'''Polüstüreen '''ehk '''polü-(1-fenüületaan-1,2-diüül) '''(vanasti''' '''polüstürool) on [[stüreen]]i [[polümerisatsioon|polümeriseerumisel]] saadav [[polümeer]].
100%-list polümerisatsiooni ei ole võimalik saavutada, (vaid 97–98%), ülejäänud. stüreeniÜlejäänud osakesedstüreeniosakesed lenduvad aja jooksul atmosfääri. Polüstüreeni töötemperatuur on –40 kuni ...+70 kraadi, kuid erinevate lisanditega on võimalik saavutada temperatuur vahemikus –200 kuni ...+80 kraadi. Polüstüreenist hakkab juba +40 kraadi juures intensiivselt eralduma mürgiseid lendaineid. Keemialaborites on tehtud katseid EPS-tüüpi ühenditega, mille kuumutamisel +80 kraadikraadini juures hakkas sellesthakkab eralduma üle >100 inimorganismile kahjuliku aine ja vahtpolüstüreeni ruumala vähenesväheneb rohkem kui seitse korda. Erinevate aeglustite lisamisel saavutatakse küll vahtpolüstüreeni madalama temperatuuri tulekindlus, kuid see suurendab riski, et põlemiskolle avastatakse liiga hilja. See on ka üks halvemaid materjale elamute soojustamisel, sest kuumutamisel lenduvad (formaldehüüdi, karbamiidi, fenooli jne) osakesed on inimorganismile mürgised. Peale selle akumuleeruvad need inimorganismis. Algselt kasutati polüstüreeni relvastuses, kuid pärast uuema relvastuse kasutuselevõttu pole sõjatööstuses polüstüreeni järele enam nii suurt vajadust.
