Fiat-raha: erinevus redaktsioonide vahel

Kuna sõjajärgsel, II industriaalse revolutsiooni ajal kasvas majandus väga kiiresti, siis nõudis turg üha enam raha ja seda kogust polnud enam võimalik tagada väärismetallidega, siis pidid riigid korduvalt [[Devalveerimine|devalveerima]] oma raha väärtust. Kasvav tööpuudus ja sellest tulenevad majandusraskused sundisid Euroopa riike loobuma Bretton Woodsi lepingust. USA rahasüsteemi selgroo murdis Vietnami sõda ja seda ajaloolist hetke märgib president [[Richard Nixon|Richard Nixoni]] (1913-19941913–1994) [http://www.youtube.com/watch?v=iRzr1QU6K1o ajalooline kõne], mis peeti 15. augustil 1971. aastal. Sellest ajast peale on peaaegu kõik maailma riigid võtnud kasutusele fiat-raha.

Fiat-raha tekib kui keskpank trükib erilisele paberile õigusaktidega määratud pildid, s.t loob selle mittemillestki! Seda raha väljastab keskpank väärismetalli või teise riigi [[valuuta]] vastu või laenab selle erapankadele edasilaenamiseks.

Erapangad laenavad keskpangalt saadud fiat-raha omakorda suurema intressi eest lõpptarbijatele. Suured erapangad, millel on palju kliente, võivad pakkuda neile ka krediiti (mis on samuti omamoodi fiat-raha) nii, et selleks pole tegelikku raha üldse vaja, s.t arveldused toimuvad panga halduses olevate kontode vahel arvestuslikult. Nii tekib erapankadel võimalus väljastada rohkem raha (kordistada), kui nende valduses seda tegelikult on. Ainus piiraja on see, et pank peab suutma teha reaalses rahas väljamakseid kõigile, kes oma raha tagasi nõuavad, s.t säilitama likviidsuse.

Juba [[IngliseBank Pankof England|IngliseBank pangaof Englandi]] asutamisel lubas kuningas panga asutamisaktiga väljastada selle asutajatel kümme korda rohkem paberraha, kui selle asutanud eraisikud kullas sisse maksid. 2008. aasta finantskriisi ajal selgus, et [[Lehman Brothers|Lehman-Brothers]] Holdings Inc. oli väljastanud krediite 31 korda rohkem, kui neil oli omavahendeid. Selle panga pankrotist jäi järele 600 miljardit USD võlgasid. Belgia Dexia pank ([[:en:Belfius|Belfius Bank and Insurance]]), mis laenas valdavalt kohalikele omavalitsustele ja riikidele, jõudis oma kapitali kordistada 60 korda, enne kui kaotas 2011. aasta majanduskriisi ajal maksevõime.

Fiat-rahaga kaasneb rahakülluse fenomen. Näiteks ületas Föderaalreservi andmetel 2019. aasta septembris Ameerika Ühendriikides väljastatud väärtpaberifondide võlakirjade, lühiajaliste- ja säästuhoiuste (M2) kogumaht (15 003 miljardit USD) ligi neli korda käibel olevate müntide ja paberraha (M1) mahtu (3 873 miljardit USD).<ref>https://www.federalreserve.gov/RELEASES/h6/current/default.htm#t2tg1link</ref> Baselis asuv Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (ingl. Bank for International Settlements, [https://www.bis.org/ BIS]) on alates 1985. aastast „Punase raamatu“ nime all tuntuks saanud raportitaruannet, milles tuuakse välja ringluses olevate pangatähtede ja müntide kogus kokku (aasta lõpu seisuga, USA dollaritesse arvestatuna) ja antud riigi elanike arvuga jagatuna (keskmine inimese kohta).<ref>"BIS – Red Book: CPMI countries". www.bis.org. http://www.bis.org/list/cpmi/tid_57/ </ref> 2015. aasta lõpus varieerus see inimese kohta Šveitsi 9213 USA dollarist Lõuna-Aafrika 113 USA dollarini, keskmiselt 1558 dollarit. Kui sama summa jagada antud riigi SKP-ga, siis varieerus raha hulk Jaapani 19,4%-st Rootsi 1,7%-ni, sel ajal kui keskmiselt oli seda 8,9%.

