John Searle: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB
23. rida:
Küsimus, mis Searle oma mõttelise eksperimendiga tõstatab, on järgmine: kas arvuti "oskab" hiina keelt sõna otseses mõttes või pelgalt simuleerib hiina keele oskust?<ref>Searle 1980, lk 2</ref> Esimest varianti nimetab Sarle tugevaks tehisintellektiks (''Strong AI'') ja teist nõrgaks tehisintellektiks (''Weak AI'').
 
Searle esitleb oma mõttelise eksperimendiga arutluskäigu sellest, kui anda arvuti roll kanda mõnele inimesele. Eeldame, et inimene istub tühjas ruumis seina vastas oleva laua taga. Laual on raamat, kuhi pabereid ning pliiats. Laua vastas olevas seinas on kaks pilu. Vasakpoolsest pilust tulevad välja paberilehed, kus on kirjutatud midagi hiina kirjas. Inimene, kes paberilehti vaatab, ei tea midagi hiina keelest ning otsib paberi peal olevat kirjet raamatust. Raamatus on instruktsioon kopeerida saadud hiina kirjale vastuseks uus kujund laual olevale tühjale paberilehele ning asetada see läbi parema seinapilu. Nõnda korduvalt tehes on võimalik anda vasakpoolsest pilust saadetud küsimustele alati õigeid vastuseid ilma sisust aru saamata. Teiselpool seina olevale inimesele võib aga jääda mulje, et seina taga on keegi, kes mõistab hästi hiina keelt ning läbib seega Turingu<nowiki>[[Turingi test|Turingi testi]]</nowiki>.
 
Searle'i mõte eeltoodud arutluskäigu taga on see, et kirjeldatud olukorras võib tegutseda inimene nagu arvuti, mis võtab vastu talle saadetud koodi, kohaldab süntaktilised reeglid, et luua vastus, mis omakorda välja saata. Arvutikasutaja võib aga seejuures kirjeldada arvutit kui mingi tegevuse sisu mõistvat, kuigi tegelikult see nõnda pole. Searle argumenteeris, et ilma mõistmiseta ehk [[intentsionaalsus]]ta ei saa me kirjeldada masinat kui iseseisvalt mõtleva olevusena. Seetõttu ei ole Searle'i sõnul TuringuTuringi test adekvaatne viis intellekti mõõtmiseks.
 
==Tunnustused==