Erinevus lehekülje "Minevik (keeleteadus)" redaktsioonide vahel

Artikli täiendamine on pooleli.
P (HC: lisatud Kategooria:Minevik)
(Artikli täiendamine on pooleli.)
'''Minevik''' on [[keel (keeleteadus)|keeles]] [[aeg (keeleteadus)|aja]][[grammatiline kategooria|kategooria]] liige. Eesti keele minevikuajad on imperfekt ehk preteeritum ehk lihtminevik, perfekt ehk täisminevik ja plu(skvam)perfekt ehk enneminevik.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Mati Erelt|pealkiri=Öeldis. – Eesti keele süntaks. (Eesti keele varamu 3). Toim. Mati Erelt, Helle Metslang.|aasta=2017|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikooli Kirjastus|lehekülg=129–136}}</ref>
 
Verbi minevikutähendus on sündmushetke ja kõnehetke suhe, mis tekib vaatlushetke vahendusel. Sündmust vaadeldakse vaatlushetke seisukohalt, mis võib langeda kokku kõnehetkega, sellele eelneda või järgneda.<ref name=":0" />
==Minevikuajad==
'''Lihtminevik''' väljendab minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mõne muu minevikuhetkega.
*''Kristjan ''käis'' eile poes.''
 
==Eesti keele minevikuajad==
'''Täisminevik''' annab edasi oleviku olukorda minevikus toimunu kokkuvõtte kaudu.
*''Aare ''on lõpetanud'' Tallinna Ülikooli.''
 
=== Lihtminevik ===
Üldjuhul on tegevus kõnehetkeks lõppenud, kuid võib ka jätkuda kui sellele viitavad kestvusväljendid.
Lihtminevik ehk preteeritum on kõige sagedasem jutustamise ajavorm, mis väljendab minevikusündmust, seostamata seda olevikuga või mõne muu minevikuhetkega. Lihtminevik on lihtaeg, mille puhul paigutab kõneleja end sündmusaega, mis eelneb kõnehetkele. Lihtminevik on definiitne aeg, sageli lisatakse lihtminevikulisse lausesse ka ajamäärus (nt eile, täna, eelmisel aastal).<ref name=":0" />
*''Piret ''on tantsinud'' juba kaheksa aastat.''
 
*''Kristjan ''käis'' eile poes.''
'''Ennemineviku''' kasutus on analoogne täismineviku kasutusega, ainult et varasemale tegevusele vaadatakse mitte oleviku, vaid mingi minevikuhetke seisukohast.
 
*''Meelis ''oli'' just kontorisse ''jõudnud'', kui telefon helises.**
Lihtminevikku kasutatakse vahel ka meenutusmineviku väljendamisel, näiteks meenutades minevikus teadasaadut. Seejuures võib öeldu kehtida ka olevikus.<ref name=":0" />
 
* Mis sinu nimi ''oligi''?
 
=== Täisminevik ===
Täisminevik ehk perfekt annab edasi oleviku olukorda minevikus toimunu kokkuvõtte kaudu, kõneleja vaatleb sündmust koos sellest järelduvaga tagantjärele. Tegemist on liitajaga, mille puhul vaatlushetk järgneb sündmusajale ja langeb üldjuhul kõnehetkega kokku, harvem on sellest hilisem. Põhiliselt on tegemist oleviku minevikuga. Täismineviku puhul on oluline ka see, et mineviku tulemused on nähtavad olevikus, toimunu on oleviku jaoks märkimisväärne. Täisminevik on indefiniitne, st sageli jääb ebaselgeks, millal kõnealune sündmus aset leidis.<ref name=":0" />
 
*''Aare ''on lõpetanud'' Tallinna Ülikooli.''
 
Üldjuhul on tegevus kõnehetkeks lõppenud, kuid võib ka jätkuda kui sellele viitavad kestvusväljendid<ref name=":0" />.
 
Täisminevik jagatakse tähenduse järgi nelja erinevasse tüüpi:
 
# Tulemusperfekt – olevikuseisundit esitatakse minevikusündmuse tulemusena. Tavaliselt kasutatakse seda preesensi kontekstis.<ref name=":0" /><ref name=":1">Metslang, Helle 1997. On the use of the Estonian past tense forms during the last century. – Estonian: Typological Studies II. Toim. Mati Erelt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.</ref>
#* Tundub, et ''on käinud'' jõuluvana: kingid on kuuse all.
# Kogemusperfekt – kõnehetke seisukohalt võetakse kokku sündmuse toimumine või mittetoimumine eelneva ajavahemiku jooksul. Sellega seostub olevikuplaan (preesensis) ja täpsustatakse minevikusündmusi (preteeritumis).<ref name=":0" /><ref name=":1" />
#* Ta on musikaalne naine, kes ''on õppinud'' mitmes muusikakoolis. Ta õppis esialgu Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, hiljem lõpetas Tartus Heino Elleri Muusikakooli.
# Lähimineviku perfekt (kuuma uudise perfekt) – väljendatakse hiljaaegu aset leidnud sündmust, rõhutatakse selle aktuaalsust. Tavaliselt kasutatakse lähimineviku perfekti siis, kui sündmusest räägitakse esimest korda, kuid tavapärasem on siiski lihtmineviku kasutamine.<ref name=":0" /><ref name=":1" />
#* Kelly Sildaru on kulla võitnud!
# Jätkuva situatsiooni perfekt – kasutatakse juhul kui situatsioon on alanud minevikus ja jätkub ka olevikus. Jätkuvust väljendatakse kestusmäärsõna abil (nt ''juba'').<ref name=":0" /><ref name=":1" />
#*'' Piret ''on tantsinud'' juba kaheksa aastat ja oskab seda hästi.''
 
=== Enneminevik ===
'''Ennemineviku'''Enneminevik ehk plu(skvam)perfekt on minevikuaeg, mille kasutus on analoogne täismineviku kasutusega, ainult et varasemale tegevusele vaadatakse mitte oleviku, vaid mingi minevikuhetke seisukohast. Enneminevik on liitaeg, mille puhul on vaatlushetk sündmusajast hilisem ning eelneb kõnehetkele.<ref name=":0" />
 
*''Meelis ''oli'' just kontorisse ''jõudnud'', kui telefon helises.**
 
Enneminevik võib olla nii definiitne kui ka indefiniitne<ref name=":0" />.
 
*Ma ''olin'' seda filmi juba (eelmisel nädalal) ''näinud''.
*Seda filmi ''oli'' (eelmisel nädalal) palju ''vaadatud''.
 
Kindla kõneviisi enneminevikku saab kasutada ka kaudse kõneviisi mineviku tähenduses.
*''Tanel ''oli'' (=olevat)'' möödunud kevadel koera ''võtnud''.''
 
== Vaata ka ==
*[[Liitsed minevikuajad]]
 
== Viited ==
[[Kategooria:Keeleteadus]]
[[Kategooria:Minevik]]
723

muudatust