Redaktsioon: 30. detsember 2018, kell 18:36 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. jaanuar 2020, kell 03:25 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
15. rida: Sõjamerejõudude staabiülem admiral [[Ernest J. King]]; Õhujõudude staabiülema abi kindral L. Cutter; presidendi ~~isikuliku~~isikliku staabi ülem admiral W. Leghy Ameerika Ühendriikide sõjalise missiooni juht NSV Liidus kindral George Dean; Ameerika Ühendriikide delegatsioonis olid veel [[Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang]]ust F. Matthews, [[Alger Hiss]], C. Bolen ning F. D. Roosevelti saatvad G. Birns, A. Flipp ja S. Earley. 26. rida: Nagu [[Teherani konverents]]ilgi, jätsid Churchill ja Roosevelt [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] Nõukogude mõjusfääri. Lääneliitlased nõustusid NSV Liidu nõudega ~~ennesõjaaegsete~~sõjaeelsete Poola alade ([[Lääne-Ukraina]] ja [[Lääne-Valgevene]]) piirkondade liitmisega NSV Liiduga, mille eest anti moodustatva [[Poola]] riigi koosseisu Saksamaa senistest territooriumitest poolakatega asustatud piirkonnad: ([[Danzig]]- – poolapäraselt [[Gdansk]]; [[Sileesia]], [[Breslau]] -– poolapäraselt [[Wrocław]], [[Stettin]] – poolapäraselt [[Szczecin]] ja [[Ida-Preisimaa]] lõunapoolne osa, poolapäraselt [[Warmia-Masuuria vojevoodkond\|Masuuria]]. Enne sõda Saksamaale kulunud Ida-Preisimaa, põhjapoolne osa koos keskuse [[Kaliningrad\|Königsbergiga]] liideti NSV Liiduga [[Kaliningradi oblast]]ina.

Jalta konverents: erinevus redaktsioonide vahel