Erinevus lehekülje "Kersti Kaljulaid" redaktsioonide vahel

P
Korrastasin skripti abil viiteid
P (Korrastasin skripti abil viiteid)
Pärast seda, kui [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta Eesti presidendivalimistel]] jäi president nii [[Riigikogu]]s kui ka [[valimiskogu]]s valimata, tegi [[Riigikogu vanematekogu]] Kaljulaidile 27. septembril 2016 ettepaneku kandideerida [[Eesti president|Eesti presidendiks]], mille Kaljulaid vastu võttis. 90 Riigikogu liiget seadis ta 30. septembril 2016 Riigikogus presidendikandidaadiks ja 3. oktoobril 2016 valiti Kaljulaid Riigikogu presidendivalimiste esimeses voorus Eesti Vabariigi presidendiks. Ta astus ametisse 10. oktoobril 2016.
 
2017. aastal jõudis ta esimese eestlasena majandusajakirja [[Forbes]] koostatava saja mõjukaima naise nimekirja.<ref>[http://menu.err.ee/640101/kaljulaid-paases-esimese-eestlasena-maailma-100-mojukaima-naise-hulka name="Kaljulaid pääses esimese eestlasena maailma 100 mõjukaima naise hulkaL0QPo"] menu.err.ee, 1. november 2017</ref>
 
== Nimi ==
2015. aasta septembris valiti ta [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS|Poliitikauuringute Keskuse Praxis]] juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda.<ref name="praxis_2015-10" /><ref name="D" /> Seejärel tehti talle ettepanek asuda Praxise nõukogusse, kus ta alustas tegevust 20. juulil 2016.<ref name="G4BSJ" /><ref name="k0Oys" /> Kaljulaid lahkus Praxise nõukogust presidendi ametisse astudes.
 
[[2016]]. aasta kevadel omandas Kaljulaid ettevõttes [[Regio]] viieprotsendilise osaluse.<ref name="cptjA" />
[[2016]]. aasta kevadel omandas Kaljulaid ettevõttes [[Regio]] viieprotsendilise osaluse.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|Pealkiri=Mart Laar ajab president Kersti Kaljulaidiga kaardiäri|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Group]]|Aeg=[[12. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712024318/http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416}}</ref>
 
19. septembril [[2016]] valis [[Riigikogu Kantselei]] juurde moodustatud [[arenguseire nõukoda]] Kaljulaidi oma esimeheks.<ref name="ro05y" /><ref name="0RUXm" />
 
====Magusamaks====
2017. aasta juulis jättis Kaljulaid välja kuulutamata magustatud joogi maksu seaduse ja saatis selle tagasi Riigikogule arutamiseks. President ütles, et toetab seaduse eesmärki suunata inimesi tarbima vähem [[suhkur|suhkrut]] ning vähendada seeläbi suhkru liigtarbimisest tekkinud tervisekahjusid. Kuid ta leidis, et seadus on vastuolus põhiseaduse §12 võrdse kohtlemise põhimõttega, sest seaduse järgi oleks magusamaksust vabastatud magustatud joogid, mida müüakse rahvusvahelisi reise tegeva [[laev]]a või [[õhusõiduk]]i pardal. Presidendi hinnangul andnuks see ühele majandussektorile alusetu eelise.<ref>{{Netiviide |autorname=Karel"dOh8n" Reisenbuk |url=https://www.postimees.ee/4166417/president-tombas-suhkrumaksule-pidurit |pealkiri=President tõmbas suhkrumaksule pidurit |väljaanne=Postimees.ee |aeg=3. juuli 2017 |vaadatud=10. jaanuaril 2019}}</ref>
 
