Erinevus lehekülje "Suurtükk" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
P
{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=august}} {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2017|kuu=august}}
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-00282A, Westfront, Deutsche Geschützstellung.jpg|pisi|Saksa suurtükimeeskond Läänerindelläänerindel 1914]]
[[Pilt:4-14 Marines in Fallujah.jpg|pisi|USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004]]
[[Pilt:PzH2000.Ger.jpg|pisi|Moodne Saksa liikursuurtükk [[PzH 2000]]]]
== Laskemoon ==
Suurtüki laskemoon koosneb neljast osast (mõnel juhul ka viiest osast, nt 122 mm D-30):
*1:# sütik
*2:# mürsk
*3:# laeng
*4:# süütekapsel
*5:# hülss (lahtiste laengutega suurtükisüsteemidel puudub hülss)
 
=== Sütikud ===
Sütikud on seadmed, mis algatavad mürsu, olgu selleks lõhkeaine plahvatamine või suitsukatte tegemine. Sütikuid on nelja põhitüüpi:
*# kokkupõrkel aktiveeruv;
*# mehaanilise ajaga aktiveeruv;
*# lähedussensoriga;
*# elektroonilise ajaga aktiveeruv.
 
SsuurtükisütikSuurtükisütik asub enamasti mürsu ninaosas, kuid kasutatud on ka tagaosas asuvaid, näiteks HESH ja HEP tankivastaste mürskudega.
 
Kokkupõrkel aktiveeruvad sütikud olid pikka aega armeedes standardiks lõhkeainega mürskude jaoks. On ka variatsioone, mis on viivitusega, et saaks kerget katet läbistada või rohkem maapinna sisse tungida.
Lähedussütikud tekkisid Euroopa lahinguväljadele 1944. aasta detsembri lõpus. Neid kasutati väga efektiivselt Vaikses ookeanis kamikazede vastu ning Suurbritannias V-1 lendavate pommide vastu. <ref name="KxOF3" />
 
1980. aastal tekkisid elektroonilised multifunktionaalsedmitmeotstarbelised sütikud. Kuna need kasutasid tahkes olekus elektroonikat, olid seda sorti sütikud suhteliselt odavad ja töökindlad ning said standardsütikuks mõndadesmõnes läänearmeedesläänearmees. Varasematel versioonidel sai valida lõhkemise kõrgust.
 
Hilisemad versioonid, nagu näiteks Junhani DM84U, pakuvad valiku kokkupõrkel, viivitusega, lähedusega ningja ajaga aktiveerimist.
 
=== Mürsud ===
*lõhkevad: lõhkeaine; keemia; tuumapead; lõhkeainega tankivastased; värviline marker
*põhja väljaviskamisega: väikesed pommikesed, mis eemalduvad mürsust; miinid; valgustatavad; suitsukate, jm.
*nina väljaviskamisega: shrapnellšrapnell, süütepommid
 
=== Stabilisatsioon ===
 
*Vintraudsed: traditsiooniliselt on suurtüki mürsud olnud pöörlemisega stabiliseeritud, ehk nad pöörlevad õhus ning güroskoopilised jõud hoiavad neid stabiilselt. Mürsud suudetakse pöörlema panna, kasutades raua sees sooni ning mürsul pehmest metallist (tavaliselt pronksist) tehtud kesta. Sooned hõõruvad vastu kesta, mis panebki mürsu pöörlema.
*Sileraudsed/tiib-stabiliseeritud: modernsetes suurtükkides sileraudsed on enamasti kasutusel miinipildujates. Need mürsud kasutavad tiibu nende tagaosas, et tagada õige suund. Sile raud kestab ka kauem kui vintraud, laskeulatus on suurem ja ka suuremaid lõhkekehi on võimalik mürsule kinnitada, sest ei ole vaja paksemat kesta.
*Vintraudsed/tiib-stabiliseeritud: kombinatsioon mõlemast on ka võimalik kasutada, kus raual on sooned ja mürsul on ka tiivad, et suurendada stabiilsust<ref name="UFJku" />, juhtivust<ref name="R6Mhy" /> või hõljuvust.<ref name="iCSTu" />
 
=== Laeng ===
 
Enamus suurtükke vajavad kütust, et mürsku sihtmärgini viia. Selleks kasutatakse alati väikest lõhkekeha, mis ei plahvata, vaid pigem põleb. Põlemise tagajärjel tekib kambrisse suure rõhu all gaas. Tekkinud gaasi abil antakse mürsule piisavalt suur energia, et seda üle suurte vahemaade lennutada.
 
 
Suurtüki mürskude laskeulatust saab suurendada kolmel viisil:
*[[Rakett|raketiga]] abistatud, mürsu taha kinnitatakse väike rakett, mis tõugates mürsku, annab lisaenergiat;
*''“base bleed”'', ehk mürsu taha kinnitatakse väike põlev keha, mis põledes vähendab õhutakistust, ühtlustades rõhku mürsu taga;
*[[reaktiivmootor]]iga abistatud, sarnaneb raketiga mürsu abistamisega, aga kasutatakse reaktiivmootorit.
 
Suurtükkide kütust saab rauda panna kahel viisil: kas laengukottides või metallist laengukestades. Õhutõrjesuurtükid ja väikese kaliibriga relvad kasutavad metallist kesti, milles on mürsk ja kütus. See lihtsustab laadimist ja suurendab laskekiirust. Kotiga kütuse puhul annab kogust reguleerida vastavalt vajadusele. Mõlema viisi puhul on vaja erinevaid lukke.
131 507

muudatust