk-Euroopa põhjaosast [[Hamburgi ajajärk|Hamburgi ajajärgust]] lähtunud [[Bromme kultuur]]i (alates 11&nbsp;000 eKr) inimesed, mille põhjalt kujunes [[Ahrensnurgi kultuur]], ja 1000 aastat hiljem [[Poola]] alalt lähtunud [[Świdry kultuur]]i asustuslaine.<ref name=Kriiska38>Aivar Kriiska 2004, lk 38</ref> Need kaks arheoloogilist kultuuri eksisteerisid mõnda aega paralleelselt ja teiseteist mõjutades. Lõpuks integreeris Świdry kultuur Ahrensburgi kultuuri inimesed endasse.<ref>Aivar Kriiska 2004, lk 45</ref> Jääaja lõpu aegseid [[asula]]kohti on Baltikumis avastatud üle 100: enamik Lõuna-[[Leedu]]st, kõige põhjapoolsemad Kesk-[[Läti]]s [[Daugava]] ääres. Kuna ka Eesti ala oli tollal juba enamjaolt jäävaba ja asustamiskõlbulik, siis peetakse usutavaks, et inimesed jõudsid ka sinna.<ref name=Kriiska38 /><ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/arheoloogid-lammutavad-ajalooopikute-arusaamu?id=50989575 Arheoloogid lammutavad ajalooõpikute arusaamu.] ''Eesti Päevaleht online'', 31. juuli 2004</ref>
 
==Keskmine kiviaeg ehk(9600–3900 mesoliitikuma eKr)==
{{Vaata|Mesoliitikum}}, ''[[BillingeniFile:Baltic katastroof]],History [[Joldiameri]], [[7500-BC.svg|thumb|Antsülusjärv]]''
===Loodusolud===
[[Pilt:Ancyluslake.svg|pisi|vasakul|[[Antsülusjärv]]e oletatavad piirid]]
Umbes 9600 a eKr oli mandrijää sedavõrra taandunud, et jääpaisjärvel tekkis Kesk-[[Rootsi]] kohal väljapääs [[ookean]]i ([[Billingeni katastroof]]). Selle tagajärjel langes veetase paarkümmend meetrit, ajutiselt võib-olla isegi alla tänapäevase taseme, ja Läänemere nõos kujunes [[riimvesi|riimveeline]] [[Joldiameri]]. Jää raskuse alt vabanenud [[Glatsioisostaasia|maakoore aeglane kerge]] katkestas aga umbes 9000 a eKr Kesk-Rootsi ühenduse ning Läänemerest sai uuesti mageveekogu ([[Antsülusjärv]]). Kuna Skandinaavia sulavate liustike vett voolas jätkuvalt juurde, siis hakkas veetase taas tõusma, ujutades üle rannaalad. 8300–8200 a eKr saavutas Antsülusjärv nii kõrge taseme, et hakkas [[Taani väinad|Taani väinade]] kohal ookeani voolama, mis tõi kaasa veetaseme languse. Umbes 7000 a ekr algas järgmine Läänemere arengufaas – [[Litoriinameri]]. Siis tungis Taani väinade kaudu omakorda peale ookeanivesi ja muutis Läänemere nõos vee soolaseks. Algul veetase tõusis ja ujutas üle laiad alad, kuid seejärel hakkas vesi aegamisi taanduma ning see protsess kestab tänapäevani.<ref>Aivar Kriiska 2004, lk 60–62, 77, 165</ref><ref>Lembit Jaanits ''et al'' 1982, lk 25, 43</ref>
 
