Oskar Öpik: erinevus redaktsioonide vahel

Oskar ÖpikTa õppis aastatel [[1906]]–[[1914]] [[Tallinna Nikolai I Gümnaasium]]is, 1914 [[Moskva Aleksei sõjakool]]is ja [[1924]]–[[1933]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]].<ref>[http://web-static.vm.ee/static/failid/301/valisteenistus_leksikon.pdf Eesti Välisteenistuse biograafiline leksikon 1918–1940]</ref> Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Rotalia]] liige.

Aastast [[1915]] sõdis ta [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjaväes Galiitsia rindel, oli seejärel sõjavangis [[Saksa keisririik|Saksamaal]] ja [[Austria-Ungari|AustriaAustrias]]s janing aastatel 1917–1918 [[Punane Rist|Punase Risti]] kaudu interneeritutesõjainvaliidide laagris [[Taani]]s. Aastatel [[1919]]–[[1920]] osales ta [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] Murmanski rindel, ja [[Ida-Karjala]]s vene valgete kindral [[JevgeniEugen Miller]]i armees[[Põhjaarmee]]s.

Alates 19201921. aastast oli ta Eesti [[Välisministeerium]]i teenistuses, aastailaastatel 1923–1926 poliitilise osakonna büroojuhataja, 1927–1928 ''chargé d'affaires'' Kaunases, 1928–1931 Moskva, 1931–1933 Berliini ja 1934–1936 Pariisi saatkonna nõunik. Aastatel 1936–1938 oli ta saadik Kaunases, 1938–1939 välisministri abi, 1940. aastal saadik Pariisis. Oskar Öpik oli viimane Eesti Vabariigi saadik, kes esitas oma volitused enne [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt]] (6. juunil 1940). Surres oli ta ka viimane Eesti saadiku ametis olnud isik.

*Oskar Öpik (Oskar Mamers). "Teekond, mis algas Kundas". Tallinn, Oil Shale, 1997

Tema abikaasad olid aastatel 1918–1923 [[Taanlased|taanlanna]] Gerda Plaugmann (1890–1945) ja alates 1928. aastast [[Norralased|norralanna]] Eldri Næss (1907–1973).