Eesti esiajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti ala [[paleoliitikum|paleoliitilise]] inimasustuse kohta otseseid tõendeid pole leitud. Siiski on võimalik, et esimesed inimesed saabusid juba enne [[Weichseli jäätumine|viimast jääaega]], kuid [[mandrijää]] on kõik märgid sellest hävitanud.<ref>[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]] (2002). Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita. Lk 17–37</ref> Veel tõenäolisemaks on hinnatud asustuse teket kohe pärast jää taandumist, mis Eesti alal algas umbes 13&nbsp;000 aastat eKr.<ref>[[Aivar Kriiska]] (2004). Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust. Tallinn. Lk 61</ref> Kindlad tõendid inimeste kohalolust [[Baltimaad]]es pärinevad ajast 11&nbsp;000 a eKr. Läänemere idapiirkonna asustus tekkis ilmselt kahe rände tulemusel: kõigepealt Kesk-Euroopa põhjaosast [[Hamburgi ajajärk|Hamburgi ajajärgust]] lähtunud [[Bromme kultuur]]i (alates 11&nbsp;000 eKr) inimesed, mille põhjalt kujunes [[Ahrensnurgi kultuur]], ja 1000 aastat hiljem [[Poola]] alalt lähtunud [[Swidry kuluur]]i asustuslaine. Jääaja lõpu aegseid [[asula]]kohti on selles piirkonnasBaltikumis avastatud üle 100: enamik Lõuna-[[Leedu]]st, kõige põhjapoolsemad Kesk-[[Läti]]s [[Daugava]] ääres. Kuna ka Eesti ala oli tollal juba enamjaolt jäävaba ja asustamiskõlbulik, siis peetakse usutavaks, et inimesed jõudsid ka sinna.<ref>Aivar Kriiska 2004, lk 38</ref><ref>[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/arheoloogid-lammutavad-ajalooopikute-arusaamu?id=50989575 Arheoloogid lammutavad ajalooõpikute arusaamu.] ''Eesti Päevaleht online'', 31. juuli 2004</ref>