Polli Aiandusuuringute Keskus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin ajaloo ja sordiaretuse. Täiendasin juhatajate veergu.
Täiendasin ajaloo sektsiooni, lisasin geneetilise ressursi sektsiooni ja ühe välislingi.
15. rida:
 
== Ajalugu ==
1945. aastal rajatud Polli Aianduse ja Mesinduse Uurimise Instituudis olid põhisuunad puu-ja köögiviljandus, iluaiandus ja mesindus. Puuviljandusalane teadustöö kujunes Pollis kõige prioriteetsemaks, köögiviljandus ja iluaiandus viidi üle mujale ning mesindus jäi soiku. Uurimisvaldkondadena avati seemneviljaliste sordiuurimine ja -aretus, luuviljaliste sordiuurimine ja -aretus, marjakultuuride sordiuurimine ja -aretus, viljapuude pookealuste uurimine ja -aretus ning puuviljade ja marjade keemilise koostise uurimine. Instituudil valdusesse jäi [[Polli aianduskool|Polli aianduskooli]]<nowiki/>i koolitalu maa (358,5 ha) ja vara. Üle Eesti rajati järgmised 6 katsepunkti: Kehtna, Kuusalu, Koppelmaa, Vigala, Antsla ja Kloostrimetsa (Karja katsepunkt Saaremaal). Mõne aja pärast loodi veel Muri katsepunkt. 1946. aasta lisandus teaduskeskusele uus valdkond - puuviljaaedade agrotehnika.
 
1947. aastal teaduskeskus reorganiseeriti - likvideeriti iseseisev instituut, asutus hakkas alluma Teaduste Akadeemiale ning vahetas nime. Teaduskeskus sai nimeks Põllumajanduse (hiljem Taimekasvatuse) Instituudi Polli filiaal. Sel ajal kivideeriti kõik katsepunktid peale Karja katsepunkti Saaremaal. Maavaldusi laiendati võõrandatud talumaade arvel, aedade pind oli kokku 650 ha. 1953. aastal lõpetati teaduskeskuses köögiviljandusalane teadustöö. Sel ajal lõppes ka iluaiandusalane teadustöö, kuid 1962-1972. a tegeleti sellega Pollis taas.
 
1956. aastal muudeti uuesti teaduskeskuse nimetust ja alluvust. Endise nimega instituut nimetati ümber Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise instituudi Polli katsebaasiks ning allutati Põllumajandusministeeriumile.1957. aastal alustati teadustööga marjaaedade agrotehnika suunal. 1960. aastal suurenesid katsemajandi maavaldused, kui instituudiga maadele liideti juurde endise Edu kolhoosi maad, aedade kogupind oli 1553 ha. Uurimisasutus tegeles lisakas puuvilja- ja marjakasvatusele ka piimakarjakasvatuse ning teravilja ja kartuli seemnekasvatusega. 1961. aastal alustati puuvilja- ja marjakultuuride sortide viljade tehnoloogiliste omaduste selgitamist. 1963. aastal lisandus uurimisvaldkonnana taliõunte säilitamine, see on tänaseks lõpetatud (1963-1988). 1968. aastal alustati teaduskeskuses puuviljasortide ja pookealuste valkude ning isofermenide geneetilise suguluse uurimisega, mis on tänaseks lõpetatud (1968-1988). 1986. aastal avati viljapuude meristeempaljunduse uurimisvaldkond, samuti tänaseks lõpetatud.
 
1991. aastal lõpetati mesindusalane teadustöö.
 
1995. aastal anti teaduskeskus üle Eesti Põllumajandusülikoolile ning muutis endise nime EPMÜ Polli Aianduse Instituudiks. Kuna katsejaamal olid tekkinud majanduslikud raskused, siis suurem osa varast erastati ning lõpetati põllukultuuride tootmine ja loomakasvatus. Teaduskeskuse valdusesse jäid Polli aianduskooli koolitalu maad. Pollis tegeletakse ainult puuviljadusealase uurimistööga. <ref>Haak, E. (1995). Pool sajandit aianduslikku teadustööd Pollis. 1-3 lk.</ref>
 
2005. aastal, kui Eesi Maaülikoolis loodi põllumajandus- ja keskkonnainstituut, siis hakkas Polli teaduskeskus kandma nime Polli Aiandusuuringute Keskus.
 
== Sordiaretus ==
sortidest|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=18.01Pollis on aretatud 116 puuvilja- ja marjasorti.2020}}</ref> Puuvilja- ja marjasortide aretuse põhisuunad on aretada laia levikupotensiaaliga Eesti kliimatingimustele vastupidavaid, haiguskindlaid, kahjuriresistentseid, saagikaid, heade maitseomaduste ja kõrge vilja kvaliteediga turunõuetele vastavaid sorte, mis sobivad kasvatamiseks mahe- ja tavaviljeluses.<ref name=":0" />
Pollis on aretatud 116 puuvilja- ja marjasorti.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ave Kikas|url=https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2019/07/2090708_Polli-sordiaretus_uurimine.pdf|pealkiri=EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses puuvilja- ja
 
PollisPuuvilja- onja aretatudmarjasordi 116aretustöö puuvilja-kestvus jaon marjasorti17-25 aastat. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Ave Kikas|url=https://www.pikk.ee/wp-content/uploads/2019/07/2090708_Polli-sordiaretus_uurimine.pdf|pealkiri=EMÜ Polli aiandusuuringute keskuses puuvilja- ja
marjakultuuri sortide aretusest ja uurimisest ning vanadest
sortidest|väljaanne=|aeg=08.07.2019|vaadatud=18.01.2020}}</ref>
sortidest|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=18.01.2020}}</ref> Puuvilja- ja marjasortide aretuse põhisuunad on aretada laia levikupotensiaaliga Eesti kliimatingimustele vastupidavaid, haiguskindlaid, kahjuriresistentseid, saagikaid, heade maitseomaduste ja kõrge vilja kvaliteediga turunõuetele vastavaid sorte, mis sobivad kasvatamiseks mahe- ja tavaviljeluses.<ref name=":0" />
 
Sordiaretusprogramm 2020–2030 alusel aretatakse praegu Pollis õuna, pirni, maguskirssi, ploomi, sõstraid, vaarikat ja karusmarja.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/sordiaretusprogramm-2020.pdf|pealkiri=Sordiaretusprogramm 2020–2030|väljaanne=|aeg=10.12.2019|vaadatud=18.01.2020}}</ref>
 
== Geneetiline ressurss ==
Polli Aiandusuuringute Keskuses tegeletakse [[Geneetiline ressurss|geneetilise ressursi]] kogumise ja kollektsioonide haldusega. Kollektsioonistandikes on 1248 säilikut, nendest 284 on aretatud Eestis. <ref name=":0" />
 
== Viited ==
38. rida ⟶ 45. rida:
==Välislingid==
*[http://polli.emu.ee/ Keskuse koduleht] (vaadatud 27.02.2013)
*[http://sordivaramu.emu.ee/ Sordivaramu] (19.01.2020)
 
[[Kategooria:Eesti Maaülikool]]