Vikipeedia

Vikunja: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Whisfel (arutelu | kaastöö)
729 muudatust
PResümee puudub
Whisfel (arutelu | kaastöö)
729 muudatust
keeletoimetus, viidete lisamine
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{viita}}
{{Taksonitabel
| nimi = Vikunja
21. rida ⟶ 19. rida:
| levikukaardi_seletus = Vikunja levila
| binaarse_autor = [[Juan Ignacio Molina|Molina,]] 1782
| seisundi_ref = <ref name=iucn>{{cite iucn|author=Baldi, R.|author2=Wheeler, J.|last-author-amp=yes|year=2008|url=https://www.iucnredlist.org/details/22956/0|title=''Vicugna vicugna''|access-date=3 January 2009|ref=harv}}</ref>
}}
'''Vikunja''' (''Vicugna vicugna'') on üks kahest metsikust [[Lõuna-Ameerika]] [[Kaamellased|kaamellaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluvast [[imetaja]]st. Ta elab [[Andid|Andide mäestiku]] [[mägitundra]]s. Ta on metsiku [[guanako]] ning kodustatud [[laama]] ja [[alpaka]] sugulane.
 
Vikunjalt saadakse väikeses koguses eriti headkõrgekvaliteedilist [[vill]]a, mis on väga kallis, kuna seda looma saab pügada ainult iga kolme aasta tagant. Vikunja karvastvillast kootudvalmistatud villriided on väga pehmepehmed ja soesoojad. Juba [[inkad]] kasvatasid vikunjasid nende villa pärast ja ainult inkade ülikutel oli õigus anda vikunja villast rõivaid.
 
Nagu inkade ajalgiajal, on vikunjad tänapäevaltänapäevalgi seadustega kaitstud. Vahepeal kütiti neid aga armutult ning 1974. aastal oli alles ainult 6000 looma. Tänapäevaks on vikunjade arv tõusnud 350 000-ni isendini, kuid osakuigi organisatsiooneteda arvabei vikunjaklassifitseerita enam [[Ohustatud liik|ohustatud liigiks]], tegeldakse endiselt väljassuremisohusvikunjade olevateja liikidenende sekkaelupaikade kaitsmisega.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Acebes, P., Wheeler, J., Baldo, J., Tuppia, P., Lichtenstein, G., Hoces, D., Franklin, W.L.|url=https://www.iucnredlist.org/species/22956/145360542|pealkiri=Vicugna vicugna (Vicuna)|väljaanne=[[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punane nimistu|The IUCN Red List of Threatened Species]]|aeg=|vaadatud=17.01.2020}}</ref>
 
Vikunja on [[Peruu]] [[rahvusloom]].
 
==Kirjeldus==
Vikunja on [[guanako]]st haprama kehaehitusega ja mõõtmetelt väiksem ning erinevalt guanakost pole vikunja esijalgade sisekülgedel naastusid. Tema villane [[Karvastik|karvkate]] on seljal helepruun, keha alapoolel ja rinnal valge ning suhteliselt pikk. Pea on natuke lühem kui guanakol ja kõrvad on pikemad. [[Tüvepikkus]] on 1,25–1,90 m, turjakõrgus 70–110 cm, kaal 35–65 kg. Vikunjadel on tänapäevaste sõraliste seas ainulaadsed [[lõikehambad]], mida katab [[Hambavaap|email]] vaid ühelt küljelt (esikmisel pinnal).<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://animaldiversity.org/accounts/Vicugna_vicugna/|pealkiri=Vicugna vicugna|väljaanne=Animal Diversity Web|aeg=|vaadatud=17.01.2020}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Riviere|first=H. L.|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9415451|title=Presence of enamel on the incisors of the llama (Lama glama) and alpaca (Lama pacos).|journal=The Anatomical Record|volume=249|pages=441–448|last2=Gentz|first2=E. J.|last3=Timm|first3=K. I.|via=PubMed}}</ref>
Vikunja on [[guanako]]st ettevaatlikum ja haruldasem ning mõõtmetelt väiksem. Guanako kasukas paistab õhuke, kuid nende karvad soojemad ja pehmemad kui ühelgi teisel loomal. Nende pikk villane kasukas on helepruun, tagapool ja ees on karvkate valge ja suhteliselt pikk. Pea on natuke lühem kui guanakol ja kõrvad on natuke pikemad. Jalad peast ja keha vahe on 1,45–1,60 m, õlgade laius on 75–85 cm, kaal on 35–65 kg.
 
