Redaktsioon: 15. jaanuar 2020, kell 20:44 redigeeri 2001:1530:1010:9f7:dc1:165d:9ff8:c2ca (arutelu) LOLL Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. jaanuar 2020, kell 21:23 redigeeri eemalda 2001:1530:1010:9f7:dc1:165d:9ff8:c2ca (arutelu) HJ Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
16. rida: Silma [[sarvkest]]ale langevad valguskiired läbivad silma eeskambri, murduvad silmaläätses, läbivad silma [[klaaskeha]] ja langevad silma tagaseinas olevale [[võrkkest]]ale, millele moodustunud kujund edastatakse [[aju\|ajju]] ja töödeldakse. Vanimad [[fossiil]]sed silmad on leitud alam[[kambrium]]i kivististest. Need on umbes 540 miljonit aastat vanad. Sel perioodil toimus [[evolutsioon]] eriti kiiresti ja seda perioodi nimetatakse [[kambriumi plahvatus]]eks. ~~ESTzooloog~~ zooloog Andrew Parker on oletanud, et see ei ole juhuslik kokkusattumus, vaid silma teke võis põhjustada eluvormide kiire mitmekesistumise. Enne seda olid mõnel loomaliigil küll valgustundlikud rakud, kuid alles silma teke võimaldas kiiret liikumist ja orienteerumist. Evolutsioonilises mõttes ei võta silma arenemine palju aega. Väikeste [[mutatsioon]]ide looduslikule valikule allutamise modelleerimine näitab, et tõhusale fotopigmendile tuginev lihtne optiline meeleelund võib areneda keerukaks inimsilmasarnaseks elundiks umbes 400 000 aastaga. Maailmast on leitud nii tänapäevastelt kui väljasurnud liikidelt mitmesuguse arengutasemega nägemiselundeid, mistõttu silma arengufaasid on evolutsioonilises mõttes hästi jälgitavad. Evolutsiooniline surve silma arenemisele on sealjuures katkematu, sest mis tahes arenguetapil on pisut rohkem arenenud silmast enam kasu kui pisut vähem arenenud silmast.

Silm: erinevus redaktsioonide vahel