Kaitsepolitseiamet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Organisatsioon: selline kustutamine pole õigustatud, ka varasem informatsioon on tähelepanuväärne
PResümee puudub
10. rida:
 
== Ülesanded==
Kaitsepolitseiameti ülesanneteksülesanded on järgmised:<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/110102017011 Kaitsepolitseiameti põhimäärus], Riigi Teataja, Vastu võetud 29.10.2014 nr 46</ref>:
 
# teabe kogumine ja töötlemine riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse kohta õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;
# meetmete rakendamine riigi põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks, avastamiseks ning neid toime pannud isikute väljaselgitamiseks ja vastutusele võtmiseks õigusaktides ettenähtud juhtudel ja korras;
41. rida ⟶ 42. rida:
* Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldne tegevus (KarS § 231);
* riigireetmine (KarS § 232);
* välismaalase poolt toimepandudtoime pandud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevus (KarS § 233);
* salakuulamine (KarS § 234);
* Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastane ühendus (KarS § 235);
52. rida ⟶ 53. rida:
* riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine ettevaatamatusest (KarS § 242);
* asutusesisese teabe edastamine (KarS § 243);
* tungimine diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades või kui sellega on tekitatud raske tagajärg või põ hjustatudpõhjustatud suur kahju (KarS § 248 lg 2 p 2 ja lg 3);
* võimuhaaramine kaitsejõududes (KarS § 251);
* tungimine riigikaitseliselt tähtsale maa-alale, hoonesse ja ruumi, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades või kui sellega on tekitatud raske tervisekahjustus (KarS § 252 lg 2 p 2 ja lg 3);
71. rida ⟶ 72. rida:
#1993–2003 Kaitsepolitseiameti peadirektor [[Jüri Pihl]]<ref name="IPbVO" />
#2003–2008 Kaitsepolitseiameti peadirektor [[Aldis Alus]]
#2008–2013 KaitsepolitseametiKaitsepolitseiameti peadirektor [[Raivo Aeg]], peadirektori asetäitja oli [[Aleksander Toots]].
#2013– KaitsepolitseametiKaitsepolitseiameti peadirektor [[Arnold Sinisalu]]
 
== Organisatsioon ==
87. rida ⟶ 88. rida:
Kaitsepolitseiameti täpsem struktuur on salastatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord» § 7 lõike 6 punkti 1 alusel<ref name="wXZf2" />.
 
VarasemaltVarem jagunesid töövaldkonnad osakondade vahel järgmiselt:
* Esimene osakond - riigi siseolukord,
* Teine osakond organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastane võitlus ning vastuluure,
* Kolmas osakond - varjatud jälgimine,
* Neljas osakond - administratiivtöö ja muu hulgas ka ajakirjandusega suhtlemine[6].
 
== Ajalugu ==
[[1919]]. aasta suvel kutsus [[Vabariigi Valitsus]] kokku komisjoni, mis töötaks välja riigikorra vastaste kuritegudega tegeleva õiguskaitseasutuse projekti.
 
[[6. august]]ist 1919 määrati Kaitsepolitsei [[Kohtuministeerium]]i alluvusse, jaanuaris [[1920]] määrati Kaitsepolitsei [[Siseministeerium]]i haldusalasse.
 
Seadusliku aluse andis kaitsepolitseile [[12. aprill]]il 1920 Vabariigi Valitsuse vastu võetud Eesti Vabariigi kaitsepolitsei korraldus. Selle kohaselt oli kaitsepolitsei ülesandeks demokraatliku vabariigi ja kehtiva riigikorra kukutamisele suunatud kuritegude vastu võitlemine. Kaitsepolitsei Peavalitsusele, mille eesotsas seisis kaitsepolitsei ülem, allus 11 enamikus [[Eesti maakonnad|maakonnakeskustes]] asuvat jaoskonda.