Bloomberg märkis 2019 aasta jaanuaris, et maailma (ametlik) koguvõlg on jõudnud 244 triljoni (244 000 000 000 000) USD-ni.<ref>https://www.bloomberg.com/news/articles/2019-01-15/global-debt-of-244-trillion-nears-record-despite-faster-growth</ref> Maailma derivatiivide turu maht ületas samal ajal juba 600 triljoni USD piiri.<ref>https://www.marketwatch.com/story/this-is-how-much-money-exists-in-the-entire-world-in-one-chart-2015-12-18</ref> Kui seda võrrelda maailma SKP-ga, mis oli CIA World Factbook'iFactbooki andmetel 82 triljonit (varasemates allikates miljardit) USD, siis ilmneb, et võlakohustused ületavad olemasolevat vara 3 korda ja tulevikutehingute maht 8 korda aastas toodetavat tulumahtu.

Intressi või kasviku nõudmise tava tekkis iidses Sumeris, kus laenuks anti seemneid ja loomi. Kuna mõlemad paljunevad (ühest nisuterast kasvas vanasti 5-105–10, tänapäeva isegi kuni 50 tera), siis tuli osa saagist anda laenu väljastajale.

[[Fail:US Historical Inflation Ancient.svg|pisi|Inflatsiooni-deflatsiooni rütm alates pangandusel põhineva rahasüsteemi tekkest. Ameerika Ühendriikides.]]

Kui keskpank ja erapangad nõuavad laenuna väljastatud raha eest intressi tasumist, siis küsivad nad turult tagasi rohkem raha, kui sinna on välja antud. Probleemid tekivad sellest, et raha ei paljune! Seega nõudes turult tagasi rohkem raha, kui sinna välja anti, tekitatakse likviidsuskriis. Kui pangad tegutsevad koordineeritult, s.t väljastavad üheaegselt palju krediiti, siis põhjustab see perioodiliselt korduvaid majandusbuume (raha üleküllus) ja likviidsuskriise. Seda väidet ilmestab suurepäraselt juuresolev pilt Ameerika Ühendriikide rahasüsteemi ajaloost.

[[Fail:FED balance sheet 2004-2019.png|pisi|Föderaalreservi bilansimahu muutumine aastatel 2004-20192004–2019.]]

Kui riigi rahasüsteemi valitsejad tahavad piirata likviidsuskriisi mõju majandusele ja seeläbi pehmendada majanduse tsüklilisest arengust tulenevaid probleeme, siis peavad nad kogu aeg rahaaegraha juurde trükkima. See aga tähendab, et katteta raha hulk kasvab ning see omakorda põhjustab raha väärtuse vähenemise -– inflatsiooni. Vaadates juuresolevat diagrammi näeme, et alates riikidevahelise Bretton-Woods'i Woodsi lepingu sõlmimisest 1944. aastal, kadus deflatsioon ning dollarite kogus rahaturul hakkas järjekindlalt kasvama ning muutus eriti kiireks peale sama lepingu tühistamist 1971. aastal.

