Erinevus lehekülje "Leonardo da Vinci" redaktsioonide vahel

Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Morole väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui ka piiramiseks. Kui ta [[1499]]. aastal [[Veneetsia]]sse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate [[barrikaad]]ide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta [[Arno jõgi|Arno]] jõe voolu, et [[Pisa]] üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi. Nende hulgas on muusikariistu, veepumpasi, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur.
 
[[1502]]. aastal tegi Leonardo plaani ühe [[sildeava]]ga 240 meetri pikkusest sillast Osmanite sultan [[Sultan BeyazidBayezid II]]-le [[İstanbul]]is. Sild pidi olema [[Bosporus]]e suudmes, [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahel]]. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu{{lisa viide}}. Leonardo nägemus taastati [[2001]]. aastal, kui [[Norra]]s ehitati tema planeeritud sild väiksemates mõõtmetes{{lisa viide}}. [[17. mai]]l [[2006]] otsustas [[Türgi]] valitsus ehitada Leonardo silla üle Kuldsarve lahe{{lisa viide}}.
 
Pea kogu elu võlus Leonardot lend. Ta uuris palju lindude lendu ning andis välja "Lindude lennu kogumiku" [[1505]]. aasta paiku, nagu ka plaane arvukate lennumasinate, nagu helikopter ja [[deltaplaan]], jaoks. Enamus neist, nagu kruvihelikopter, mis ei tõusnud õhku, olid ebapraktilised. Kuid deltaplaan on edukalt ehitatud ja demonstreeritud.