Erinevus lehekülje "Freiburg" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 13 baiti ,  8 kuu eest
P
resümee puudub
(keeletoimetatud)
P
 
Freiburg asub [[Dreisam]]i jõe ääres 278 m merepinnast kõrgemal. Linna pindala on 153,07 km² ja elanike arv 2009. aasta seisuga 221 924.
 
Freiburgile lähimad suured (üle 100 000 elaniku) linnad on 46 km kaugusel kagus [[Prantsusmaa|Prantsuse]] linn [[Mulhouse]], 51 km kaugusel lõunas [[Šveits|Šveitsi]] linn [[Basel]], 66 km kaugusel põhjas Prantsusmaa linnPrantsuse [[Strasbourg]] ja 85 km kaugusel edelas Šveitsi linn [[Zürich]] .
 
Freiburgi läbib 48. põhjalaiuskraad. See on mitmel pool ka tänavatele märgitud.
Viimane Zähringeni hertsog [[Berthold V]] alustas [[Freiburgi Münsteri katedraal]]i ehitamist endise [[külakirik]]u asemele. Ehitist alustati [[romaani stiil]]is, aga kui see lõpuks [[1513]] valmis, oli see põhiliselt [[gooti stiil]]is.
 
Pärast Zähringeni dünastia väljasuremist [[1218]] said Freiburgi isandaks [[Urachi krahv]]id. Linnanõukogu ei usaldanud uut valitsejat ja sõlmis esimese krahviga lepingu, milles märkis oma õigused üles. Urachi krahve nimetati sellest ajast peale Freiburgi krahvideks ja esimene neist oli [[Egino I]] von Freiburg. Sellegipoolest puhkes linna ja krahvi vahel [[13. sajand]]i lõpus tüli, kui krahv [[Egino II]] von Freiburg püüdis tõsta makse ja piirata kodanike vabadust. Linlased kasutasid [[Kiviheitemasin|katapulte]] ja hävitasid krahvi lossi. Vihane krahv kutsus oma õemehe, Straßburgi piiskopi [[Konrad von Lichtenberg]]i appi ja see saabus oma sõjaväega linna karistama. Kohalik [[lihunik]] Hauri pussitas aga piiskopi [[29. juuli]]l [[1299]] surnuks. Kuid sellestSellest ajast pidi linn oma krahvile igal aastal 300 marka [[hõbe]]dat maksma.
 
Krahvisoole jäi sellestki väheks. [[1366]] tegi krahv [[Egino III]] katse linn öösel ära vallutada. Katse ebaõnnestus, mis tähendas Freiburgi krahvide võimu lõppu linnas. [[1368]] ostis linn end vabaks ja astus liitu [[Habsburgid]]ega, kes lubasid linnal oma vabaduse säilitada. Aadli mõju linnas ja linnaelanike hulgas vähenes oluliselt pärast [[9. juuli]]l [[1386]] toimunud [[Sempachi lahing]]ut, milles [[Austria hertsog]] [[Leopold III Habsburg]] püüdis vallutada Šveitsi ja sai hävitavalt lüüa. Enamik Austria sõjaväelasi löödi maha, kaasa arvatud Leopold.