====Kaitseväe luureseadus====
 
Veebruaris 2019 võttis Riigikogu vastu seaduse, mis andis kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi. Seadus andis muuhulgas kaitseväele õiguse julgeolekuala kaitseks varjatult kontrollida isikuandmeid andmekogudest, kasutada variandmeid, konspiratsioonivõtteid ja isikut varjatult jälgida. Märtsis hindas president seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle välja kuulutamata. Ta ütles seadust välja kuulutamata jättes, et kaitseväele täiendavate õiguste andmine on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi.<ref>{{Netiviide |urlname=https://www.err.ee/952480/president-poordus-kaitsevae-luureoiguse-seaduse-asjas-riigikohtusse"qBbT5" |pealkiri=President pöördus kaitseväe luureõiguse seaduse asjas riigikohtusse |väljaanne=ERR.ee |aeg=14. juuni 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}</ref><ref name="ol_2019_09_20">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/977577/oiguskantsleri-look-presidendile-kaitsevagi-voib-ohu-korral-tegeleda-luurega |pealkiri=Õiguskantsleri löök presidendile: kaitsevägi võib ohu korral tegeleda luurega |väljaanne=Õhtuleht |aeg=20. september 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}</ref>
 
Riigikogu võttis seaduse 2019. aasta mais uuesti muutmata kujul vastu. Juunis 2019 jättis president seaduse teist korda välja kuulutamata ja pöördus seaduse põhiseaduslikkusele vastavuse hindamiseks riigikohtusse. Riigikohus tunnistas seaduse 2019. aasta detsembris põhiseadusvastaseks, kuid ei nõustunud enamiku presidendi taotluses toodud etteheidetega seaduse põhiseadusvastasuse kohta. Riigikohtu seisukoha järgi oli põhiseadusega vastuolus tõhusa kontrolli puudumine selle üle, kas kaitseväe otsus jätta isik varjatud jälgimisest teavitamata on põhjendatud.<ref name="ol_2019_09_20" /><ref>{{Netiviide |autorname=Andres"GXx2v" Einmann |url=https://poliitika.postimees.ee/6853988/riigikohus-rahuldas-presidendi-taotluse-ja-tunnistas-kaitsevae-luureseaduse-pohiseadusvastaseks |pealkiri=Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas kaitseväe luureseaduse põhiseadusvastaseks |väljaanne=Postimees.ee |aeg=19. detsember 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}</ref>
 
===Visiidid===
[[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29833779284).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja Läti Seimi spiiker [[Ināra Mūrniece]]]]
[[Fail:Ināra Mūrniece tiekas ar Igaunijas prezidenti (29834117054).jpg|pisi|Kersti Kaljulaid 21. oktoobril 2016 töövisiidil Lätis]]
[[Fail:Vladimir Putin and Kersti Kaljulaid (2019-04-18) 08.jpg|pisi|Kersti Kaljulaid ja [[Vladimir Putin]] 18.&nbsp;aprillil&nbsp;2019<ref name="o2019-04-18_Kreml" />]]
Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 20. oktoobril 2016 kohtus ta [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]] ja parlamendi esimehe [[Maria Lohela]]ga,<ref name="UmG8J" /> 20.–21. oktoobril visiidil [[Läti|Lätti]] kohtus ta [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Raimonds Vējonis]]e ja parlamendi spiikri [[Ināra Mūrniece]]ga<ref name="3s4JN" /> ning 26. oktoobril toimunud töövisiidil [[Leedu|Leetu]] kohtus ta [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Dalia Grybauskaitė]]ga.<ref name="UZYEn" />
 
# [[Harjumaa]] külastus, 15.–16. detsember 2016. Külastas Harjumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus kohaliku elu edendajatega. Tutvus [[Risti kogudus]]e juures tehtava sotsiaaltööga.<ref name="Ibkoh" /><ref name="ol_20161217" />
# [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Viljandimaa]] külastus, 18.–19. jaanuar 2016. Külastas ettevõtteid ja asutusi, kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega.<ref name="hoen0" />
# [[Pärnumaa|Pärnu-]] ja [[Raplamaa]] külastus, 2.–3. veebruar 2017. Külastas Pärnumaal ja Raplamaal ettevõtteid (sealhulgas [[AS Wendre]]t) ja haridusasutusi (sealhulgas [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]t). Kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.<ref>{{Netiviide |URLname=https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12896-2017-02-02-13-15-59/layout-visit.html |Pealkiri=President Kaljulaid külastas Pärnumaad |Väljaanne=President.ee |Aeg=2. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril"ojMD2" 2017}}</ref>
# [[Valgamaa]], 16.–[[17. märts]] 2017
# [[Läänemaa]], [[29. märts]] 2017
 