Joldiamere tekkimise järel toimus kiire soojenemine. Eesti alal kujunes niiske ja tänapäevaga võrreldes mõnevõrra jahedam [[preboreaalne kliima]] (9600–8200 a eKr). Levisid hõredad kasemetsad, liivastes piirkondades, eriti äsja vee alt vabanenud saartel ja mandri lääneosas ka männikud. Hiljem lisandus seni mitteesindatud liike nagu [[sarapuu]], [[lepp]] ja teised [[lehtpuu]]d, [[põõsarinne|põõsarindesse]] [[astelpaju]], [[puhmarinne|puhma]]- ja [[rohurinne|rohurindesse]] [[kõrrelised|kõrrelisi]], [[lõikheinalised|lõikheinalisi]], [[sõnajalg]]u, randadesse-kallastele [[puju]]. Avamaastike loomad nagu põhjapõder ja mammut lahkusid või surid välja. Metshobune ilmselt säilis. Sisse rändasid põder, pruunkaru, kobras, ilves, hunt, punarebane, valgejänes ja teised [[metsavöönd]]i loomad. [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerest]] saabusid Joldiamerre [[viiger|viigerhülged]]. Hakkasid kujunema [[soo]]d.<ref name=Jaanits26 /><ref>Aivar Kriiska 2004, lk 167</ref>
Eesti mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg algas [[9. aastatuhat eKr|9. aastatuhandel eKr]] pärast mandrijää taandumist ning kestis [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandeni eKr]]. Sel ajal asustasid Eesti alasid [[Kunda kultuur]]i esindajad: kütid, kalastajad ja korilased. Püsiasustust ei tekkinud, sest küttide, kalurite ja korilaste salgad rajasid vaid ajutisi ja enamasti hooajalisi peatuspaiku; kalurid elasid põhiliselt järverannikutel. Vanimaks senileitud asulakohaks peetakse [[Pulli asula]]t, mis [[radiosüsinik]]u dateeringu järgi pärineb umbes aastast [[8900 eKr]]. 2000. aastal avastati [[Reiu asulakoht]], kust leiti esemeid, mis võivad olla ühevanused Pulli asula omadega.
[[Pilt:KundaCultureTools.jpg|pisi|[[Kunda kultuur]]ile iseloomulikud tööriistad]]▼
Kütid valmistasid loomanahkadest kehakatteid, ning luudest vajalikke tööriistu. Mõningaid väiksemaid tööriistu valmistati ka kalaluudest. Mitmed tööriistad ja tarbeesemed valmistati ka puust, kuid rõhuv enamik neist on aja jooksul hävinenud. {{kas|Kivi abil töödeldi teisi esemeid, kuid kivitöötlemist ei vallatud väga hästi, vastupidiselt luule.}}
 
Järgnev [[boreaalne kliima|boreaalne kliimaperiood]] (8200–7200 a eKr) oli kuivem ja keskmine temperatuur võis olla juba kõrgemgi kui nüüdisajal. Perioodi lõpuosa muutus niiskemaks, mis soodustas metsade mitmekesistumist. Puuliikidest domineeris mänd, vähem oli kaske. Esindatud olid ka lepp, [[jalakas]], [[pärn]], [[tamm]], [[Harilik saar|saar]], [[vaher]], [[künnapuu]] ja [[sarapuu]]. Tekkisid [[lammimets]]ad, veekogude kallastel lepikud. Ka loomastik muutus liigirikkamaks ja arvukamaks, varasemast sagedamini leidus [[metssiga]], lisandusid [[tarvas]], [[metskits]] ja [[hirv]]. Üle merepinna ulatusid Saaremaa ja Hiiumaa kõige kõrgemad osad, praeguse [[Tõstamaa poolsaar]]e kõrgemad osad moodustasid saarestiku. Sisemaal oli rohkelt järvi. Võrtsjärv oli tänasest märksa suurem. Boreaalse aja lõpus tekkis Võrtsjärve nõo loodeosa suhteliselt kiirema maakerke tõttu väljavool [[Emajõgi|Emajõe]] kaudu Peipsisse ja Võrtsjärv taandus veetaseme languse tõttu umbes praegustesse piiridesse. Peipsi lõunaosa oli tänasest kitsam ja [[Pihkva järv]]e olemasolu küsitav, kuna järve lõunasse valgumine toimus alles hiljem Kirde-Eesti suhteliselt kiirema maakerke tagajärjel. Nõgudes toimus ulatuslik [[soostumine]].<ref>Lembit Jaanits ''et al'' 1982, lk 33</ref><ref name=Kriiska2004167>Aivar Kriiska 2004, lk 165–167</ref>
Umbes 9000–7000 eKr rajati asulakohti mitmetesse [[Kesk-Eesti]] kohtadesse, kus leidus looduslikku [[tulekivi]]<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" />. Asulakohad tekivad [[Navesti jõgi|Navesti jõe]] äärde [[Jälevere|Jäleverre]] ja [[Lepakose]]le, [[Võrtsjärv]]e põhjaranniku [[Siimusaar]]de, [[Umbusi]]sse ja [[Moksi]]sse<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" />. Sellest perioodist on asulakohti ja palju [[juhuleid]]e avastatud ka [[Emajõgi|Emajõe]] ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] ääres<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" />.
 
