Ühinenud Araabia Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ühinenud Araabia Vabariik''' ('''ÜAV'''; [[araabia keel]]es الجمهورية العربية المتحدة‎‎) oli lühiajaline poliitiline liit, mille sõlmisid [[Egiptuse Vabariik (1953-1958)|Egiptus]] ja [[Süüria Vabariik (1930-1958)|Süüria]]. Liit loodi 1958. aastal ning lõpetati 1961. aastaaastal Süüria riigipöörde tagajärjel.

Egiptuse ametlik nimi oli Ühinenud Araabia Vabariik kuni 1971. aastani. PresidentSelle president oli [[Gamal Abdel Nasser]]. Riik kuulus ka [[Ühendatud Araabia riigid|Ühendatud Araabia riikide (ÜAR)]] ühendusse, mis kujutas endast suhteliselt nõrka liitu [[Põhja-Jeemen]]iga, ÜAR lõppeslagunes koos AÜVgaÜAVga aastal 1961.

EsimeselRiik asutati 1. veebruaril 1958. asutatudaastal riikning see oli esimene samm [[panaraabia]] poole. AÜViÜhinenud Araabia Vabariigi asutamise algatasid Süüria poliitilised ja poliitilis-sõjalised juhid, kes soovisid näha Egiptust ja Süüriat ühinemaskoos Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri võimu allaall.

Panarabism oli Süürias juba enne sedavarem populaarne, Nasseri nähti araabia maades pärast 1956. aasta [[Suessi kriis]]i kangelasena. SellepärastSeepärast oli Süürias ka Süüriassuur Nasseritoetus Egiptusega ühinemisele, suur toetus. Sedasortisedasorti liidu suurimaid toetajaid oli [[Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei]].

Lääneriigid hakkasid 1957. aasta keskel hakkasid lääneriigid kartma kommunistlikku režiimimuutust Süürias; [[Süüria Kommunistlik Partei]] oli populaarsust kogumas ning äsjane sõjaväe ülemjuhataja [[Afif al-Bizri]] oli tuntud kommunist. Selle tulemusel tekkisid 1957. aasta Süüria diplomaatilised kriisid, mis panid süürlasi veelgi rohkem ühinemist pooldama.

Nasser ütles Süüria delegatsioonile, kelle seas olid ka president [[Shukri al-Quwatli]] ja peaminister [[Khalid al-Azm]], et enne ühinemist peavad nad oma valitsusaparaadi kommunistidest puhastama; süürlased vastasid, et liit Egiptusega paneks niikuinii lõpu "kommunismiohule". Egiptuse poliitikpoliitiku [[Abdel Latif Boghdadi]] hinnangul ei pooldanud Nasser esialgu lähedast liitu süürlastega, vaid proovis liikuda pigem föderaalse liidu poole. Siiski kartis Nasser kommunistlikku režiimimuutust rohkem ning nõustus ühinemisega.

Süüria Kommunistliku Partei esiletõus, mida juhtis [[Khalid Bakdash]], tegi muret [[Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei|Araabia Taassünni Sotsialistlikule Parteile]], mis niigi vaevles siseprobleemide käes. Süürial oli pärast 1954. aastat, kui võimult tõugati [[Adib Shishakli]], olnud demokraatlik valitsus; ning rahva toetus ühinemisele peegeldus ka parlamendis.

Kui Afif al-Bizri 11. jaanuaril 1958 isiklikult koos mitme Süüria armeeametnikuga [[Kairo]]sse sõitis, et Nasseri ühinemise osas veenda, otsustas Egiptuse president hakata liidu suunal kiiremini liikumategutsema. AinultVisiidist valitudanti liidupooldajatelevarem antiteada visiidistainult varemvalitud teadaliidupooldajatele; Quwatli ja Azem saidkuulsid sellest teada alles päev hiljem ja nimetasid seda samaväärseks sõjaväelise riigipöördega.

Nasseri tingimused liidu osas olid lõplikud: "Toimubtoimub rahvahääletus, parteid lõpetavad tegevuse ja armee ei osale enam poliitikas." Esimene punkt tundus Süüria eliidile mõistlik, teised kaks aga väga murettekitavad. Nad kartsid, et see võib teha lõpu poliitikale Süürias. Vaatamata murettekitavatele asjaoludele teadsid Süüria ametnikud, et oli hilja tagasi pöörduda oli hilja. Süüria eliit uskusteadis küll, et selliste tingimustega liit pole hea, aga teadsidsamas mõisteti, et see on parem kui meeleavaldused ja riigipööre. Valitsus oli nii suure rahva surve all, et muid variante polnud.

Egiptuse ja Süüria ametnikud allkirjastasid leppe, kuigi Azem tegi seda üsna vastumeelselt. Nasser sai uue vabariigi presidendiks ja alustas peagi puhastustööd, eemaldades valitsusest Süüria kommunistid ja liiduvastased. See tähendas ka Bizri ja Azemi ametist kõrvaldamist.

Liidu pooldajad arvasid, et Nasser tahab Süüria valitsemisel kasutada [[Araabia Sotsialistlik Baa'thi Partei|Araabia Sotsialistlikku Baa'thi Parteid]]. Kuid Baa'thistidele kahjuks ei olnud Nasseril kunagi olnud plaanis võimu võrdselt jagada. Nasser võttis vastu uue ajutise põhiseaduse, mille tulemusel loodi 600-liikmeline parlament, kuhu kuulusidkuulus 400 Egiptuse esindajat ja 200 Süüria esindajat. Pärast seda saatis ta laiali kõik parteid, k.a Baa'thi. Nasser nimetas mõlemale provintsile ametisse kaks asepresidenti;: Boghdadi ja [[Abdel Hakim Amer]] Egiptuses ning [[Sabri al-Asali]] ja [[Akram al-Hawrani]] – Ba'athi juht – Süürias.

