Tallinna–Keila raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tallinna–Keila raudtee''' on 26,8 kilomeetri pikkune [[laiarööpmeline raudtee]] [[Tallinn]]a ([[Balti jaam]]a) ja [[Keila raudteejaam]]a vahel. Raudteelõik on 19,5 kilomeetrit kahe- ja 7,3 kilomeetrit üheteeline. Elektrifitseeritud kogu trassiraudtee pikkuses. Kuulub [[Eesti Raudtee]]le.<ref name="gGl24" />

ReisijateveoksReisijateveol on raudtee tinglikult jagatud 1., 2., ja 3. tsooniks. 1. tsoon jääb [[Balti jaam]]a ja [[Laagri raudteepeatus]]e vahele, kuni [[Valingu raudteepeatus]]eni on juba 2. tsoon. [[Valingu raudteepeatus]] asub samaaegselt kahes tsoonis ning [[Urda]] ja [[Padula raudteepeatus|Padula]] peatuses rongi sisenemine ja väljumine toimub vaid läbi multifunktsionaalse ala.

Keilast on võimalik edasi sõita elektrirongidega [[Tallinna–Paldiski rongiliin|PaldiskiPaldiskini]], [[Tallinna–Kloogaranna rongiliin|KloogarannaKloogarannani]] ja [[Tallinna–RiisipereKeila–Haapsalu rongiliinraudtee|Riisipere rongiliinilTurbani]].

* [[Rohu viaduktraudteeviadukt]]. Ületab [[Rohu tänav]]at [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s [[Pelgulinn]]a ja [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]] asumis

* [[Paldiski maantee viadukt]] Ületabraudteeülesõit. Selle asemel ehitati 1926. aastaks [[Paldiski maantee viadukt]]d. Ületab Paldiski maanteed

* [[TondiEndla tänav]]a raudteeülesõit. Selle asemel ehitati 1962. aastaks [[Endla viadukt]]. Ületab [[Endla tänav]]at

* [[JärveLilleküla tänavraudteepeatus]]ae raudteeülesõit. Nüüdseks suletud

* [[KivimäeJärve raudteepeatustänav]]ea raudteeülesõit. TänaseksNüüdseks suletud. [[Nõmme linnaosa]], [[Tallinn]]

* [[VeskitammiRahumäe tänavviadukt]]a raudteeülesõit. Endise [[LaagriLiiva–Vääna raudtee|kitsarööpmelise raudtee]], ja praeguse kergliiklustee viadukt [[Nõmme linnaosa]], [[Tallinn]]

* [[SuureväljaHiiu teetänav]]a raudteeülesõit. [[Saue]]Nõmme linnaosa, [[Harju maakond]]Tallinn

* [[Kanama–KeilaKivimäe maanteeraudteepeatus]]e raudteeülesõit. Nüüdseks suletud. Nõmme linnaosa, Tallinn

*Raudteelõik rajati aastail [[1869]]–[[1870]] [[Balti Raudtee Selts]]i poolt [[Balti raudtee]] (Paldiski–Tallinna–Peterburi rongiliin) peatee ühe osana. Veidi enne 45. versta lõppes peatee [[Tallinn]]as [[Balti jaam]]as, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.<ref name="xoosH" /> [[Balti raudtee]] ehitustööde koordineerimiseks oli kogu tee jaotatud 5 jaoskonnaks ja 40 ehituspunktiks. Tallinna–Keila raudteelõik kuulus I jaoskonda, mis hõlmas teelõiku [[Paldiski]]st [[Aegviidu]]ni (umbes 100 versta).<ref name="NTgYv" /> Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud töötajad.<ref name="30LZp" /> [[Balti raudtee]] ametlik avamine toimus [[24. oktoober|24. oktoobr]]il ([[5. november|5. novembril]]) [[1870]] [[Narva]]s.<ref name="DcIZi" />

*Alates [[1. aprill]]ist [[1893]] kuulus [[Balti raudtee]] riigile ja sõltus täielikult riiklikust haldusaparaadist. <ref name="aL0Jo" />

*Aastatel [[1906]]–[[1917]] kuulus [[Looderaudtee]] alla ja alates [[1918]]. aastast iseseisvalt Eesti Raudtee valitsuse alla.<ref name="QO0Mm" />