===Seisukohavõtud seoses naistevastase ja perevägivallaga===
Oma ametiaja jooksul on Kaljulaid korduvalt juhtinud tähelepanu perevägivallaga võitlemisele.<ref>{{Netiviide |Autorname=Rebeka"Ycgin" Põldsam |URL=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-vaike-saladus/ |Pealkiri=Meie väike saladus |Väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |Aeg=9. veebruar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref><ref name="Jaagant" />
 
Ta taunis 2017. aastal vabariigi aastapäeva kõnes perevägivalda ja juhtis tähelepanu asjaolule, et just pühade ajal on probleem kõige aktuaalsem.<ref>{{Netiviide |Autorname=Liis"S814s" Velsker |URL=https://www.postimees.ee/4028727/presidendi-konega-samal-paeval-reageeris-politsei-46-perevagivalla-juhtumile |Pealkiri=Presidendi kõnega samal päeval reageeris politsei 46 perevägivalla juhtumile |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=27. veebruar 2017 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref> Sama aasta 25. septembril kuulutas ta välja seaduse, millega ratifitseeriti naistevastase ning perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioon.<ref>{{Netiviide |Autorname=Merili"kuC4d" Nael |URL=https://www.err.ee/632455/president-kuulutas-valja-istanbuli-konventsiooni-ratifitseerimise |Pealkiri=President kuulutas välja Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=25. september 2017 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref> 2018. aasta mais [[vägivallaennetuse auhind]]u üle andes ütles ta, et "vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem" ning lisas, et perevägivald on Eestis kahjuks levinud nähtus.<ref>{{Netiviide |Autorname=Triinu"0fvH3" Laan |URL=https://www.ohtuleht.ee/877232/president-kaljulaid-vagivald-pole-pere-siseasi-vaid-uhiskonna-probleem |Pealkiri=President Kaljulaid: vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=16. mai 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref> 24. novembril 2018 heiskas ta Kadriorus presidendi kantselei ees oranži lipu, märkimaks järgneval päeval tähistatavat naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.<ref>{{Netiviide |URLname=https://www.err.ee/879651/kaljulaid-heiskas-naistevastase-vagivalla-paeva-puhul-kadriorus-oranzi-lipu"tMj2J" |Pealkiri=Kaljulaid heiskas naistevastase vägivalla päeva puhul Kadriorus oranži lipu |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=24. november 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
 