[[Fail:ECB-Balance-Sheet-until-November-2018-768x504.png|pisi|Euroopa Keskpanga bilansimahu muutumine peale 2008. aastal alanud ülemaailmset likviidsuskriisi. ]]

Kui Ameerika Ühendriikide [[Föderaalreservi Süsteem|Föderaalreservi]] rahapoliitika eesmärgiks on sõnastatud tööhõive maksimeerine, siis Euroopa Keskpanga (EKP) rahapoliitika eesmärgiks on määratletud vähemalt 2% inflatsiooni hoidmine.<ref>ECB homepage, Monetary Policy. 13.10.2019. https://www.ecb.europa.eu/mopo/html/index.en.html</ref> Mõlemal juhul tähendab see, et keskpangad peavad likviidsuskriisi vältimiseks emiteerima kogu aeg raha juurde. Kuid iga-aastane 2% inflatsioon tähendab, et inimeste käes oleva või pangaarvel seisva raha väärtus väheneb igal kuul 0,17% ning 50 aasta pärast on tänavu emiteeritud raha väärtus muutunud nulliks!

Fiat-raha emiteerimine muutus eriti suuremahuliseks 2008. aastal Ameerika Ühendriikides alanud ja seejärel ülemaailmseks kasvanud finantskriisi ajal. Kuna sellele finantskriisile panid aluse kinnisvara investeeringud ja mahhinatsioonid väärtpaberitega, siis ongi seda maailmas hakatud märkima väljendiga ''subprime mortgage crisis''. Nimetatud kriisil oli kaks lahendit: kustutada laenudeks antud summad ulatuses, mida kunagi tagasi ei maksta või siis emiteerida fiat-raha nii palju juurde, et laenusid väljastanud pankade likviidsus taastuks. Nagu juuresolevalt Föderaalreservi (Ameerika Ühendriikide Keskpank) ja Euroopa Keskpanga bilansi mahtu kirjeldavatelt diagrammidelt ilmneb, valisid mõlemad keskpangad teise lahendi.

Nagu juuresolevalt diagrammilt ilmneb, on kriisieelsest 2008. aastast peale on Föderaalreservi rahaemissioon kasvanud maksimaalselt 5 korda. 2019 aasta lõpu seisuga on see algupärasest ikka veel 4,5 korda suurem -– s.t võlakirjade sisseostu kaudu on turule paisatud 4,5 korda rohkem raha, kui seda oli enne kriisi. Samasugune pilt ilmneb ka juuresolevalt Euroopa Keskpanga bilansimahtu kirjeldavalt diagrammilt -– kriisieelse perioodiga võrreldes on fiat-raha kogus turul kokku kasvanud 4,5 korda. Eriti kiire katteta raha hulga kasv algas 2015. aasta märtsis, mil EKP alustas „kvantitatiivse lõdvendamise programmi“<ref>http://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/eu-affairs/20150320STO36308/kvantitatiivne-lodvendamine-mida-soovib-ekp-sellega-saavutada</ref> mahus, mis vastaks u. 250 eurole iga eurotsooni inimese kohta ühes kuus ja kuna see jätkus ka 2019. aastal, siis on nüüdseks emiteeritud juba iga inimese kohta vähemalt 12 000 eurot. Ja seda olukorras, kus tootmine ei ole ületanud veel kriisieelset mahtu. Kogu nimetatud raha laenati erapankadele intressivabalt, kuid kuna erapangad laenavad selle välja intressi eest, siis võib arvata, et järgmise rahanduskriisi mastaap ületab vastavalt eelmise kriisi oma mitmekordselt.

Vastavaid näiteid olukordadest, kus riikide keskpangad on hakanud raha kontrollimatult emiteerima võib tuua nii ajaloost kui ka tänapäevast. Euroopa ajaloost on tuntuimad näited fiat-raha odavnemisest [[Weimari Vabariigi hüperinflatsioon]] 1923. aastal ning peale II maailmasõda Ungari [[forint|forindi]] väärtuse sulamisest. Viimaste aastakümnete tuntuim näide on [[Zimbave dollar|Zimbabwe dollar]]i väärtuse vähenemisest peale riigi iseseisvumist ning selle hüperinflatsioonist aastatel 2000-20082000–2008 ning VenezueelaVenezuela [[bolivar]]i väärtuse kadumine.  

* ''[[Bitcoin]]''

* [[Digiraha]]

* [[E-raha]]

== Loe lisaksViited ==