Redaktsioon: 11. mai 2019, kell 22:40 redigeeri Samhanin (arutelu \| kaastöö) 26 muudatust png>>svg ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. jaanuar 2020, kell 06:38 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust P friuli > friuuli (keel) Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
64. rida: '''Austria Rannikumaa''' ([[Saksa keel\|saksa:]] ''Österreichisches Küstenland'', [[Itaalia keel\|itaalia:]] ''Litorale Austriaco'', [[Sloveeni keel\|sloveeni:]] ''Avstrijsko primorje'', [[Horvaadi keel\|horvaadi:]] ''Austrijsko primorje'', [[Ungari keel\|ungari:]] ''Tengermellék'') loodi aastal 1849 [[Austria keisririik\|Austria keisririigi]] [[kroonimaa]]na (''Kronland''). See koosnes kolmest piirkonnast: [[Istria]] poolsaar, [[Görz ja Gradisca]] ning [[Trieste]] linn. Läbi ajaloo oli piirkond sageli vaidlusalune, kui selle osi kontrollisid eri aegadel teiste seas [[Veneetsia vabariik]], [[Austria-Ungari]], [[Itaalia]] ja [[Jugoslaavia]]. [[Itaalia kuningriik (1861–1946)\|Itaalia kuningriik]] annekteeris selle pärast [[Esimene maailmasõda\|~~Esimest~~esimest maailmasõda]] vastavalt [[Londoni leping (1915)\|Londoni lepingule]] ja hiljem [[Rapallo leping (1920)\|Rapallo lepingule]]. Pärast [[Teine maailmasõda\|Teist maailmasõda]] jagati see [[Itaalia]] (lääs), [[Sloveenia]] (põhi) ja [[Horvaatia]] (lõuna) vahel. Trieste oli strateegilise tähtsusega kui [[Austria-Ungari]] peamine meresadam ja Rannikumaa rannik oli puhkusesihtkoht, [[Austria Riviera]]. Piirkond oli paljurahvuseline, peamised rahvusrühmad olid [[itaallased]], [[sloveenid]], [[horvaadid]], [[sakslased]] ja [[friulid]]. Aastal 1910 oli selle pindala 7969 km² ja rahvaarv 894 287. 104. rida: '''Rahvaarv''' (1910. aasta rahvaloendus): * Görz ja Gradisca: 260 721 – 89,3 in./km<sup>2</sup> * Istria: 403 566 – 81,4 in./km<sup>2</sup> * Trieste: 230 000 – 2414,8 in./km<sup>2</sup> === Keeleline koosseis === 114. rida: '''Kokku:''' * [[Itaalia keel\|itaalia]]: 356 676 (sealhulgas umbes 60 000 – 75 000 [[~~friuli~~Friuuli keel\|friuuli keele]]e kõnelejat) (40%) * [[Sloveeni keel\|sloveeni]]: 276 398 (31%) * [[Horvaadi keel\|horvaadi]]: 172 784 (19%) 123. rida: * sloveeni: 154 564 (58%) * itaalia: 90 119 (sealhulgas umbes 60 000 – 75 000 ~~friuli~~friuuli keele kõnelejat) (36%) * [[Saksa keel\|saksa]]: 4486 (2%) 142. rida: * saksa: 12 735 (3,3%) Austria rahvaloendused ei loendanud [[etnos\|etnosi]]~~eid,~~ ega [[emakeel]]t, vaid "igapäevase suhtlemise keelt" (''Umgangssprache''). Peale väikese [[Trieste serblased\|serbia]] kogukonna Triestes ja [[Peroj]] küla Istrias, mida asustasid etnilised [[montenegrolased]], saab enamiku horvaadi keele kõnelejaist Austria Rannikumaal tuvastada [[Horvaadid\|horvaatidena]]. Pärast 1880. aastat loetakse itaalia ja ~~friuli~~friuuli ~~keeled~~keel ühte kategooriasse, itaalia keele alla. Hinnangulise ~~friuli~~friuuli keele kõnelejate arvu saab välja tuua Itaalia 1921. aasta rahvaloendusest, ainsast 20. sajandil, kus ~~friuli~~friuuli keelt loendati kui selget keelekategooriat. Austria Rannikumaal oli suur arv välismaalasi (umbes 71 000 või 7,9% kogurahvastikust), kellelt ei küsitud nende suhtluskeele kohta. Rohkem kui pooled neist asusid Trieste linnas. Enamuse moodustasid Itaalia kuningriigi kodanikud, järgnesid Ungari kuningriigi (kaksikmonarhia osa) ja Saksa riigi kodanikud. Võib oletada, et enamik välismaalastest olid itaalia keele kõnelejad, neile järgnesid saksa, horvaadi ([[Rijeka]]st ja [[Horvaatia-Slavoonia kuningriik\|Horvaatia-Slavoonia kuningriigist]]) ja sloveeni ([[Veneetsia Sloveenia]]st) ning ungari keele kõnelejad. == Vaata ka ==

Austria Rannikumaa: erinevus redaktsioonide vahel