Lõuna-Hiina meri: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
14. rida:
*[[tai keel|tai]] '''ทะเลจีน''' (Thale Chin)
*[[vietnami keel|vietnami]] '''biển Động''' - ''Ida meri''
==Territoriaalvaidlused==
{{Vaata|Territoriaalvaidlused Lõuna-Hiina meres}}
Hiina ja teised Kagu-Aasia riigid vaidlevad Lõuna-Hiina meres sisalduvate saarte, [[atollid]]e, [[riff]]ide, [[kaljud|kaljude]] ja [[Madalik|madalike]] üle<ref>Michael D. Swaine. China’s Maritime Disputes in the East and South China Seas. Garnegie Endowment for International Peace. 04.04.2013. https://carnegieendowment.org/2013/04/04/china-s-maritime-disputes-in-east-and-south-china-seas-pub-51417 Kasutatud 12.11.2019.</ref>. Nende kuuluvus on oluline, arvestades, et [[ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni]] artikli 121 kohaselt saab saarte ümber määrata kõiki konventsioonis ette nähtud [[meretsoonid|meretsoone]] ([[territoriaalmeri]], [[külgvöönd]], [[majandusvöönd]]) ning kaljude ümber on võimalik määrata territoriaalmeri ja külgvöönd. Seega on riigil, kellele [[Meri|meres]] olev [[saar]] või kalju kuulub, rohkem mõju [[merepind|merepinna]] üle ning konventsiooni kohaselt ka õigus meretsooni vetes ja [[merepõhi|merepõhjas]] olevatele elavatele ja mitteelavatele ressurssidele.
[[Konflikt|Konflikti]] keskmes on Hiina [[üheksakriipsujoon]], mis ümbritseb umbes 90% Lõuna-Hiina mere [[pindala|pindalast]] ja mis [[Peking|Pekingi]] väitel näitab Hiina alla kuuluvat ala kogu Lõuna-Hiina merest. Pekingi sõnul tuleneb õigus maale, moodustistele ja ressurssidele üheksakriipsujoone sees „ajaloolistest õigustest“<ref>Liu Zhen. What’s China’s ’Nine-Dash Line’ and Why Has It Created so Much Tension in the South China Sea?’. South China Morning Post. 12.07.2016.</ref>. Joon tõstatus konventsiooni kontekstis esmakordselt aastal 2009, kui Hiina saatis [[ÜRO peasekretär]]ile kaardi, mis sisaldas üheksakriipsujoont. Koos joone esitamisega väitis Hiina, et tal on „vaieldamatu [[suveräänsus]] [Lõuna-Hiina mere saarte ja külgnevate vete] üle ning et tal on suveräänsed õigused ja [[jurisdiktsioon]] üle asjaomaste vete ning merepõhja ja aluspinnase osas“. Hiina ei ole andnud täpsemaid selgitusi selles osas, mida üheksakriipsujoon endast kujutab või milliseid konventsioonist tulenevaid õigusi täpselt Hiina selle ala sees endale väidab kuuluvat<ref>Law of the Sea: a Policy Primer. 2017. The Fletcher School of Law and Diplomacy. Chapter 10. https://sites.tufts.edu/lawofthesea/chapter-ten/ Kasutatud 15 november 2019.</ref>.
Konflikti on tekitanud ka Hiina ulatuslik, kokku seitsmele korallirahule, üle 250 km<sup>2</sup> suurust pindala kattev, [[tehissaar]]te ehitamine Lõuna-Hiina meres. Ehitustegevus algas aastal 2013 hoolimata sellest, et [[Spratly saared|Spratly saarte]] erinevaid osi (kuhu Hiina samuti tehissaare ehitas) olid nii [[Vietnam]], [[Malaisia]] kui ka [[Filipiinid]] enda omaks kuulutanud. Tehissaared on relvastatud ja sisaldavad muu hulgas maandumisradu lennukite jaoks. Hiina Välisministeeriumi sõnul on tegemist "vajalike kaitseasutustega", mille peamine eesmärk on tagada merenduse turvalisus ja abi andmine looduskatastroofide korral<ref>Steven Stashwick. China’s South China Sea Militarization Has Peaked. Foreign Policy.19.08.2019.</ref>.
==Viited==▼
<references/>▼
{{commons|Category:South China Sea}}
21. rida ⟶ 32. rida:
[[Kategooria:Indoneesia mered ja lahed]]
[[Kategooria:Lõuna-Hiina meri| ]]
▲==Viited==
▲<references/>
| |||