[[File:Forest nature reserve Grady nad Moszczenica2, Poland, 6 May 2006.JPG|thumb|Soojal atlantilisel kliimaperioodil levisid laialehised metsad]]
Umbes 7100 eKr hakkas Eesti ala asustus levima ka ranniku lähedal ja sealsete asulate elanikud tegelesid [[hülgeküttimine|hülgeküttimisega]]<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" />. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid [[Saaremaa]]le, umbes 5700 eKr [[Hiiumaa]]le ja 5300 eKr [[Ruhnu]] saarele<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" />.
Keskmise kiviaja ehk [[mesoliitikum]]i teisel poolel oli soe [[Mereline kliima|mereline]] ja niiske [[atlantiline kliima]]periood (7200–3800 a eKr). Keskmine temperatuur oli paar kraadi tänasest kõrgem. Talved olid pehmed ja taimede [[vegetatsiooniperiood]] pikenes. Kõik see soodustas [[Laialehised metsad|laialehiste puude]] levikut. Veekogude juures kasvasid [[sanglepp|sanglepikud]] või kaasikud, kuivematel aladel esines tamme, jalakat, künnapuud, pärna, [[pöök]]i. On hinnatud, et lehtpuid oli sel ajal kolm korda rohkem kui [[okaspuu|okaspuid]]. Eriti Ranniku-Eestis leidus endiselt rohkelt männikuid, tõusid [[kuusk]]ede osakaal. Lopsakates metsades elanud loomastik oli rikkalik, varasematele liikidele lisandusid [[metskass]] ja [[sookilpkonn]] ning arvatavasti ka [[orav]] ja mitmed [[hiir]]eliigid. Niiske ilmastik ja kõrge [[põhjavesi]] tõukas tagant soostumist ja ilmselt hakkasid kujunema [[raba]]d. Looduslikku avamaastikku leidus väga vähe, kuid perioodi lõpus hakkas metsadesse tekkima lagedaid alasid koos [[Mailaselised|mailaseliste]], [[Nelgilised|nelgiliste]], [[Oblikas|oblikate]] ja [[Robirohi|robirohuga]], võimalik, et inimese kaasabil.<ref>Aivar Kriiska 2004, lk 168</ref><ref>Lembit Jaanits ''et al'' 1982, lk 43</ref>
 
===Asustus ja elatusviis===
Umbes 7000 eKr on pärit Narva lähedalt [[Siivertsi]]st leitud kalastajate [[võrgukäba]] ja -[[võrgukivi|kivi]] ning [[niinenöör]]i<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" />. Need leiud tunnistavad kalapüügitehnika arengut Eesti alal<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" />. Sellest ajast pärineb ka Siivertsi lähedalt [[Tõrvala]]st leitud vette [[ohverdamine|ohverdatud]] luust nooleotsad ja muu hulgas põdrasarvest tehtud ilustatud [[rästik]]ukuju<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" />. Tõrvalast leitud leiud on ühed vanemad tunnistused sealsete elanike [[Eesti muinasusk|muinasuskumustest]]<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" />.
Arvatavasti Śvidry kultuuri baasilt kujunes välja keskmise kiviaja kultuur, mida on tuntud [[Kunda kultuur]]ina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-[[Valgevene]]t, Kirde-Poolat, Loode-[[Venemaa]]d, [[Karjala]]t ja [[Soome]]t. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna-Leedus ja Kirde-Poolas, jõudes sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Teise versiooni järgi tekkis Kunda kultuur laiemal alal, mis hõlmas ka Eestit.<ref name=Kriiska45 /> Uuemas arheoloogilises käsitluses piirkonna kogu mesoliitilist ajajärku enam Kunda kultuuriks ei nimetata, vaid Eestis räägitakse selle raames Pulli (9600–8500 eKr), Kunda (8500–7000 ekr), Sindi-Lodja (7000–5200 ekr) ja [[Narva kultuur|Narva etapist]] (5200–3900 eKr).<ref>Aivar Kriiska 2017, lk 10–11</ref> Eesti alale jõudnud inimesed säilitasid mõnesaja aasta jooksul tihedad sidemed rände lähtealade inimestega, mida näitavad kivi- ja luutöötlemise tehnikate ning esemete sarnasus.<ref name=Kriiska45 /><ref name=Kriiska9>Aivar Kriiska 2017, lk 9</ref> Peagi aga Ida- ja Põhja-Euroopa laiaulatuslik sotsiaalvõrgustik lagunes ning kujunesid eriilmelised kultuuripiirkonnad. Kasvanud rahvaarvu tõttu said kogukondade säilimiseks vajalikud abieluvõrgustikud kujuneda märksa väiksematel territooriumitel. Tööriistu hakati valmistama peaaegu ainult kohalikust materjalist.<ref name=Kriiska9 />
 