==== 104 kiri ====
{{Vaata|Tiit Ojasoo#Füüsiline vägivallatsemine teatri NO99 juures|104 kiri}}
16. jaanuaril 2018 saatsid 104 allakirjutanut president Kaljulaidile avaliku kirja<ref name="KfnYy" />, milles tauniti [[Tiit Ojasoo]] kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse, põhjendades seda 2016. aasta jaanuaris asetleidnud intsidendiga, mille käigus Ojasoo tarvitas füüsilist vägivalda teatri naistöötaja suhtes<ref name="vs19G" />. President vastas kirjale sotsiaalmeedias, kirjutades, et Tiit Ojasoo kaasamine ei tähenda vägivalla heakskiitmist, aga kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest.<ref name="ZHfQE" />
16. jaanuaril 2018 saatsid 104 allakirjutanut president Kaljulaidile avaliku kirja<ref>{{Netiviide |Autor=Keiu Virro |URL=https://epl.delfi.ee/eesti/104-allkirjaga-avalik-kiri-presidendile-vagivallatsenud-tiit-ojasoo-ei-tohiks-olla-vabariigi-aastapaeva-programmi-lavastaja?id=80797917 |Pealkiri=104 allkirjaga avalik kiri presidendile: vägivallatsenud Tiit Ojasoo ei tohiks olla vabariigi aastapäeva programmi lavastaja |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=16. jaanuar 2019 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>, milles tauniti [[Tiit Ojasoo]] kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse, põhjendades seda 2016. aasta jaanuaris asetleidnud intsidendiga, mille käigus Ojasoo tarvitas füüsilist vägivalda teatri naistöötaja suhtes<ref name="">Merike Teder [https://www.postimees.ee/3732135/prokuratuur-ojasoo-loi-naist-kaks-korda-jalaga "Prokuratuur: Ojasoo lõi naist kaks korda jalaga"], Postimees, 14.06.2016</ref>. <!--Juhtumi kohta algatati toona kriminaalmenetlus, mis lõppes kannatanu nõusolekul [[lepitusmenetlus]]ega. Teater NO99 nõukogu otsustas, et Ojasoo peab läbima psühholoogilise nõustamise programmi.<ref>{{Netiviide |Autor=Liis Velsker |URL=https://www.postimees.ee/3728051/no99-noukogu-saadab-ojasoo-psuhholoogilisele-noustamisele |Pealkiri=NO99 nõukogu saadab Ojasoo psühholoogilisele nõustamisele |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=10. juuni 2016 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref> 16. juunil teatas Ojasoo, et astub NO99 juhi kohalt tagasi.<ref>{{Netiviide |Autor=Hendrik Alla |URL=https://leht.postimees.ee/3735357/tiit-ojasoo-astub-tagasi |Pealkiri=Tiit Ojasoo astub tagasi |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=16. juuni 2016 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref> Ojasoo palus meedias juhtunu pärast vabandust ja ütles, et kahetseb oma eksimust.<ref>{{Netiviide |Autor=Risto Berendson |URL=https://www.postimees.ee/3727051/vagivallatsenud-ojasoo-loodan-et-seda-kunagi-enam-ei-juhtu |Pealkiri=Vägivallatsenud Ojasoo: loodan, et seda kunagi enam ei juhtu |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=9. juuni 2016 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref> Kannatanu ütles hiljem [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehele]], et soovib rahus oma eluga edasi minna ja pidas vajalikuks Ojasoole teine võimalus anda.<ref>{{Netiviide |Autor=Kadri Ibrus |URL=https://epl.delfi.ee/eesti/teatrijuht-tiit-ojasoo-lahkumisele-eelnes-kriminaalasi-naitlejanna-loomise-parast?id=74763205 |Pealkiri=Teatrijuht Tiit Ojasoo lahkumisele eelnes kriminaalasi näitlejanna löömise pärast |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=8. juuni 2016 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>--> President vastas kirjale sotsiaalmeedias, kirjutades, et Tiit Ojasoo kaasamine ei tähenda vägivalla heakskiitmist, aga kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest.<ref>{{Netiviide |Autor=Elisabeth Kungla |URL=https://www.postimees.ee/4377297/kaljulaid-ettepanek-ojasoole-ei-konele-vagivalla-heakskiidust-vaid-voimalusest-andeks-anda |Pealkiri=Kaljulaid: ettepanek Ojasoole ei kõnele vägivalla heakskiidust, vaid võimalusest andeks anda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=16. jaanuar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
 
==== Marti Kuusiku juhtum ====
{{Vaata|Marti Kuusik#Süüdistused perevägivallas}}
29. aprillil 2019 lahkus ta EKRE poliitikust väliskaubanduse ja IT-ministri [[Marti Kuusik]]u ametivande andmise ajaks protestiks Riigikogu saalist, põhjendades seda samal päeval ajakirjanduses avaldatud väidetega,<ref name="Delfi">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-president-kaljulaid-lahkus-marti-kuusiku-ametivande-andmise-ajal-saalist?id=86056561 "VIDEO | President Kaljulaid lahkus Marti Kuusiku ametivande andmise ajal saalist "], Delfi, 29.04.2019</ref> et Kuusik on kasutanud oma eksabikaasa suhtes vägivalda.<ref name="EE">{{Netiviide |URL=https://ekspress.delfi.ee/kuum/marti-kuusiku-suur-saladus-peretuttavad-raagivad-et-uus-minister-on-vaga-vagivaldne-ja-on-kahel-korral-purustanud-oma-naise-kaeluu?id=86056291 |Pealkiri=Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019}}</ref> Kaljulaid ütles Postimehele, et kui süüdistused Kuusiku suhtes peaksid osutuma alusetuks, on ta esimene, kes Kuusiku ees vabandab.<ref name="Jaagant">{{Netiviide |Autor=Urmas Jaagant |URL=https://www.postimees.ee/6633193/president-kaljulaid-mul-ei-olnud-voimalik-teistmoodi-kaituda |Pealkiri=President Kaljulaid: mul ei olnud võimalik teistmoodi käituda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019}}</ref>
 