IgalSalaküttimise aastalennetamiseks aetakse igal aastal kõik vikunjad kokku ja need, kelle karva pikkus ületab 2,5 cm, pügatakse ära.
 
==Levik ja elupaik==
==Elukoht==
Vikunja elab ainult Lõuna-Ameerikas, peamiselt Andide keskosas. Neid võib kohata [[Boliivia|Boliivias]], [[Peruu]]s, [[Tšiili]] põhjaosas ja [[Argentina]] loodeosas. Peruus on neidvikunjasid kõige rohkem. Boliivias on neid palju riigi lõunaosas. [[Ecuador|Ecuadoris]] elab väike sissetoodud populatsioon.<ref name=":0" />
 
Vikunjad elavad kuivadel [[Rohumaa|rohumaadel]] 3000–5000 m kõrgusel merepinnast, kus võib öösel langeda temperatuur alla 0 °C. Neile on oluline veekogude olemasolu.<ref name=":0" />
==Harjumused==
Vikunjad elavad rohumaadel ja mägistes piirkondades 3200–4800 meetri kõrgusel. Päeval on seal suhteliselt soe, kuid pärast päikeseloojangut on õhk jääkülm. Vikunja tihedas, kuid pehmes kasukas on kihid, mis hoiavad sooja õhku keha lähedal, tänu sellele nad taluvadki külma.
 
==Käitumine==
Vikunja on pelglik ja põgeneb ohu korral. Ta suudab joosta kiirusega 47 km/h. Tal on hea kuulmine ning ohu korral hoiatab ta karjaliikmeid vilistamist meenutava häälitsusega.
Käitumine sarnaneb guanako käitumisega. Vikunja on häbelik ja sissetungijad võivad teda kergesti hirmutada. Tal on imehea kuulmine.
 
Vikunja elab perekonnapõhistes karjades, kus on üks isane ja 5–15 emast ning järglast. Karjal on kindel territoorium, mida isane kaitseb agressiivselt võõraste liigikaaslaste eest. Peregrupi territooriumi keskmine suurus on 18 hektarit. [[Haarem|Haaremita]] isased elavad üksikult või moodustavad kuni 150-liikmelisi poissmeestegruppe. Erinevalt paljudest teistest sõralistest on vikunjadel eraldi söömisala ja magamisala, mis asub kõrgemal mäenõlval. Karjaliikmetel on kindlad kohad roojamiseks ja liivas kümblemiseks.
Ta lakub kive ja kaljusid, mis on soolased, ja joob soolast vett.
 
[[Suguküpsus]] saabub emastel teisel eluaastal, isased saavad paljuneda alles siis, kui nad on leidnud endale karja ja territooriumi. Paaritumine toimub märtsis ja aprillis ning tiinus kestab 11 kuud. Veebruaris või märtsis sünnib üks kriia ja emane paaritub kahe nädala pärast uuesti. Kriia hakkab kõndima 15 minuti jooksul pärast sündi, kuid ta püsib ema lähedal vähemalt kaheksa kuud ning ema imetab teda kuni 10 kuud. Karja juhtiv isasloom ajab noored emased karja juurest eemale 10-kuuselt, isased aga juba 4–9-kuuselt.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
Vikunja elab perekonnapõhistes karjades, kus on üks isane ja 5–15 emast ning nende järglast. Karja territooriumi pindala 1–8 ruutkilomeetrit, see sõltub saadaolevast toidust.
 
