Parmupill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
täiendasin |
||
13. rida:
Üheks parmupillile omaseks mängutehnikaks on avatud-suletud kõri tehnika. Pillil tekib kaks helirida, millest üks on avatud kõriga mängides ning teine suletud kõriga. Kõri on avatud a-, e-, i-, o-, u-häälikute ning suletud k-, g-häälikute hääldamisel. Avatud kõriga mängides on tugevamini kuulda burdoonheli ning antud helirida koosneb 1., 3., 5. astmest. Kui mängida pillil suletud kõriga, siis saame kätte alumise 7. astme, 2., 4. ja 6. astme. Kusjuures, suletud kõriga mängides pole enam burdoonheli nii domineeriv ning teised noodid tulevad rohkem esile ning on lihtsamini kuuldavad.<ref name=":0" />
== Eesti parmupilli lugude mängustiil ==
Parmupilli lugude rütmika on suhteliselt lihtne, see keskendub üldiselt tantsulugudele (näiteks labajalg või polka) omastele rütmidele, kus oluline on pigem rõhutada mõnda kindlat lööki taktis või keskendutakse lihtsalt üldisele loo tempole ja tantsule omasele tiksule.Kuna parmupilli mängides kasutab inimene heli tekitamiseks ära juba kogu enda suuõõne, kurgu ja mingil määral ka keele, siis ei jää eriti palju võimalusi, et tekitada ka väga detailseid ja nüansside rohkeid rütmifaktuure. Ainus osa parmupillist, mille kaudu on võimalik rütme mõjutada on käe abil liigutatav parmupilli keele kida. Eesti parmupilli mängimise traditsioonis tõmmatakse pilli keelt igal kaheksandiknoodil. Kui meloodias esineb kuueteistkümnendiknoote või kaunistushelisid, siis tõmmatakse pilli keelt endiselt igal kaheksandikul. Noodistustes ühendab ühe sõrmelöögiga mängitud astmeid sidekaar.
<ref name=":0" />
== Lüüdia-dominant heliskaala ==
18. rida ⟶ 23. rida:
Parmupillilugudele omane helirida moodustub burdoonhelile toetuvatest ülemhelidest ning ei vasta täpsele mažoorile või minoorile vaid tekib lüüdia-dominant helilaad.
Lüüdia-dominant laad kujutab endast helirida, kus helistiku '''neljas aste on kõrge''' ning '''seitsmes aste madal'''. Selle käigus tekib helilaad, mille esimeselt astmelt üles ehitatud septakord on dominant septakordi kõlaga, sellest tulenebki laadi nimetus lüüdia-dominant.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Cätlin Mägi|pealkiri=Parmupill noodiraamat + mänguõpetus|aasta=2015|koht=Viljandi}}</ref>
<br />
== Parmupilli ajalugu Eestis ==
Parmupilli on teisisõnu kutsutud ka mokapill, suupill, huulepill, konnapill või isegi suukannel, on teadaolevalt levinud Eestis juba 13. sajandi algusest. Kõige vanemad leitud pillid Eestis on pärit Otepää linnamäelt. Üle maailma on aga parmupilli mängitud tuhandeid aastaid ning seda peetakse üheks vanimaks pilliks üldse.
Eestis on teada, et parmupill oli samavõrdne pill kui teisedki rahvapillid. Parmupilli lugude järgi saab samamoodi tantsida nagu viiuli, torupilli või lõõtsa lugude saatelgi. Vanadest pillimängijatest, kellest on olemas ka arhiivisalvestisi, võib välja tuua näiteks sellised parmupilli mängijad nagu Villem Ilumäe, Ruuben Kesler, Peeter Vekmann, Priido Maritov, Ants Püvi ja Mihail Vaga. Paraku on aga tänapäeval pilli populaarsus/levik vähenenud ning vähe on alles informatsiooni sellest, kuidas vanasti pillimeistrid pille tegid. Hetkel on üheks tuntuimaks parmupilli meistriks Eestis Priit Moppel. Mängijaid on aga veel nii mõnigi. Näiteks [[Cätlin Mägi]] (Parmupilli magister, koostanud Parmupilli mänguõpetus ja noodiraamatu), Juhan Suits, [[Sandra Vabarna]], [[Merike Paberits]] ja Jaan Tätte Juunior, artistinimega Meisterjaan.
<ref>{{Netiviide|autor=Viljandi kultuurikakadeemia|url=http://pilliportaal.kultuur.ut.ee/parimuspillid/parmupill/|pealkiri=Parmupill|väljaanne=Pilliportaal|aeg=2014|vaadatud=20.01.2020}}</ref>
==Viited==
| |||