Erinevus lehekülje "Viljandi Ringkonnakohus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
| peakorter =
| asukoht = <br>
| piirkond = [[Viljandi maakond]] ja [[Pärnu maakond]]
| liikmed = <!-- või: | liikmeid = -->
| keeled = <!-- või: | keel = -->
Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.
 
Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli [[rahukogu]]: [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu|Tallinna-Haapsalu]], [[Tartu-Võru Rahukogu|Tartu-Võru]], [[Rakvere-Paide Rahukogu|Rakvere-Paide]] ja Viljandi-Pärnu Rahukogu. Viljandi-Pärnu rahukogu tööpiirkond oli [[Viljandi maakond]] ja [[Pärnu maakond]]. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Viljandi-Pärnu rahukogu tööpiirkonda cõimalikul korral Eestimaa külge liidetawate [[Volmari maakond|Volmari maakonna]] osadega.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/03/07/7 Ajutise Walitsuse määrus], Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919</ref>.
 
1940. aastal kuulusid kohtu koosseis esimees ja kriminaalosakonna esimees [[Jaak Tepandi]], abiesimees ja tsiviilosakonna esimees [[Gustav Talts]], [[August Ammon]], [[Valter Märtson]], [[Kaarel Leetmaa]], [[Oskar Sein]], [[Boris Trelin]] ja [[August Vihvelin]].
64 590

muudatust