[[File:Kunda Lammasmägi.jpg|thumb|Kunda Lammasmägi tänapäeval]]
=== Hiline mesoliitikum ===
Eesti alalt on leitud üle 200 keskmise kiviaja asulakoha ja 4 [[matmispaik]]a. Mesoliitikumi esimesel poolel eelistasid inimesed elupaigana [[jõgi|jõgede]] ja [[järv]]ede kaldaid, mis olid soodsad paigad jahipidamiseks ja kalastamiseks. Veekogudel sai ühtasi kiiremini liigelda kui metsasel maismaal. Mesoliitikumi teisel poolel jõudis asustus ka [[meri|mere]]rannikule ja -saartele.<ref name=Kriiska201710 /> Eesti ala rahvaarv kasvas kogu keskmise kiviaja vältel, jõudes perioodi lõpuks hinnanguliselt 2500–5500 inimeseni.<ref name=Kriiska13>Aivar Kriiska 2017, lk 13</ref>
Vanim teadaolev jälg inimtegevusest Eestis on [[Pulli asula]]koht, mis on [[radiosüsiniku meetod]]il dateeritud aega u 9000–8550 eKr.<ref>Aivar Kriiska 2004, lk 56</ref> [[Kunda Lammasmägi|Kunda Lammasmäel]], (selle järgi sai nime ''Kunda kultuur'') toonasel järvesaarel, peatusid inimesed alates 9. aastatuhande keskpaigast eKr korduvalt.<ref name=Kriiska11>Aivar Kriiska 2017, lk 11</ref> Palju asustusjälgi on teada ka Võrtsjärve vesikonnast (nt [[Siimusaar]]el, [[Kivisaar]]el, [[Moksi]]s, [[Umbusi asulakoht|Umbusis]]), [[Pärnu jõgi|Pärnu]] ([[Reiu asulakoht|Reiu]], [[Jälevere]] ja [[Lepakose]] asulakohad), [[Emajõgi|Emajõe]], [[Narva jõgi|Narva]] ([[Riigiküla asulakohad]]) ja [[Jägala jõgi|Jägala]] jõgikonnast.<ref name=Kriiska201710 /><ref name=Jaanits40>Lembit Jaanits ''et al'' 1982, lk 40–48</ref> Mesoliitikumist pärit [[juhuleid]]e on välja tulnud aga pea üle kogu Eesti.<ref name=Kriiska200415>Aivar Kriiska 2004, lk 15</ref>
 
Umbes 7100 eKr hakkas asustus levima ka mererannikul, kus tegeleti [[hülgeküttimine|hülgeküttimisega]].<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" /> Tõenäoliselt just hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared.<ref name=Kriiska201710 /> Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu ilmselt tekkis mesoliitikumis ka püsiasustus, 5700 eKr Hiiumaale ja 5300 eKr [[Ruhnu]] saarele, kus peatuti hooajalistel küttimisretketel.<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" /><ref>Aivar Kriiska 2004, lk 164</ref>
 
Inimesed elasid arvatavati kuni paarikümneliikmelistes rühmades, sest suured kogukonnad polnud toonastes tingimustes vajalikud ega võimalikudki. Kogukonna püügi- ja korilusterritoorium pidi olema piisavalt suur, et rahuldada aastaringse toiduvajaduse, samas hävitamata kogu selle ala loomastikku. Algselt muudeti ilmselt igal jahi-, kalapüügi- ja korjehooajal oma elukohta vastavalt teatava saaklooma parimale püügiajale või taime parimale korjeperioodile. Igale rühmale kujunes välja oma piirkond, mille sees liiguti. Aja jooksul selliste territooriumite suurus kahanes ja püügimajandus mitmekesistus. Jäädi paiksemaks ja kohati võidi kasutada ka aastaringseid külasid. Elu- ja peatuskohad olid tõenäoliselt lagedamatel aladel: mererannas rohurinde piiril, siseveekogude ääres metsastumata kaldaterrassile. Eluasemete kuju, suurus ja ehitusviis varieerusid vastavalt vajadusele, kasutusajale ja traditsioonidele. Mesoliitikumi lõpust pärinevad vanimad avastatud hoonejäänused, mille põhjal on nende põrandapindalaks hinnatud kuni 50m².<ref name=Kriiska201710 /><ref>Aivar Kriiska 2004, lk 168–170</ref>
 