Süürias kasvas vastasseis liidule kiiresti. Süüria sõjaväeametnikud keeldusid egiptlastele allumast, Süüria [[beduiinid]] said rahastust [[Saudi Araabia]]st, kus oli samuti vastasseis Nasserile kasvamas. Egiptuse eeskujul reformiti maad, mis kahjustas Süüria põllumajandust, mis omakorda soodustas kommunistide esiletõusu. Isegi endised Ba'athi liikmed, kes alguses olid liitu toetanudtoetasid, olid aina enam vastu üheparteisüsteemile. Nasserile valmistas probleemide lahendamine Süürias aina rohkem raskusi, sest need olid nii talle kui ka egiptlastest ametnikele uued.

Liitu peeti ohuks eelkõige [[Jordaania]]le. Süüria oli enne liidu algustliitu olnud Jordaania [[Ḩusayn (Jordaania)|kuningaskuninga Ḩusayni]]- vastaste jaoks peidupaik, Egiptus oli tuntud oma läänevastase meelsuse poolest (sellepärast olid nad ka vastu [[Suurbritannia]] lähedastele suhetele Jordaania ja [[Iraak|Iraagiga]]). Ḩusayn vastas ÜAV loomisele, tehes Iraagi kuningas [[Fayşal II]]-le ettepaneku moodustada ÜAV-ga sarnane Jordaania-Iraagi liit;. [[Araabia Föderatsioon]] loodigi 14. veebruaril 1958. Jordaania ja Iraak lõid ühise sõjaväe, millesse 80% panustas Iraak, ülejäänud 20% Jordaania.

Lähedal asuva [[Liibanon]]i presidentpresidendile [[Camille Chamoun]]ile, kes oli samuti Nasseri-vastaselt meelestatud, tekitas ÜAV loomine muresid. Nasseri pooldajad Liibanonis, peamiselt [[moslemid]] ja [[druusid]], hakkasid kokku põrkama [[maroniidid]]ega, kes pooldasid Chamouni; 1958. aastal viisid kokkupõrked kodusõjani. Moslemid ja druusid soovisid liituda ÜAVga, maroniidid kartsid, et see uus riik võib viia kommunismi levikuni. 1958. aastal viisid kokkupõrked kodusõjani. Kuigi Nasser ei olnud vähemalt alguses Liibanoni liitu himustanud, saatis ta oma pooldajatele Liibanonis raha, kerget relvastust ja armee-eksperte.

14. juulil 1958 toimus Iraagis [[14. juuli riigipööre|riigipööre]], millega lõppes Iraagi kuningriik, mis oli äsja astunud Jordaaniaga liitu ja loonud ÜAVle rivaali, Araabia Föderatsiooni. Nasser tunnustas uut valitsust ja kuulutas, et "rünnak Iraagi vastu on rünnak ÜAV vastu". Järgmisel päeval maandusid [[USA]] ja [[Suurbritannia]] eriüksused vastavalt Liibanonis ja Jordaanias, et hoida ära riikide langemine Nasseri pooldajate võimu alla. Nasserile avas riigipööre võimaluse end Iraagis propageerida. Kuigi Iraagi revolutsiooninõukogu liikmed eelistasid ÜAVga liitumist, keeldus sellest peaminister [[Abd al-Karim Qasim]]. Analüütikud on toonud mitmeid põhjuseid, peamiselt arvatakse, et Qasim keeldus, kuna Nasser ei olnud revolutsionistidele appi tulnud; Qasim kartis ka, et Nasser võib olla ohuks tema võimule Iraagis.

ÜAV võttis kasutusele [[Egiptuse revolutsioon (1952)|1952. aasta Egiptuse revolutsionääride]] lipu, ainult et kahe tärniga;, tärnidmis tähistasid ÜAV kahte liikmesriiki. Aastast 1980 on see lipp olnud [[Süüria lipp]]. Iraak võttis 1963. aastal selle lipu riigilipuks (ent kolme tärniga versiooni), lootes ühineda ÜAVga (Iraagi versioonil oli kolm tähte). Praegused [[Egiptuse lipp|Egiptuse]], [[Sudaani lipp|Sudaani]] ja [[Jeemeni lipp|Jeemeni]] lipud põhinevad samuti sellel punavalgemustal horisontaalsel trikolooril.

Juunis 1960. aasta juunis proovis Nasser läbi viia majandusreforme, mis pidid Süüria majanduse Egiptuse tugeva riigisektoriga samale pulgale tooma;, kuid reformid ei andnud soovitud tulemusi. Selle asemel et erasektorisse panustada, algatas Nasser nii Süürias kui ka Egiptuses erakordselt suure riigistamislaine. Institutsioonide riigistamised algasid 1961. aasta juunis, kusjuures Süüria majandusanalüütikutega ei konsulteeritud. Riigi kontrolli alla läks kogu puuvillatööstus ning kõik impordi- ja ekspordifirmad. Nasser teatas 23. juulil 1961 pankade, kindlustusfirmade ja kogu rasketööstuse riigistamisest.

Nasser laiendas ka oma sotsiaalse õiguse põhimõtteid. Farmerite intressimääriintressimäärasid langetati mõnel juhul isegi nullini. Seati sisse üheksakümneprotsendine90% tulumaks sissetulekutele üle 10 000 naela. Töötajatele lubati juhtkondadesse esindajad. Töölistele anti ka õigus 25% osale firma sissetulekust. Keskmise tööpäeva pikkus langetati kaheksalt tunnilt seitsmele, kusjuures palgad ei langenud.