Freiburg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
keeletoimetatud |
PResümee puudub |
||
17. rida:
Freiburg asub [[Dreisam]]i jõe ääres 278 m merepinnast kõrgemal. Linna pindala on 153,07 km² ja elanike arv 2009. aasta seisuga 221 924.
Freiburgile lähimad suured (üle 100 000 elaniku) linnad on 46 km kaugusel kagus [[Prantsusmaa|Prantsuse]]
Freiburgi läbib 48. põhjalaiuskraad. See on mitmel pool ka tänavatele märgitud.
40. rida:
Viimane Zähringeni hertsog [[Berthold V]] alustas [[Freiburgi Münsteri katedraal]]i ehitamist endise [[külakirik]]u asemele. Ehitist alustati [[romaani stiil]]is, aga kui see lõpuks [[1513]] valmis, oli see põhiliselt [[gooti stiil]]is.
Pärast Zähringeni dünastia väljasuremist [[1218]] said Freiburgi isandaks [[Urachi krahv]]id. Linnanõukogu ei usaldanud uut valitsejat ja sõlmis esimese krahviga lepingu, milles märkis oma õigused üles. Urachi krahve nimetati sellest ajast peale Freiburgi krahvideks ja esimene neist oli [[Egino I]] von Freiburg. Sellegipoolest puhkes linna ja krahvi vahel [[13. sajand]]i lõpus tüli, kui krahv [[Egino II]] von Freiburg püüdis tõsta makse ja piirata kodanike vabadust. Linlased kasutasid [[Kiviheitemasin|katapulte]] ja hävitasid krahvi lossi. Vihane krahv kutsus oma õemehe, Straßburgi piiskopi [[Konrad von Lichtenberg]]i appi ja see saabus oma sõjaväega linna karistama. Kohalik [[lihunik]] Hauri pussitas aga piiskopi [[29. juuli]]l [[1299]] surnuks.
Krahvisoole jäi sellestki väheks. [[1366]] tegi krahv [[Egino III]] katse linn öösel ära vallutada. Katse ebaõnnestus, mis tähendas Freiburgi krahvide võimu lõppu linnas. [[1368]] ostis linn end vabaks ja astus liitu [[Habsburgid]]ega, kes lubasid linnal oma vabaduse säilitada. Aadli mõju linnas ja linnaelanike hulgas vähenes oluliselt pärast [[9. juuli]]l [[1386]] toimunud [[Sempachi lahing]]ut, milles [[Austria hertsog]] [[Leopold III Habsburg]] püüdis vallutada Šveitsi ja sai hävitavalt lüüa. Enamik Austria sõjaväelasi löödi maha, kaasa arvatud Leopold.
|