Elatist hangiti [[küttimine|küttimise]], [[kalastamine|kalastamise]] ja [[korilus]]ega. Jahiti pea kõik sel ajal elanud metsloomi ja suuremaid linde. Mesoliitikumi esimesel poolel olid peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem ka metssiga ja tarvas. Suurem osa saagist püüti ilmselt [[püünis]]te ja [[lõks]]ude abil, kasutati ka [[varitsusjaht|varitsus]]- ja [[ajujaht]]i. Kalastamine toimus [[kalatõke]]te, [[kalavõrk|võrkude]], [[mõrd]]ade, [[õng]]ede ja [[ahing]]utega. Mesoliitikumi teisel poolel sai rannikupiirkonnas tähtsaks jahiobjektiks [[hüljes]]. Kuigi ainsaks märgiks korilusest on asulakohtadest leitud [[sarapuupähkel|sarapuupähkli]] koored, söödi ilmselt teisigi taimi. Ainus koduloom oli [[koer]].<ref name=Kriiska11 /><ref>Aivar Kriiska 2004, lk 169–170</ref>
 
===Töö- ja tarberiistad===
▲[[Pilt:KundaCultureTools.jpg|pisi|[[Kunda kultuur]]ile iseloomulikud tööriistad]]
[[Pilt:Narva-vessel.jpg|pisi|[[Narva keraamika]] näide]]
[[tööriist|Töö]]- ja tarberiistu valmistati [[kivi]]st, [[luu]]st, [[sarv]]est, [[puit|puust]] ja teistest looduslikest materjalidest. Töö- ja tarberiistu tehti reeglina vaid endale või oma perele kasutamiseks. Väikesi tugevat ja teravat serva vajavaid [[lõikeriist|lõike]]- ja kaaperiistu (nt [[kõõvits]]aid, [[uurits]]aid ja [[nuga|nuge]]) tehti enamasti [[tulekivi]]st.<ref name=Kriiska12>Aivar Kriiska 2017, lk 12</ref> Kuna Võrtsjärvest põhja pool leidub looduslikku tulekivi, siis olid sellest materjalist esemed eriti omased just tollele piirkonnale.<ref name=Jaanits40 /> Kasutati ka [[kvarts]]i,<ref name=Kriiska12 /> mis nt Kundas oligi ülekaalus.<ref name=Jaanits40 /> Tugevust ja sitkust vajavate raieriistade ([[kirves|kirved]] ja [[talb|talvad]]) valmistamiseks kasutati ennekõike kohalikke [[rändkivi|rändkive]]. Luust ja sarvest tehti [[nool]]e-, [[oda]]-, [[ahing]]u- ja [[harpuun]]iotsi, [[pistoda]]sid, [[naaskel|naaskleid]], kirveid, [[õngekonks]]e, õmblus[[nõel]]u, [[ehted|ehteid]] jm. Puit oli ehitusmaterjal, sellest valmistati liiklusvahendeid ([[suusad]], [[regi|reed]], [[paat|paadid]]), ka tööriistu. [[Niin]]est tehti nööri, nahast rõivaid. Hiljemalt 5000 a eKr õpiti ilmselt idapoolsetelt naabritelt valmistama põletatud savinõusid ehk [[keraamika]]t, mida sai kasutada nii keetmiseks kui toiduainete hoidmiseks.<ref name=Kriiska12 /> Leiukohtade järgi on seda nimetatud narva tüüpi keraamikaks.<ref name=Kriiska200415 /> Umbes 7000 eKr on pärit Narva lähedalt [[Siivertsi]]st leitud kalastajate [[võrgukäba]] ja -[[võrgukivi|kivi]] ning niinenööri, mis näitavad kalapüügitehnika arengut.<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" />
[[6. aastatuhat eKr|6.]]–[[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] muutus ilmastik niiskemaks, jäädes seejuures soojaks. Talved olid pehmed ja [[vegetatsiooniperiood]] pikenes. Algas taimedele väga soodne kasvuperiood. Kõikjal vähegi sobivatel aladel kasvasid lopsakad metsad. Üha enam levisid [[laialehised puud|laialehelised puuliigid]], eriti [[jalakas]], [[pärn]] ja [[tamm]]. On arvatud, et [[lehtpuud]] ületasid oma hulgalt [[Okaspuud|okaspuid]] kolmekordselt. Metsades elutses rikkalik [[loomastik]].
 
