George Eastman: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
Ta luges ühest Briti ajakirjast,<ref name="kodakiveeb_elulugu" /> et fotograafid kasutasid fotoplaatide katmiseks [[želatiin]]i [[emulsioon]]i. Algul olid plaadid väga tundlikud ja hiljem kuivad. George Eastman otsustas välja töötada kuivplaatemulsiooni. Ta võttis ajakirjast emulsiooni valemi ja hakkas želatiinemulsiooniga tegelema. Ta mõistis, et see valem vähendaks fotokaamera suurust ja kaalu. Toona oli fotograafia kallis professionaalide pärusmaa. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats ning kättesaadavaks ka amatööridele.
 
Ta töötas päeval pangas ja tegi õhtul köögis katsetusi. Ta ema ütles, et George oli mõnel ööl nii väsinud, et ei suutnud isegi lahti riietuda, vaid magas köögipliidi kõrval põrandal.<ref name="kodakiveeb_elulugu" /> Pärast kolmekolm aastat kestnud eksperimente oli Eastmanil töötav valem.
 
1880. aastaks oli ta leiutanud kuivplaadi ja [[Patent|patenteerinud]] masina suurema hulga plaatide valmistamiseks. Kuivplaat oli oma eelkäijast kvaliteetsem ja säilis paremini. Eastman uuris kuivplaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis ta State Street Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuivplaate. Tema tootmine laienes ja eksperimendid foto alal jätkusid. Ta leiutas veel karvfotoemulsioonpaberi, mis oli paindlikumpainduvam kui klaasplaat. Aga saavutatu teda ei rahuldanud, ta jätkas leiutamist. 1893. aastal teatas Eastman, et leiutas filmirulli. See oli kuiv, läbipaistev, paindlikpainduv ja purunematu fotofilm, mis oli lõigatud kokkurullitavateks kitsasteks ribadeks, mida võis kokku rullida. Lisaks valmistas ta filmirullihoidja.
 
1888. aastal registreeris ta nime "Kodak" [[Kaubamärk|kaubamärgina]].<ref name="kodakiveeb_elulugu" /> Kodaki loosungiks sai: "Teie vajutate nuppu, meie teeme ülejäänu." Samal aastal tegi ta tarbijatele kättesaadavaks esimese lihtsa kompaktse fotokaamerakompaktfotokaamera. See oli spetsiaalselt kavandatud rullfilmile, ristkülikukujuline, käes hoitav ja lihtsasti kasutatav algajate kaamera. See maksis 25 dollarit, mis oli odav (näiteks [[Ford Motor Company]] lihttöölistele maksti päevas 2,5 dollarit, hiljem 5 dollarit).
 
1892. aastal asutas ta Eastman Kodak Company. Sellest sai üks esimesi ettevõtteid, mis hakkas masstoodanguna tootma standardiseeritud fotograafiaseadmeid. Kõnealune äriühing valmistas 1889. aastal ka Eastmani kavandatud läbipaistvat paindlikkupainduvat kilet, mis mõjutas oluliselt filmitööstuse arengut. Eastman oli ettevõttes kuni surmani.<ref name="ideafinder"/>
 
== Heategevus ==
 
Eastman annetas oma eluajal üle 75 miljoni dollari<ref name="ideafinder"/> erinevatele projektidele, peamiselt [[Rochesteri Ülikool]]ile ja [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudile]]. Ta tegi olulisi kingitusi [[Tuskegee Instituut|Tuskegee]] ja [[Hamptoni Instituut|Hamptoni Instituudile]]. Kingitusi üle andes ütles ta: "Edu maailmas sõltub peaaegu täielikult haridusest." (''"The progress of the world depends almost entirely upon education. I selected a limited number of recipients because I wanted to cover certain kinds of education, and felt I could get results with those named quicker and more directly than if the money were spread."'' ) <ref name="kodakiveeb_elulugu" /> Ta annetas, sest tundis siirast muret hariduse ja afroameeriklaste käekäigu pärast. Samas tundis ta sisemist rahulolu, sest sai teha midagi head. Kui ta 1924. aastal annetas Rochesteri Ülikoolile, [[MIT]]-ile, Tuskegee- ja Hamptoni Instituudile 30 miljonit dollarit, siis ta ütles: "Nüüd ma tunnen end paremini."<ref name="kodakiveeb_elulugu" />
 
Eastman tundis suurt huvi hambakliiniku rajamise vastu. Ta töötas välja täieliku rahastamisprogrammi ja annetas selle najal 2,5 miljonit dollarit Rochesteri hambakliiniku jaoks. Seejärel algas ulatuslik tasuta hambaravi programm lastele. Ta põhjendas seda sellega, et laste hammaste, nina, kurgu ja suu eest tuleb hoolt kanda varakult, et nad oleksid terved ja tugevad. Eastman rahastas veel Londoni, Pariisi, Rooma, Brüsseli ja Stockholmi hambakliinikute projekte. Näiteks Eastmani hambakliinik Londonis valmis 1931. aastal.{{lisa viide}}