Redaktsioon: 4. august 2019, kell 10:14 redigeeri Sohupääsenu (arutelu \| kaastöö) 13 018 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. jaanuar 2020, kell 14:43 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
7. rida: Nii tulu kui ka muu kasu on tihedalt seotud majandusliku restruktureerimisega. Suurem efektiivsus, töökohtade loomine, keskklassistumine ja parandatud riiklik konkurents seostatakse sotsiaalse tõrjutuse ja kaasamisega.<ref name="Logan & Swanstrom 1990" /> Madalama kvalifikatsiooniga ja madalama sissetulekuga elanikkond peab seisma silmitsi võimaluste, täieliku ühiskondliku osaluse kaotamisega ja piiratud sotsiaal-kultuurilise integratsiooniga. Vastupidiselt neile naudib kõrgema kvalifikatsiooni ja sissetulekuga rahvastikuosa sotsiaalset kaasamist koos modernsete mugavustega, sotsiaalset osalust ja täielikku ligipääsu avalikele ressurssidele. <ref name="Musterd & Ostendorf 1998" /> Lisaks sellele, leiab sotsioloog, William Julius Wilson ~~leiab~~, et tänu deindustrialiseerimisele on veel enam ~~sügavnenud~~süvenenud töötus vaeses mustanahaliste kogukonnas, mis korreleerub omakorda üksikemade majapidamiste hulga suurenemisega, suure enneaegse suremuse ning suureneva vangistuste arvudega mustanahaliste meeste arvestuses. Kui privilegeeritumad afroameeriklased suudavad liikuda sotsiaalses hierarhias kõrgemale läbi võrdsete võimaluste omandades haridust ja leides tööd, siis vähem andekad, vähem haritud afroameeriklased jäävad maha. See põhjustab kasvava klassistumise mustanahaliste kogukonnas, mida rõhutab omakorda globaalse majanduse restruktureerimine ilma valitsusepoolse abita neile, kes on ebasoodsas olukorras. Wilson mainib ka seda, et mustanahalise keskklassi lahkumisega siselinna naabruskondadest nõrgeneb ka informaalne tööhõive informatsiooni võrk. See isoleerib vaesed, siselinna elanikud tööturult, mis omakorda suurendab töötuse, toetustest sõltuvuse ja füüsilise isoleerituse kontsentratsiooni piirkonnas. <ref name="Wilson." /><ref name="Wilson Truly Disadvantaged" /> == Mõju institutsionaalsele korraldusele == 21. rida: ==Geograafiline mõju== Linnapiirkondade maastik, eriti USA-s, on tänu majanduslikule restruktureerimisele oluliselt muutunud. Sellised linnad nagu [[Baltimore]], [[Detroit]], [[St. Louis]] ja paljud teised seisavad silmitsi rahvastiku vähenemisega, mis omakorda tähendab tuhandeid hüljatud elumaju, kasutuseta ehitisi ja vabu krunte, ning kulmineerub linnaalade lagunemisega. Linnaalad muutuvad keskklassi mängualadeks, madalapalgaliste teenistus aga töötajate tühermaaks ja põrandaaluse majanduse levikualaks. Mõningates piirkondades on gentrifikatsiooni projektid põhjustanud vaesusest kurnatud alade asendamise.<ref name="Logan & Swanstrom 1990" /> Päikesevöö linnad, näiteks [[Miami]] ja [[Atlanta]], on tõusnud ärikeskuste võtmelinnadeks, kuid samal ajal lumevöö linnad, näiteks [[Buffalo]], [[New York]] ja [http://Youngstown Youngstown] taanduvad.<ref name="Noyelle & Stanback 1984" /> Isegi majutusturud vastavad majanduslikule restruktureerimisele eluruumide vähenemisega, ~~kõrgenevate~~kõrgemate eluasemehindade ja kahanevate maksubaasidega, muutustega ~~finatsis~~finabtsis ning riikliku toetuse vähenemisega. Peagi süveneb jõukate ja vaeste majapidamiste ruumiline jaotumine veel enam.<ref name="Sassen 1990" /> Suure nõudlusega teenused, pidevalt kasvav sektor industrialiseeritud maailmas, hakkavad kontsentreeruma võrdlemisi vähestes maailma metropoolsetes piirkondades, eriti äärelinnade kontorilinnastutes.<ref name="Cohen Abandoned Houses" /><ref name="Raphael Spatial Mismatch" />

Majanduse restruktureerimine: erinevus redaktsioonide vahel