Kiud: erinevus redaktsioonide vahel

Looduslikke kiude saadakse loomadelt ja taimedelt. Neid kiude saab kedrata lõngaks[[lõng]]aks, millest saab kangastelgedel kududa kangast.

[[Vill]] on kõige tavalisem loomne kiud, mida saadakse lammaste karvkattest. Villa kvaliteet sõltub lamba tõust.

Siidi[[Siid]]i toodavad [[siidiliblikas|siidiliblika]] röövikud, keda kutsutakse siidiussideks ja kes kerivad enda ümber kookoni[[kookon]]i, et selles nukkuda liblikaks. Siidifarmides kogutakse kookoni moodustamiseks kootud pikad kiud kokku.

Palju kiude saadakse taimedest. [[Puuvill]] pärineb kiutombust, mis moodustab puuvillataimekupra ümber.

[[Dźuut]], [[sisal]] ja [[kanep]] annavad tugevaid taimseid kiude, mida kasutatakse köite ja puldanriide valmistamiseks. Linane pesu on tehtud linataime varrest saadud kiududest.

Esimesed sünteetilised kiud valmistati [[20. sajandisajand]]i alguses. Viskoossiidi tehakse tselluloosist[[tselluloos]]ist, lahustades puupulp leelises. Seda segu töödeldakse seejärel kemikaaliga, mis muudab ta kleepjaks vedelikuks, mida kutsutakse viskoosiks. Viskoosilahus surutakse seejärel läbi peenikeste aukude väävelhappevanni. Hape muudab viskoosilahuse kõvaks ja moodustab kiud, mis sarnanevad siidiga. Neid kiude saab kedrata lõngaks ja seejärel kududa siidikangaks.

Sellised kiude nagu [[nailon]], [[polüester]] ja [[akrüül]] valmistatakse naftast[[nafta]]st keemiliste protsesside abil. Nad sarnanevad plastidega[[plast]]idega.

Sünteetilised kiud on sageli tugevamad kui looduslikudlooduslikd kiud. Neist saab kududa kortsumiskindlaid [[kangas|kangaid]], aga samuti kasutatakse neid köite ja vaipade[[vaip]]ade valmistamiseks.