==Avaliku arvamuse uuringud==
2019. aasta juunis viis [[Kantar Emor]] läbi [[poliitik]]ute usaldusväärsuse uuringu. Uuringu järgi usaldas Kersti Kaljulaidi 54% Eesti elanikest, millega ta jäi Eesti poliitikute usaldusväärsuse edetabelis teisele kohale [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] järel, keda usaldas 59% Eesti elanikest. Kaljulaidi usaldasid keskmisest enam noored ja kõrgharitud inimesed.<ref>{{Netiviide |urlname=https://www.err.ee/960041/kantar-emor-erakondadejuhtidest-usaldavad-inimesed-enim-kaja-kallast"CBi42" |pealkiri=Kantar Emor: erakondadejuhtidest usaldavad inimesed enim Kaja Kallast |väljaanne=ERR.ee |aeg=10. juuli 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}</ref><ref>{{Netiviide |urlname=https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/"8pp2l" |pealkiri=Poliitikute usaldamise uuring |väljaanne=Kantar Emor |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}</ref>
 
==Tunnustused==
* [[Eesti Päevaleht]], [[Delfi]], [[Maaleht]] ja [[Laupäevaleht LP]] valisid Kaljulaidi Eesti 2016. aasta mõjukaimaks inimeseks.<ref name="9u2m4" /><ref name="wSP4B" />
* 2019. aastal valiti Kaljulaid [[Aasta pressisõber|aasta pressisõbraks]].
* [[Eesti Mesinike Liit]] (EML) tunnustas Kaljulaidi 2019. aasta Mesilaste Sõbra tiitliga. Tunnustaja tõi kommentaaris välja, et Kaljulaid on seisnud järjekindlalt puhta [[loodus]]e, [[kliimamuutus]]tega võitlemise ning [[elurikkus]]e hoidmise eest.<ref>{{Netiviide |urlname=https://www.mesinikeliit.ee/aasta-mesinik-sober/"TwieZ" |pealkiri=2019 Aasta mesilaste sõber on EV President Kersti Kaljulaid |väljaanne=Eesti Mesinike Liit |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}</ref><ref>{{Netiviide |urlname=https://maaelu.postimees.ee/6847133/mesinikud-tunnustasid-presidenti-mesilaste-sobra-tiitliga"ovrP1" |pealkiri=Mesinikud tunnustasid presidenti mesilaste sõbra tiitliga |väljaanne=maaelu.postimees.ee |aeg=11. detsember 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}</ref>
 
== Isiklikku ==
===Pere===
Kersti Kaljulaidi ema Lindu Kaljulaid<ref name="ee_20161108" /> (sündinud 1941. aastal) on elukutselt arst. Lindu vanemad olid Ilmar Raudma (kuni 1935. aastani Pommer; 1912–1951) ja Alvi Raudma (Alvi Kull; 1910–1987).<ref name="sugupuu">Fred Puss, Tarmo Vaher: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-sugupuu-300-aastaga-palli-talust-kadriorgu?id=79325502 "President Kaljulaidi sugupuu: 300 aastaga Pälli talust Kadriorgu"] Eesti Ekspress, 30. august 2017</ref> Kersti Kaljulaidi isa Jaak Kaljulaid (1946–1998) oli riikliku elamumajanduse arenduskeskuse konsultant. Tema vanemad olid ehitusettevõtja Theodor Kaljulaid (sünninimega Theodor Klook; 1903–1983) ja Maare Margus (Maare Tammik; 1914–2004).<ref name="sugupuu" /> [[Raimond Kaljulaid]] on Kersti Kaljulaidi poolvend, neil oli ühine isa.<ref name="Q63vY" /><ref name="YhzjA" />
 
Kaljulaid on teist korda abielus. Ta on sünnitanud neli last ning on ka vanaema.<ref name="aIdmW" />
 