== Liigikaitse ==
Paaritumisaeg on tavaliselt märtsis ja aprillis ning pärast tiinuseperioodi, mis on 11 kuud, poegib emane ühe järglase, keda toidetakse ja jälgitakse kuskil 10 päeva. Järglane saab iseseisvaks juba 12–18 tunni jooksul. Noored isased eralduvad karjast ja noored emased otsivad karja kellega ühineda.
Hispaanlaste vallutuste ajast 1964. aastani kütiti vikunjasid piiramatult, mistõttu oli 1960. aastateks langenud tema arvukus 6000 isendini. 1974. aastal kuulutati vikunja ohustatud liigiks ja keelati kauplemine tema villaga. Peruus loodi vikunjadele 1964.–1966. aastatel kaitseala ning neid kaitsti salaküttimise eest väljaõpetatud valveametnike abil, tänu millele nende arvukus tõusis Peruus 75 000-ni. 1977. aastal asutati Boliivias Ulla Ulla rahvuspark, mis oli ette nähtud teiste liikide seas ka vikunja kaitseks. Kuna villas nähti head tuluallikat, lubati vikunja villaga kauplemine taas 1993. aastast. Kuigi praegu on vikunjade arvukus heal tasemel, ohustavad neid salaküttimine, elupaikade hävimine ja muud ohud. <ref name=":0" />
 
==Vill==
==Vikunjavilla kiud==
Vikunja vill on populaarne oma soojuse tõttu, mida tingib karvade ehitus. Karvadel on väikesed soomused, mille abil nad omavahel haakuvad ja õhku kinni peavad. Vikunja karvadel pole aga nii palju soomuseid kui näiteks lambavillal, mistõttu on see vähem allergeenne. Vikunja villa kiu keskmine läbimõõt on 13-14 μm ning see on üks peenekiulisemaid villu loomade seas. Kuna vill on tundlik kemikaalide suhtes, jäetakse see tavaliselt looduslikku värvi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Markova, I.|pealkiri=Textile Fiber Microscopy: A Practical Approach|aasta=2019|koht=|kirjastus=John Wiley & Sons|lehekülg=54–55}}</ref>
Kiud on populaarne tänu soojusele. Selle soojendavad omadused tulevad väikestest pooridest, mis on soojaõhuga täidetud kiud. See kiud lukustab sissetuleva õhu. See on maailma parim vill, kuid kuna see on väga tundlik keemilistele ainetele, on vill tavaliselt oma looduslikku värvi.
Vikunja toodab umbes 1 kg villa aastas ja selle kogumine nõuab teatud protsesse inkade ajast. Vikunja kiud koguti igal aastal kogukonna üritusena, mida kutsuti chacu. Siis karjatasid sajad tuhanded inimesed tuhandeid vikunjasid varem seatud lõksudesse. Loomad pügati ja lasti pärast seda lahti; nii tehti iga nelja aasta tagant.
 
Vikunja toodab aastas vaid 0,5 kg villa ja selle pügamine toimub erilisel viisil. Inkade ajal oli vikunjade pügamine kogukondlik sündmus, mida nimetati ''chacu''-ks. Selle käigus karjatati sadu tuhandeid vikunjasid püünistesse, pügati ja lasti tagasi loodusesse. See toimus kord nelja aasta jooksul. Inkad uskusid, et vikunja on noore neiu taaskehastus, kellele anti puhtast kullast kasukas, kui ta andis ennast vana koleda kuninga käsutusse. Seetõttu oli inkade seas keelatud vikunja tapmine ja tema naha kandmine kõigil peale kuningliku perekonna liikmete.
Usuti, et vikunja on taaskehastus ilusast noorest neiust, kes sai kasuka puhtast kullast, kui ta ükskord nõustus vana ja koleda kuninga nõudmistega. Seepärast oli seadusevastane kellegil tappa vikunja või kanda tema nahka, väljaarvatud inkade kuningal.
Hispaania vallutuste ajal 1974. aastal toimus piiramatu jaht vikunjadele ja sellepärast kahanes vikunjade arv 6000-ni 1960. aastatel. Lõpptulemusena see liik kuulutati väljasuremisohus olevaks liigiks ja selle staatuseks keelati kauplemine vikunja villaga.
 