===Inimeste välimus ja eluiga===
On arvatud, et Eesti ala esmaasukad olid suhteliselt pikad – Euroopa idaosa varasest mesoliitikumist pärit luustike põhjal olid [[mees|mehed]] sel ajal keskmiselt 174 cm ja [[naine|naised]] 160 cm pikkused. Hiljem paistab kasv olevat vähenenud – 6.–5. aastatuhandest eKr pärit Eesti vanimate inimsäilmete järgi otsustades oli meeste keskmine pikkus sel ajal 164 cm ja naistel 157 cm. Mesoliitilised inimesed olid pika- või keskpealised, laia ja kõrge näoosa ning etteulatuva ninaga.<ref name=Kriiska13 />
 
Inimeste eluiga ulatus harva üle 30–40 aasta. Seda tingisid nii [[haigus]]ed kui jahil ja omavahelistes konfliktides saadud vigastused. Taoliste Küttide-kalurite-korilaste ühiskondade analüüsimise põhjal on oletatud, et konfliktide tõttu võis surra isegi kuni veerand rahvastikust. Kuigi naised sünnitasid sagedamini kui tänapäeval, oli laste suremus väga suur.<ref name=Kriiska13 />
 
===Ühiskond===
Ühiskonnakorraldus oli ilmselt suhteliselt egalitaarne, ehkki mingid [[sotsiaalne sugu|soost]], vanusest, isiklikest võimetest jm lähtunud erinevused eksisteerisid. Arvatavasti kehtisid [[tava]]d ja [[tööjaotus]] – jahil käisid tavaliselt mehed, koriluse ja majapidamistöödega tegelesid naised. [[Kooselu]] oli ilmselt reguleeritud ja kogukonnasisesed [[abielu]]d võisid olla keelatud. Kui elukaaslased pärinesid teistest kogukondadest, siis oli see ühtlasi laiemaid alasid ühendav, kultuuri[[traditsioon]]e kandev ja säilitav ning uusi ideid ja oskusi levitav tegur.<ref name=Kriiska13 />
 
===Religioon ja kunst===
Eesti ala esmaasukate [[religioon]]ist pole midagi teada, kuna usundiga seotud leide sellest ajast pole. Küll on mõningat infot mesoliitikumi lõpuperioodist. Matmisel surnule mõnikord loomahammastest [[ripats]]i kaasa panek osutab mingile religioossele tõekspidamisele ja [[rituaal]]ile. Võimalik, et [[surm]]a ei käsitletud kui elu lõppemist, vaid selle vormi muutust. Mesoliitikumi lõpuajast pärinevad sarvest tehtud looma- ja inimkujud olid ilmselt samuti religiooniga seotud. Vee lähedal asunud matmiskohad ja veekogude põhjast leitud figuurid võivad osutada, et sel ajal olid pühakohad seotud veekogudega.<ref name=Kriiska201738>[[Aivar Kriiska]] (2017). Eesti esiajaloolised usundid. Peatükk raamatus: ''Eesti ajalugu'', toimetaja [[Ursula Vent]]. [[Avita kirjastus]]. Lk 38</ref> Pärnu jõest on leitud inimese ja [[veelind|veelinnu]] pea kujuke, [[Tõrvala]]st Narva jõe ääres (kunagisest merepõhjast) põdrasarvest [[rästik]]u skulptuur. Arvatavasti oli sellisel mesoliitilisel [[kunst]]il vähemalt osaliselt usundiline või rituaalne taust.<ref name=Kriiska12 /> Võimalik, et koos rästikukujuga Tõrvalast avastatud mittekalastusvahendeid (nooleotsad, pistodad) on vette heidetud [[ohvriand|ohvriannina]], tagamaks õnne kalastamisel ja veelindude jahil.<ref name="Eesti kronoloogia, 2007" /><ref>Lembit Jaanits ''et al'' 1982, lk 46–47</ref> On oletatud, et sarnaselt paljude teiste arhailiste religioonidega uskusid Eesti ala elanikud looduse hingestatusesse.<ref name=Kriiska201738 />
 