Abielust Taavi Talvikuga<ref name="ee20161005" /> on Kaljulaidil tütar ja poeg. Tütar [[Silja Märdla]] (sündinud 1988, endise nimega Silja Talvik<ref name="06HT9" />) kaitses 2017. aasta lõpul doktoritöö ehituse valdkonnas<ref name="ol20160929" /><ref>[https://egu.ee/uudised/199/ S. Märdla doktoritööname="YusAN" kaitsmine]</ref> ja poeg Siim Talvik on lõpetanud [[IT Kolledž]]i.<ref name="ol20161006" />
 
Kaljulaidi teine abikaasa on aastal [[1991]] [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] raadioinsenerina lõpetanud ja [[Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus]]es sideinsenerina töötanud Georgi-Rene Maksimovski, neil on kaks poega.<ref name="ol20160929" /><ref name="wlXNl" /><ref name="56Qnu" /><ref name=":1" />
29. jaanuaril 2017 osales ta [[Viljandi järv]]el toimunud VII [[Mulgi Uisumaraton|Mulgi uisumaraton]]il 30 kilomeetri distantsil.<ref name="iG9cV" />
 
5. jaanuaril 2017 tegi Kaljulaid kaasa [[Soome]] suurimal rahvaspordiüritusel [[Finlandia-hiihto]]. Ta saavutas 50 kilomeetri vabatehnikaga suusamaratonil naiste seas 70. koha ajaga 4 tundi 7 minutit ja 30,4 sekundit.<ref>{{Netiviide |URLname=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/delfi-presidendiga-maratonil-kersti-kaljulaid-sai-finlandia-hiihtol-70-koha?id=77134738 |Pealkiri=DELFI PRESIDENDIGA MARATONIL: Kersti Kaljulaid sai Finlandia-hiihtol 70. koha |Väljaanne=Sport.delfi.ee |Aeg=5. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril"harVm" 2017}}</ref>
 
===Seaduserikkumised===
1. aprillil 1995 jäi ta GAZ 24-10 roolis politseile vahele juhiloata ja alkoholi tarvitamise jääknähtudega sõiduga.<ref name="Roolijoodik">Sulev Vedler, Mikk Salu, Erik Moora, Tarmo Vahter [https://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 "10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta"], Eesti Ekspress 5.10.2016</ref>
 
