Minevik (keeleteadus): erinevus redaktsioonide vahel

Üldjuhul on tegevus kõnehetkeks lõppenud, kuid võib ka jätkuda, kui sellele viitavad kestvusväljendid<ref name=":0" />.

 

 

#<u>Tulemusperfekt</u> – olevikuseisundit esitatakse minevikusündmuse tulemusena. Tavaliselt kasutatakse seda preesensi kontekstis.<ref name=":0" /><ref name=":1">Metslang, Helle 1997. On the use of the Estonian past tense forms during the last century. – Estonian: Typological Studies II. Toim. Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 98–145.</ref>

#* Ta on musikaalne naine, kes ''on õppinud'' mitmes muusikakoolis. Ta õppis esialgu Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, hiljem lõpetas Tartus Heino Elleri Muusikakooli.

#<u>Lähimineviku perfekt</u> (kuuma uudise perfekt) – väljendatakse hiljaaegu aset leidnud sündmust, rõhutatakse selle aktuaalsust. Tavaliselt kasutatakse lähimineviku perfekti siis, kui sündmusest räägitakse esimest korda, kuid tavapärasem on siiski lihtmineviku kasutamine.<ref name=":0" /><ref name=":1" />

#<u>Jätkuva situatsiooni perfekt</u> – kasutatakse juhul kui situatsioon on alanud minevikus ja jätkub ka olevikus. Jätkuvust väljendatakse kestusmäärsõna abil (nt ''juba'').<ref name=":0" /><ref name=":1" />

#* Piret ''on tantsinud'' juba kaheksa aastat ja oskab seda hästi.

Kindla kõneviisi enneminevikku saab kasutada ka kaudse kõneviisi mineviku tähenduses.

*Tanel ''oli'' (=olevat) möödunud kevadel koera ''võtnud.''

 

== Vaata ka ==