PISA: erinevus redaktsioonide vahel

PISA peamine eesmärk on hinnata õpilaste kompetentsust, mis aitab neid koolile järgnevas elus aktiivselt osaleda. PISA hindab õpilaste suutlikkust rakendada oma oskusi ja teadmisi elulistes situatsioonides, nii isiklikes, sotsiaalsetes kui ka globaalsetes olukordades. Terminit "kirjaoskus" kasutatakse seetõttu, et rõhutada õpilase teadmiste kasutamise oskust igapäevaelus. Näiteks funktsionaalses lugemises selgitatakse õpilase oskust teavet hankida, hinnata, diagramme lugeda, leida seoseid tekstis, tõlgendada, järeldada jne.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.innove.ee/et/yldharidus/rahvusvahelised-uuringud/pisa/kkk|Pealkiri=Korduma kippuvad küsimused PISA uuringust|Väljaanne=https://www.innove.ee|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> PISA uuringu eesmärk on hinnata teadmisi (1000 punkti skaalaga<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Programme_for_International_Student_Assessment|Pealkiri=Programme for International Student Assessment|Väljaanne=https://en.wikipedia.org|Aeg=22 June 2017|Kasutatud=}}</ref>), mida on võimalik rakendada päriselus esile tulevate probleemide lahendamises. PISA uuringuga püütakse mõõta, kui hästi on noored omandanud teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edukate ühiskonnaliikmetena toimimiseks. Õpilased ei saa kõike eluks vajalikku omandada koolist. Selleks, et olla elus efektiivnetõhus õppija ka eluskestvaselukestva õppe kontekstis, on vaja mitte ainult teadmisi ja oskusi, vaid ka arusaamu, miks ja kuidas õpitavat omandada. PISA mõõdab õpilaste teadmisi ning PISA palub õpilastel anda teavet oma õpimotivatsiooni, iseendaga seotud arvamuste ja oma õpistrateegiate kohta.<ref>{{Netiviide|Autor=Gunda Tire, Tiit Lepmann, Hannes Jukk, Helin Puksand, Imbi Henno, Kristina Lindemann, Maie Kitsing, Karin Täht, Birgy Lorenz|URL=http://www.innove.ee/UserFiles/%C3%9Cldharidus/PISA%202012/PISA%202012_Eesti%20tulemused.pdf|Pealkiri=PISA 2012 Eesti tulemused|Väljaanne=http://www.innove.ee|Aeg=2013|Kasutatud=}}</ref>