Redaktsioon: 21. november 2018, kell 00:37 redigeeri Amherst99 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 33 137 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. jaanuar 2020, kell 11:46 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust →‎Revolutsioonisündmused Uuem muudatus →
12. rida: Pärast ülikooli lõpetamist tegutses sõjapõgenike abiorganisatsioonis Põhja-Abi (''Северопомощ'') ning [[Põhja-Balti komitee]]s ametnikuna. Jans pooldas koostööd Venemaa revolutsiooniliste jõududega ning suhtus kriitiliselt [[baltisakslased\|baltisakslastesse]] ja nonde seisuslikesse eelarvamustesse. Aprillis [[1917]] asus juristina tööle [[Tartu Tööliste ja Soldatite Nõukogu]] kohtukomisjonis, kuid lahkus sealt peagi seoses plaaniga kandideerida loodavatesse Eesti omavalitsusorganitesse. Töötas Tallinnas advokaadiabina, tegeles aktiivselt poliitikaga, püüdes lähendada sotsiaaldemokraatide erinevaid tiibu, vastandudes kommunistidest enamlastele, ning oli 1917. aasta mais-juunis [[~~Eestimaa~~Eesti ~~Sotsiaaldemokraatline~~Sotsiaaldemokraatlik Ühendus\|Eestimaa Sotsiaaldemokraatlise Ühenduse]] üks asutajaid ja juhatuse liige, hiljem [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei\|ESTP]] keskkomitee liige ja välissekretär. Kandideeris [[7. juuli]]l [[1917]] Harjumaal uue Eesti maaomavalitsuse valijameeste valimistel ning valiti [[14. juuli]]l [[1917]] [[Harju Maakonnavalitsus]]e sekretäriks. [[9. august]]il [[1917]] valiti Jans sotsiaaldemokraatide ja esseeride häältega [[Tartu Maakonnavalitsus]]e esimeheks. 1918. aasta algul veetis ta 1,5 kuud Saksa okupatsioonivõimude vangistuses, vabastati [[21. veebruar]]il 1918 Eesti sõdurite poolt.

Johan Jans: erinevus redaktsioonide vahel