Sallitants: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
Oma raamatus "Valérie" <ref>[Krüdener, Barbara Juliane von. 1804. Valerie ehk Gustav de Linari kirjad Ernest de G...le. Eesti Raamat, Tallinn 2003, lk 58-59]</ref> kirjeldab Viitina mõisaproua [[Barbara Juliane von Krüdener]], kes ka ise võlus mehi sallitantsuga, järgmiselt:
"Valérie palus endale ulatuda oma rätiku - see oli tumesinine musliin, ta lükkas juuksed otsaesiselt kõrvale ja asetas rätiku oma juustele. Nüüd langes see ta meelekohtadest mööda õlgadele, ta otsaesine joonistus teravalt välja, otsekui iidsel raidkujul. Nüüd ei olnud ta juukseid enam näha, ta silmad sulgusid ja tavaline naeratus kadus vähehaaval, ta kallutas pead ettepoole, rätik libises vaikselt ta rinnal ristatud kätele. [..] Erinevad tantsufiguurid, mis kujutavad kord kohutavaid stseene, kord liigutavaid olukordi, on otsekui ilmekas keel, mis väljendab hinge ja tunnete voogamist. Kui tantsija kasutab puhtaid ja klassikalisi vorme, kui seda lisaks sellele toetab ka näo väljendusrikkus, on tantsu mõju kirjeldamatu. [[Emma_Hamilton|Leedi Hamilton
==Viited==
|