===Keeleoskus===
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="o2019-04-18_Kreml">{{cite web|url=http://www.kremlin.ru/events/president/news/60322/photos |title=Встреча с Президентом Эстонии Керсти Кальюлайд |trans-title= |date=18. aprill 2019 |accessdate=18.04.2019 |website=kremlin.ru}}</ref>
<ref name="CV Kontrollikoda">[http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/CV_KALJULAID/CV_KALJULAID_ET.pdf Euroopa Kontrollikoda: Kersti Kaljulaid, CV], vaadatud 3. oktoober 2016</ref>
<ref name="ee_20161108">{{cite web|url=http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-tundmatu-minevik?id=76160121 |title=Valged laigud Kersti Kaljulaidi eluloos |date=8. november 2016 |accessdate=17. november 2016 |publisher=[[Eesti Ekspress]] |first1=Sulev |last1=Vedler|subscription=yes |registration=yes}}</ref>
<ref name="BIBFh">[http://rus.delfi.ee/daily/estonia/kersti-kalyulajd-na-press-konferencii-segodnya-vyigrala-vsya-estoniya?id=75794617 "Керсти Кальюлайд на пресс-конференции: сегодня выиграла вся Эстония."] Rus.delfi.ee, 3. oktoober 2016</ref>
<ref name="44kool">[https://44kool.ee/kes.html?klass Tallinna 44. Keskkooli b-klass 1976-1987] 44kool.ee</ref>
<ref name="ol_2019_09_20">{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/977577/oiguskantsleri-look-presidendile-kaitsevagi-voib-ohu-korral-tegeleda-luurega |pealkiri=Õiguskantsleri löök presidendile: kaitsevägi võib ohu korral tegeleda luurega |väljaanne=Õhtuleht |aeg=20. september 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="Delfi">[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-president-kaljulaid-lahkus-marti-kuusiku-ametivande-andmise-ajal-saalist?id=86056561 "VIDEO | President Kaljulaid lahkus Marti Kuusiku ametivande andmise ajal saalist "], Delfi, 29.04.2019</ref>
<ref name="EE">{{Netiviide |URL=https://ekspress.delfi.ee/kuum/marti-kuusiku-suur-saladus-peretuttavad-raagivad-et-uus-minister-on-vaga-vagivaldne-ja-on-kahel-korral-purustanud-oma-naise-kaeluu?id=86056291 |Pealkiri=Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu |Väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019}}</ref>
<ref name="Jaagant">{{Netiviide |Autor=Urmas Jaagant |URL=https://www.postimees.ee/6633193/president-kaljulaid-mul-ei-olnud-voimalik-teistmoodi-kaituda |Pealkiri=President Kaljulaid: mul ei olnud võimalik teistmoodi käituda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=29. aprill 2019 |Kasutatud=29. aprill 2019}}</ref>
<ref name="sugupuu">Fred Puss, Tarmo Vaher: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/president-kaljulaidi-sugupuu-300-aastaga-palli-talust-kadriorgu?id=79325502 "President Kaljulaidi sugupuu: 300 aastaga Pälli talust Kadriorgu"] Eesti Ekspress, 30. august 2017</ref>
<ref name="Roolijoodik">Sulev Vedler, Mikk Salu, Erik Moora, Tarmo Vahter [https://ekspress.delfi.ee/kuum/10-vaheteada-fakti-meie-uue-presidendi-kersti-kaljulaidi-kohta?id=75806511 "10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta"], Eesti Ekspress 5.10.2016</ref>
<ref name="L0QPo">[http://menu.err.ee/640101/kaljulaid-paases-esimese-eestlasena-maailma-100-mojukaima-naise-hulka "Kaljulaid pääses esimese eestlasena maailma 100 mõjukaima naise hulka"] menu.err.ee, 1. november 2017</ref>
[[2016]]. aasta kevadel omandas Kaljulaid ettevõttes [[Regio]] viieprotsendilise osaluse.<ref name="cptjA">{{Netiviide|Autor=|URL=http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416|Pealkiri=Mart Laar ajab president Kersti Kaljulaidiga kaardiäri|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Group]]|Aeg=[[12. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170712024318/http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/mart-laar-ajab-president-kersti-kaljulaidiga-kaardiari?id=78829416}}</ref>
<ref name="dOh8n">{{Netiviide |autor=Karel Reisenbuk |url=https://www.postimees.ee/4166417/president-tombas-suhkrumaksule-pidurit |pealkiri=President tõmbas suhkrumaksule pidurit |väljaanne=Postimees.ee |aeg=3. juuli 2017 |vaadatud=10. jaanuaril 2019}}</ref>
