Redaktsioon: 17. detsember 2016, kell 12:22 redigeeri Kk (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 673 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. jaanuar 2020, kell 00:27 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: [[File:North east Line tunnels.jpg\|250px\|thumb\|[[North East MRT Line]] [[Singapur]]is]] [[File:EU-SE-Stockholm-Skärholmen-Bjorksatravagen tunnel.JPG\|250px\|thumb\|left\|Tunnel Bjorksätravageni all Stockholmis]] [[Pilt:Tartu raudteejaama tunnel.JPG\|pisi\|Tartu raudteejaama tunnel, 2012.]] '''Tunnel''' on maa- või veealune läbikäik, mis on täielikult suletud, välja arvatud sisse- ja väljapääsud, mis tavaliselt asuvad tunneli otstes. Tunnel võib olla mõeldud [[jalakäija\|jalakäijatele]], [[autotransport\|autotranspordile]], [[raudteetransport\|raudteetranspordile]] või [[kanal]]itele. Mõned tunnelid on [[akvedukt]]id, mille kaudu voolab vesi [[hüdroelektrijaam]]adesse või tarvitamiseks [[joogivesi\|joogiveena]]. Samuti võidakse tunnelit kasutada [[kanalisatsioon]]ina, [[heitvesi\|heitvee]] transpordiks. Tunneleid ehitatakse [[elektrikaabel\|elektri]]- või [[sidekaabel\|sidekaablite]] tarbeks, kuid ka loomade läbipääsuks maanteede või raudteede alt. [[Salakäik\|Salakäigud]] võimaldavad mingisse piirkonda ohu korral märkamatult sisse või sealt välja pääseda, nagu [[Củ Chi tunnelid]] [[Vietnam]]is [[Ho Chi Minh]]is või salakaubavedajate tunnelid [[Gaza tsoon]]ist [[Egiptus]]se. Mõned tunnelid on rajatud kaitseotstarbel, näiteks [[Teine maailmasõda\|~~Teise~~teise maailmasõja]] ajal [[Saksamaa]]l ehitatud [[Mittelwerk]] ja [[Cheyenne'i mägi\|Cheyenne'i mäe]] alune juhtimiskeskus [[USA]]-s. Tunnelisüsteeme, millesse inimesi maetakse, nimetatakse [[katakomb]]ideks; neid leidub paljude vanemate linnade all, kus linnasisesed surnuaiad on täitunud. Tunnelid võivad olla transpordi seisukohalt elutähtsad. Suurlinnades paiknevad eraldi tunnelisüsteemides [[metroo]]d, kus maa-aluste rongidega sõidavad iga päev sajad tuhanded ~~reisijad~~inimesed. Mägistes riikides nagu [[Šveits]] võib tunnelitest aga sõltuda terve riigi transpordisüsteem. Tunneliehituseks on kolm põhilist meetodit: 17. rida: Meetodi valik sõltub tunneli eesmärgist, pinnasest ja muudest asjaoludest. Üldjuhul on tunnelid märgatavalt kallimad kui näiteks [[Sild\|sillad]], tunneliehituses on [[ülekulu]]d tavalised. Oletatavasti on maailma vanim veealune tunnel ''Terelek kaya tüneli'' [[Türgi]]s [[Kızıl]]i jõe all, [[Boyabat]]i ja [[Duragan]]i ~~linnadest~~linnast lõunas. Selle vanuseks on hinnatud ~~2000 kuni 5000~~2000–5000 aastat, tõenäoliselt oli see kaitseotstarbeline. Kuna tunnelid on üldjuhul piiratud väljapääsuga suletud ruumid, millesse õhk pääseb vaid kitsaste kanalite kaudu, on põlengud tunneleis eriti ohtlikud. Ka abi ~~ligipääsu~~pääsemist tunnelitesse on raske korraldada. Seetõttu on pikkades tunnelites ka autoavariid vahel märksa suurema ohvrite arvuga kui sama suurusega liiklusõnnetused maanteel. ==Pikimad tunnelid== 25. rida: [[Delaware Aqueduct]] [[New York\|New Yorgis]] [[USA]]s, 137 [[kilomeeter\|km]] pikk. [[Seikan Tunnel]] [[Jaapan]]is on maailma pikim raudteetunnel, 53,9 km. [[Channel Tunnel]], mis ühendab [[Inglismaa]]d ja [[Prantsusmaa]]d [[~~Inglise~~La ~~kanal~~Manche\|La Manche'i väina]]i merepõhja alt, 50 km, millest 39 km asub merepõhja all. [[Lötschbergi Baastunnel]] [[Šveits]]is, raudteetunnel, 34,5 km. *[[Lærdal Tunnel]] [[Norra]]s, 24,5 km.

Tunnel: erinevus redaktsioonide vahel