Erinevus lehekülje "Barbara Juliane von Krüdener" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Barbara Juliane von Krüdener''' (22. november 1764, [[Riia]] - 25. detsember 1824, Bilogirsk) oli baltisaksa kirjanik, suurilmadaam, Viitina mõisaproua, „tantsiv pühak“.
== Lapsepõlv ==
Barbara von Krüdener sündis kahe väärika suguvõsa järeltulijana. Tema ema oli Anne Ulrice von Münnich von Vietinghoff-Scheel (1741-1811), türklastega sõdinud feldmarssal Münnichi noorim tütar. Tema isaks oli Otto Hermann von Vietinghoff-Scheel (1722-1792), Venemaa salanõunik ja senaator, kolme mõisa omanik, arvatavasti Liivimaa rikkaim mees, kes oli oma varanduse kogunud viinapõletamisega. Oma lapsepõlve veetis Barbara Riias ja suviti isa mõisates Liivimaal - Marienburgis (praeguses Aluksnes) või harvem Kossi mõisas, mis hiljem hakkas Vietinhoffide järgi kandma nime Viitina. Oma hariduse sai Barbara kodus, kus teada õpetasid väga head koduõpetajad. Ta õppis mitmeid keeli - ta luges Vergiliust ja teisi klassikuid originaalis. Samuti õpetati aadlidaamile vajalikke oskusi: häid kombeid, tantsimist ja muud. Silmaringi avardasid ka reisid. Esimene reis välismaale toimus 1777, kui reisiti Hamburgi, kuhu viidi kurtide kooli tema vanem kurttumm õde. Edasi mindi Pariisi, kus Vietinghoffil oli oma residents Faubourg St. Honoré’s. Siis populaarsesse suvituspaika Spasse, kus tutvuti ühe inglise perekonnaga. Juba 1778. aastal reisis 13-aastane pealehakkaja preili ilma vanemateta Inglismaale. Barbara taheti 16-aastaselt mehele panna naabermõisnikule, aga kuna ta põdes pikalt punetisi, siis see langes ära.<ref>1</ref>
 
Oma lapsepõlve veetis Barbara Riias ja suviti isa mõisates Liivimaal - Marienburgis (praeguses Aluksnes) või harvem Kossi mõisas, mis hiljem hakkas Vietinhoffide järgi kandma nime Viitina. Oma hariduse sai Barbara kodus, kus teada õpetasid väga head koduõpetajad. Ta õppis mitmeid keeli - ta luges Vergiliust ja teisi klassikuid originaalis. Samuti õpetati aadlidaamile vajalikke oskusi: häid kombeid, tantsimist ja muud.
 
Silmaringi avardasid ka reisid. Esimene reis välismaale toimus 1777, kui reisiti Hamburgi, kuhu viidi kurtide kooli tema vanem kurttumm õde. Edasi mindi Pariisi, kus Vietinghoffil oli oma residents Faubourg St. Honoré’s. Siis populaarsesse suvituspaika Spasse, kus tutvuti ühe inglise perekonnaga. Juba 1778. aastal reisis 13-aastane pealehakkaja preili ilma vanemateta Inglismaale. Barbara taheti 16-aastaselt mehele panna naabermõisnikule, aga kuna ta põdes pikalt punetisi, siis see langes ära.
== Abielu ==
[[Fail:KauffmannKruedener.jpg|pisi|Barbara von Krüdener poeg Pauliga]]
3. augustil 1996 Viitina mõisahoones lavastas Ain Mäeots Kauksi Ülle ja Sven Kivisildniku näidendi "Tandsja pühalik" / „ Tantsiv pühak“, kus Barbara von Krüdeneri rolli täitis Merle Jääger. Näidendi tekst on ilmunud Vikerkaares 1996, nr 11-12.
 
== Kasutatud kirjandusViited ==
1. Sachris, N.B. 2004. Literatuuri troonipärija: lisandusi teadmistele Juliane B. Von Krüdenerist. Akadeemia, nr. 11, lk 2358–2384.
Kõivupuu, M. 1996. Madam Krüdenerist, sealhulgas ka rahvapärimuses. Vikerkaar, nr 11/12, lk 61–67.
 
Sachris, N.B. 2004. Literatuuri troonipärija: lisandusi teadmistele Juliane B. Von Krüdenerist. Akadeemia, nr. 11, lk 2358–2384.
 
{{JÄRJESTA:Krüdener, Barbara von}}
43

muudatust