Sunnismaisus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Euroopas sunnismaistati enamus vabu kogukonnatalupoegi [[Prantsusmaa]]l 8. – 10. sajandil, [[Saksamaa]]l 8. – 11. sajandil ja [[Inglismaa]]l 10. – 11. sajandil, muutes nad sellega pärisorjadeks.
14. sajandil tekkisid Eesti aladel esimesed sunnismaisuse ilmingud, kuna talupoeg, kes oli omavoliliselt asunud elama teise feodaali valdustesse, pidi maksma senisele isandale trahvi. 15. sajandi esimesel poolel hakkati pagenud talupoegi tagasi nõudma.
Moodustati Adrakohtu ringkonnad ja pandi ametisse [[adrakohtunik]]ud, kelle ülessandeks oli pagenud talupoegade otsimine ja tagasitoomine. Talupoegade sunnismaistamine viidi eesti aladel lõppule 16. sajandi esimesel poolel.
Talupoegade sunnismaisusele tõi leevendust 1816. aastal [[Eestimaa talurahvaseadused|Eesimaa]] ja 1819. aastal [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadused]], kuid need ei likvideerinud sunnismaisust, kuna talupoegade liikumisvabadus oli ikkagi piiratud. Talupoegade liikumiskitsendused likvideeriti lõplikult alles [[1863]]. aasta [[passiseadus]]ega.
|