===Keel===
Selleks ajaks oli [[Läänemeri|Läänemere]] nõos olnud veekogul tekkinud jälle ühendus [[ookean]]iga. Vesi alanes ja muutus soolasemaks. Seda Läänemere staadiumi nimetatakse [[Litoriinameri|Litoriinamereks]].
Eesti ala mesoliitiliste asukate [[keel]]e kohta kindlaid andmeid pole. Kuna hiljem selles piirkonnas kõneldud [[läänemeresoome keel]]te ühissõnavaras leidub sõnu, millele polnud leitud vasteid kaugematest sugulaskeeltest ega veenvat [[Laensõna|laenu]][[etümoloogia]]t, siis pakkus [[Paul Ariste]] välja, et osa neist võivad olla [[Substraat (lingvistika)|substraatsõnad]], mis pärinevadki Kunda kultuuri ajal, enne [[soomeugrilased|soomeugrilaste]] ja [[indoeurooplased|indoeurooplaste]] saabumist, Eesti regioonis kõneldud ja hiljem hääbunud tundmatust nn [[protoeuroopa keeled|protoeuroopa keelest]].<ref>[[Mari Kendla]], [[Jüri Viikberg]] (2015). [http://kirj.ee/public/ESA/2015/esa_61_2015_135_154.pdf Protoeurooplaste keelepärandist]. ''Emakeele Seltsi aastaraamat'', 61 (1), lk 136–137</ref><ref>Lembit Jaanits ''et al'' 1982, lk 53</ref> [[keeleteadus|Keeleteadlaste]] valdav seisukoht on siiski, et sellise protoeuroopa keele substraati on väga raske või lausa võimatu tuvastada.<ref>Mari Kendla 2015, lk 139</ref> Küsitav on, kuidas hääbunud keelest tulnud substraatsõnu eristada soomeugri oma sõnadest, mille vasted teistes sugulaskeeltes on lihtsalt kaduma läinud, ja vanadest indoeuroopa laenudest, mille allikaks olnud sõna indoeuroopa keeltes hiljem kadus.<ref>Mari Kendla 2015, lk 141</ref> Osadele oletatavatele protoeuroopa päritolu sõnadele on aja jooksul ka muud (peamiselt [[balti keeled|balti]] või (eel)[[germaani keeled|germaani]]) etümoloogiad esitatud.<ref>Mari Kendla 2015, lk 142–148</ref>
 
Mõned autorid (eesotsas [[Kalevi Wiik]]iga) on arvanud, et Eesti ja suurema osa põhjapoolse Euroopa esmaasukad rääkisid soomeugri keeli. Keeleteadlaste seas taoline vaade kanda ei kinnitanud ja ideed peetakse ümberlükatuks. Küll leidis see seisukoht mõningast poolehoidu [[arheoloog]]ide hulgas, kes on täheldanud piirkonna asustuse järjepidevust alates jääaja lõpust kuni [[Ajalooline aeg|ajaloolise aja]] soomeugri rahvasteni. Teisalt on asustuse järjepidevuse tõlgendamist keelelise järjepidevusena ekslikuks arusaamaks peetud.<ref>Mari Kendla 2015, lk 141–142</ref><ref>Valter Lang 2018, lk 50, 53–55</ref>
Umbes [[5300 eKr]] kuni [[4200 eKr]] oli tänapäeva [[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Ida-Preisimaa]]l ja osaliselt ka [[Poola]] ning [[Venemaa]] alal levinud [[Narva kultuur]], mida peetakse Kunda kultuuri otseseks jätkuks.
 