*Aastatel [[1918]]–[[1940]] toimus sellel raudteelõigul kiire areng seoses regulaarse elektrirongiliini avamisega. [[1925]]–[[1927]] rajati raudteeviaduktid [[Paldiski viadukt|Paldiski maanteel]], ja [[Rohu viadukt|Rohu tänaval]] ning ehitati uus ja pikem viadukt [[Rahumäe viadukt|Rahumäel]]. [[1932]]. aastal ehitati Tallinna–Nõmme liinile teine rööpapaar ja järgmisel aastal pikendati seda Pääskülani. [[1939]] ehitati [[Järve (Tallinn)|Järve]]le uus veoalajaam.<ref name="Elektriraudtee" />

*[[1940]]. aastate esimene pool mõjus elektrirongiliiklusele laastavalt. Taganevad [[NõukogudeNSV liitLiit|Nõukogude liidu]] väed viisid [[1941]] veeremi [[PermMolotov]]i. (siis[[Saksa Molotovokupatsioon Eestis (1941–1944).|teise Saksa okupatsiooni]] ajal elektriraudtee [[kontaktvõrk|kontaktvõrgud]] demonteeriti.<ref name="Elektriraudtee" />

*Raudteede elektrifitseerimine jätkus Keilast edasi. 30. detsembril 1958 avati [[Keila–Paldiski raudtee]]l Keila–Klooga elektrifitseeritud raudteelõik ja [[1961]] Klooga–Paldiski elektrifitseeritud raudteelõik, mida toideti Keilas paiknenud ajutisest [[rändalajaam]]ast. [[1960]] ehitati täiesti uus elektrifitseeritud 2,5 km pikkune [[Klooga – Klooga-Ranna raudteelõik]]. [[1965]] elektrifitseeriti [[Keila–Haapsalu raudtee]]l Keila–Vasalemma raudteelõik ja [[1981]] Vasalemma–Riisipere raudteelõik.

*[[1967]] pingestati [[Keila]]s uus statsionaarne [[veoalajaam]].

*[[1961]]–[[1962]] rajati Pääskülla elektrirongide depoo.<ref name="Elektriraudtee" /> Samal ajal ehitati reisijatele [[Balti jaam]]a uus linnalähedaste rongide paviljon ning vana (arhitekt [[Rudolf von Knüpffer]]i projekteeritud) hoone ehitati ümber.<ref name="SFO4g" />

*[[1963]]–[[1992]] kuuluti Balti Raudtee [[Eesti Raudteekond|Eesti Raudteekonna]] (BRER) koosseisu.<ref name="Tallinn : entsüklopeedia" />

*[[1992]] reorganiseeriti Balti Raudtee Eesti Raudteekond riigiettevõtteks [[Eesti Raudtee]].<ref name="Tallinn : entsüklopeedia" />

*[[1999]]. aastast tegutseb elektrirongiliiklusega iseseisev ettevõte – [[Elektriraudtee AS]].<ref name="Elektriraudtee" />

* [[Elektriraudtee AS]]

* [[Tallinna–Pääsküla rongiliin]]

<ref name="Tallinn : entsüklopeedia">Tallinn : entsüklopeedia. 2., N-Ü / (peatoimetaja Jaan Tamm ; märksõnastiku koostaja Robert Nerman). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. lk.Lk 131–132</ref>

<ref name="kUyVk">[http://www.evr.ee/sites/default/files/pildid/04.07.2013%20nr%204%20lisad%201-3.pdf EVR: rongide lubatavad sõidukiirused, 04.074. juuli 2013]</ref>

<ref name="gGl24">[http://www.evr.ee/failid/ER_2009_2010_vorgustiku_teadaande_LISA_3.pdf Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad.]</ref>

<ref name="pQfhg">[http://www.hot.ee/transportation/est/elektrirong/paaskyla.html Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Pääsküla.]</ref>

<ref name="xoosH">Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Gussarova, Otto Karma, Georgi Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31</ref>

<ref name="NTgYv">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28</ref>

<ref name="30LZp">Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42</ref>

<ref name="DcIZi">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32</ref>

<ref name="aL0Jo">Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 50</ref>

<ref name="sbkPc">Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Võru : Võru Täht 2007. Lk. 117</ref>

<ref name="SFO4g">Jana Kadastik, Siim Sultson. [http://www.aripaev.ee/4096/new_eri_artiklid_409628.html Ainulaadne koorikkatusega hoone.]. Äripäeva Online – eriväljaanne, 06.106. oktoober 2008</ref>