Arthur Honegger: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Ungesellig (arutelu | kaastöö) P vikindus |
||
7. rida:
Honegger on rühmituse liikmetest mitmekülgseim, tema muusikat mõjutasid nii [[Johann Sebastian Bach]], [[Max Reger]] ja [[Richard Strauss]] kui ka prantsuse muusika. Uusklassitsistina võttis ta eeskuju minevikust. Ta ütles: "Oks, mis on tüvest lahti rebitud, hävib kiiresti." Honeggerile meeldis rangus, tõsidus ja komplitseeritus. Oratooriumis "Kuningas Taavet" (1921) katsetas ta polütonaalsusega, soovides nii võimalikult palju kasutada moodsa harmoonia võimalusi. Tema loomingut mõjutasid ka muusikavälised hobid: masinad ja sport. 1923. aastal kirjutas ta menuka sümfoonilise pildi "Pacific 231", mis kirjeldab auruveduri liikumahakkamist, sõitu, pidurdust ja seismajäämist. Orkestriteoses "Ragbi" on orkester jagatud kaheks, kujutades kahte meeskonda. Teost on ette kantud ka staadionidel.
1935. aastal kirjutas Honegger oratooriumi "Jeanne d'Arc tuleriidal", kus helilooja ühendas erinevad teatrivormid, kaasaarvatud sõnalavastuse. Libreto autor [[Paul Claudel]] keeldus alguses teksti kirjutamast, kuid ühe rongisõidu ajal aknast välja vaadates ilmutas [[Jeanne d'Arc]] Claudelile end ise. Teoses, millest sai [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal patriootlik teos, on Honegger sidunud džässi, polütonaalsuse, gregooriuse koraali ja rahvalaulu. Huvitav on ka [[orkestratsioon]]: ta asendas metsasarved saksofonidega ning kasutas varajast elektroonilist pilli [[Martenot' lained]].
==Allikas==
| |||