==Noorem kiviaeg ehk neoliitikum==
275. rida ⟶ 302. rida:
== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007">Sulev Vahtre 2007., Lklk 8</ref>
<ref name="8QrI7">[[Aivar Kriiska|Kriiska]], [[Tõnno Jonuks|Jonuks]], [[Peeter Kraas|Kraas]], [http://tutulus.ee/muinasesemed/neoliitikum/neol.html Eesti muinasesemed: neoliitikum] Tutulus</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 9">Sulev Vahtre 2007., Lklk 9–10</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 10">Sulev Vahtre 2007., Lklk 10</ref>
<ref name="Lang">[[Valter Lang]], [http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.htm Baltimaade metalliaeg]. Õppematerjale. Tartu, 2003</ref>
<ref name="OKeHY">[http://novaator.err.ee/v/yhiskond/48b37144-9e78-43ef-aa98-c74570ba5eab/kadriorust-tuli-paevavalgele-3000-aastat-vana-kirves Kadriorust tuli päevavalgele 3000 aastat vana kirves], http://novaator.err.ee/, 11. november 2015</ref>
<ref name="2KzJw">[http://www.vooremaa.ee/poltsamaalt-leiti-haruldane-pronksiaegne-kirves/ Põltsamaalt leiti haruldane pronksiaegne kirves], [[Vooremaa]], 28.05.2009</ref>
<ref name="W8RqH">[http://www.rebala.ee/?Huviv%E4%E4rsused:Tutvustus:J%F5el%E4htme_kivikalmed Jõelähtme kivikalmed]</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 11">Sulev Vahtre 2007., Lklk 11</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 12">Sulev Vahtre 2007., Lklk 12–13</ref>
<ref name="UrChA">[http://www.virumaateataja.ee/3155743/uhtna-aare-kahekordistas-rooma-muntide-hulga-eestis Uhtna aare kahekordistas Rooma müntide hulga Eestis], Virumaa Teataja, 14.04.2015</ref>
<ref name="Eq7Ds">[http://www.postimees.ee/4018333/laeaene-virumaalt-leitud-muendiaare-on-pohjamaades-ainulaadne Lääne-Virumaalt leitud mündiaare on Põhjamaades ainulaadne], postimees.ee, 17. veebruar 2017</ref>
<ref name="Rootsi">Rootsi koguteos ''Historia om alla göternas och svearnas konungar''.</ref>
<ref name="9zo6Y">[[Mari Peegel]], [http://www.epl.ee/news/eesti/laanemaal-tuli-ilmsiks-ebaharilik-muinasaegne-naiste-matmiskoht.d?id=64763980 Läänemaal tuli ilmsiks ebaharilik muinasaegne naiste matmiskoht], Eesti Päevaleht, 2. august 2012</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 14">Sulev Vahtre 2007., Lklk 14</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 15">Sulev Vahtre 2007., Lklk 15</ref>
<ref name="e0QQm">[[Jüri Selirand]]. Urniväljadest Ümarkääbasteni", Tallinn, "Valgus" 1983.</ref>
<ref name="pdl2l">A. Süvalep. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1610 Muinas-Tallinn ja eestlaste väliskaubandus enne iseseisvuse kaotamist]. III [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]], 1938</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 16">Sulev Vahtre 2007., Lklk 16</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 17">Sulev Vahtre 2007., Lklk 17</ref>
<ref name="XY8bh">Tõnno Jonuks. [http://www.folklore.ee/tagused/nr23/saagad.pdf "Eesti ja kujutlus Eestist Skandinaavia saagades".] ''Mäetagused'' 23, 2005, lk 133</ref>
<ref name="qXSUg">Tvauri 2012, lk 27</ref>
302. rida ⟶ 329. rida:
<ref name="9Yc6g">Tvauri 2012, lk 30–31</ref>
<ref name="tvauri3132">Tvauri 2012, lk 31–32</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 18">Sulev Vahtre 2007., Lklk 18</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 19">Sulev Vahtre 2007., Lklk 19</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 20-21">Sulev Vahtre 2007., Lklk 20–21</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 20">Sulev Vahtre 2007., Lklk 20</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 21">Sulev Vahtre 2007., Lklk 21</ref>
<ref name="Eesti kronoloogia, 2007: 22">Sulev Vahtre 2007., Lklk 22</ref>
<ref name="tfLjC">Valter Lang, Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. In: Keskus – tagamaa – ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Muinasaja teadus, 11. Tallinn; Tartu, 2002, lk-d 125–168.</ref>
<ref name="ELCl9">Lõuna pool [[Tireli soo]]d ja [[Säde jõgi|Säde jõge]], [[Valmiera]] – [[Asti järv]]e vahel samuti lõuna pool Säde jõge, edasi üle Asti järve ning edasi ligikaudu praeguse [[Salatsi jõgi|Salatsi jõge]] kaudu [[Liivi laht|Liivi laheni]] (VIIDE, ka Uluots?)</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_esiajalugu"