Praegu kehtib Peruus vikunjavillast toodete märgistussüsteem, mille abil tõestatakse, et toode on valmistatud seadusliku ''chacu'' käigus saadud villast. Muuhulgas annab see tootemärgistus garantii, et loom püüti kinni, pügati elusana ja vabastati ning et teda ei saa järgmised kaks aastat pügada. See süsteem toob suure osa kasumist tagasi kogukonnale. Sellegipoolest eksporditakse igal aastal kuni 22 500 kg ebaseaduslikult saadud vikunjavilla. Seetõttu on mõned riigid liigi kaitseks keelanud villa impordi. Vähesel määral toodetakse villa vangistuses peetavate vikunjadega. Bioloog Cristian Bonacic on avaldanud arvamust, et farmides pidamine võib kahjustada keskkonda ja soodustada vikunjade seas haiguste levikut.
Andean Bolivias Ulla Ulla National Reserve asutati [[1997]]. aastal osaliselt selle liigi varjupaigana. Nende arv kasvas 12 500 Peruus, Tšiilis, Argentinas ja Boliivias. Sellest ajast riigid hakkasid lubama jälle vikunjade pügamist ja [[1993]]. õnnestus jälle kaubitseda vikunja kiuga.
 
Aastal 2017 oli 1 kg puhastamata vikunjavilla hind Peruus 310–365 USA dollarit ning kõrgeima kvaliteedi villa hind 1350–1450 dollarit kg kohta.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.intracen.org/uploadedFiles/intracenorg/Content/Publications/Vicuna_trade_final_Low-res.pdf|pealkiri=Trade in Vicuña Fibre|väljaanne=|aeg=|vaadatud=17.01.2020|väljaandja=International Trade Centre}}</ref>
Olgugi et taastumine on mõnevõrra lohutav, on need loomad ikkagi liigitatud ohustatud liikideks asutuste poolt, nt IUCN-i ja USA keskkonnaameti poolt.
 
Praegu Peruu valitsusel on süsteem mis teeb kindlaks kõik riidekaubad millese on lisatud tehiskiusid läbi valitsuse karistuse. See garanteerib selle, et loomad olid kinni püütud, pügatud elusana ja lastud loodusse tagasi ning neid saab 2 aasta pärast jälle pügada. See programm kindlustab ka selle, et suurem osa kasumist läheb külla tagasi. Iga aasta eksporditakse ebaseaduslikult kuni 50 000 kg vikunjade villa. Sellepärast on ka paljud riigid vikunjade kiu importimise seadusega keelanud, seda kõike loomade päästmiseks.
Vaatamata sellele on ikkagi võimalik kaubanduses toota villa tänu kodustatud vikunjadele, see on raske, sest nad üritavad aina põgeneda.
 
Praegune hind vikunjalõngast kangal on 1800–3000 dollarini meetri kohta. Vikunja kiudu saab kasutada sokkides, kampsunites, ehetes, sallides ja ülikondades ja kodu moes nt tekid. Käterätt maksab umbes 1500 dollarit samas mehe kasukas maksab kuni 20 000 dollarit.
 
Mõned uuringud näitavad, et palju probleeme millega see liik peab vastu seisma on hilinenu varalikud õigused. Peruu juhul, pole võimalik vabalt ja kaubanduslikult vikunjade kiudu ega karva osta, inimestel pole ajendid nende loomade eest hoolitseda. Veel seaduslik keeld loob vikunjade musta turu, kus lihunik tapab looma nende vigastamise asemel. Pealegi Peruu valitsus reguleerib kaubanduse protsessi, otsustades isegi seda, kuidas külaelanikud peaksid tulusid kulutama. Nähtavasti on see nad muutnud põhilisteks vikunjade tapjateks. Lisaks inkade tehnikat vikunjade püüdmisel kutsuti chskuks, see on taaskehtestatud Peruu valitsuses kui ainus nende loomade püüdmise viis, muutes need protsessid kohutavalt ebaefektiivseteks.
 
{{Commons|Category:Vicugna vicugna}}
 
== Viited ==
[[Kategooria:Kaamellased]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vikunja"