<ref name="qBbT5">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/952480/president-poordus-kaitsevae-luureoiguse-seaduse-asjas-riigikohtusse |pealkiri=President pöördus kaitseväe luureõiguse seaduse asjas riigikohtusse |väljaanne=ERR.ee |aeg=14. juuni 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="GXx2v">{{Netiviide |autor=Andres Einmann |url=https://poliitika.postimees.ee/6853988/riigikohus-rahuldas-presidendi-taotluse-ja-tunnistas-kaitsevae-luureseaduse-pohiseadusvastaseks |pealkiri=Riigikohus rahuldas presidendi taotluse ja tunnistas kaitseväe luureseaduse põhiseadusvastaseks |väljaanne=Postimees.ee |aeg=19. detsember 2019 |vaadatud=11. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="ojMD2">{{Netiviide |URL=https://www.president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/12896-2017-02-02-13-15-59/layout-visit.html |Pealkiri=President Kaljulaid külastas Pärnumaad |Väljaanne=President.ee |Aeg=2. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017}}</ref>
<ref name="Ycgin">{{Netiviide |Autor=Rebeka Põldsam |URL=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/meie-vaike-saladus/ |Pealkiri=Meie väike saladus |Väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |Aeg=9. veebruar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="S814s">{{Netiviide |Autor=Liis Velsker |URL=https://www.postimees.ee/4028727/presidendi-konega-samal-paeval-reageeris-politsei-46-perevagivalla-juhtumile |Pealkiri=Presidendi kõnega samal päeval reageeris politsei 46 perevägivalla juhtumile |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=27. veebruar 2017 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="kuC4d">{{Netiviide |Autor=Merili Nael |URL=https://www.err.ee/632455/president-kuulutas-valja-istanbuli-konventsiooni-ratifitseerimise |Pealkiri=President kuulutas välja Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=25. september 2017 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="0fvH3">{{Netiviide |Autor=Triinu Laan |URL=https://www.ohtuleht.ee/877232/president-kaljulaid-vagivald-pole-pere-siseasi-vaid-uhiskonna-probleem |Pealkiri=President Kaljulaid: vägivald pole pere siseasi, vaid ühiskonna probleem |Väljaanne=[[Õhtuleht]] |Aeg=16. mai 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="tMj2J">{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/879651/kaljulaid-heiskas-naistevastase-vagivalla-paeva-puhul-kadriorus-oranzi-lipu |Pealkiri=Kaljulaid heiskas naistevastase vägivalla päeva puhul Kadriorus oranži lipu |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=24. november 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="KfnYy">{{Netiviide |Autor=Keiu Virro |URL=https://epl.delfi.ee/eesti/104-allkirjaga-avalik-kiri-presidendile-vagivallatsenud-tiit-ojasoo-ei-tohiks-olla-vabariigi-aastapaeva-programmi-lavastaja?id=80797917 |Pealkiri=104 allkirjaga avalik kiri presidendile: vägivallatsenud Tiit Ojasoo ei tohiks olla vabariigi aastapäeva programmi lavastaja |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=16. jaanuar 2019 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="vs19G">Merike Teder [https://www.postimees.ee/3732135/prokuratuur-ojasoo-loi-naist-kaks-korda-jalaga "Prokuratuur: Ojasoo lõi naist kaks korda jalaga"], Postimees, 14.06.2016</ref>
<ref name="ZHfQE">{{Netiviide |Autor=Elisabeth Kungla |URL=https://www.postimees.ee/4377297/kaljulaid-ettepanek-ojasoole-ei-konele-vagivalla-heakskiidust-vaid-voimalusest-andeks-anda |Pealkiri=Kaljulaid: ettepanek Ojasoole ei kõnele vägivalla heakskiidust, vaid võimalusest andeks anda |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=16. jaanuar 2018 |Kasutatud=1. mai 2019}}</ref>
<ref name="CBi42">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/960041/kantar-emor-erakondadejuhtidest-usaldavad-inimesed-enim-kaja-kallast |pealkiri=Kantar Emor: erakondadejuhtidest usaldavad inimesed enim Kaja Kallast |väljaanne=ERR.ee |aeg=10. juuli 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="8pp2l">{{Netiviide |url=https://www.kantaremor.ee/interaktiivne-info/ |pealkiri=Poliitikute usaldamise uuring |väljaanne=Kantar Emor |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="TwieZ">{{Netiviide |url=https://www.mesinikeliit.ee/aasta-mesinik-sober/ |pealkiri=2019 Aasta mesilaste sõber on EV President Kersti Kaljulaid |väljaanne=Eesti Mesinike Liit |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="ovrP1">{{Netiviide |url=https://maaelu.postimees.ee/6847133/mesinikud-tunnustasid-presidenti-mesilaste-sobra-tiitliga |pealkiri=Mesinikud tunnustasid presidenti mesilaste sõbra tiitliga |väljaanne=maaelu.postimees.ee |aeg=11. detsember 2019 |vaadatud=10. jaanuaril 2020}}</ref>
<ref name="YusAN">[https://egu.ee/uudised/199/ S. Märdla doktoritöö kaitsmine]</ref>
<ref name="harVm">{{Netiviide |URL=http://sport.delfi.ee/news/liikumine/rahvasport/delfi-presidendiga-maratonil-kersti-kaljulaid-sai-finlandia-hiihtol-70-koha?id=77134738 |Pealkiri=DELFI PRESIDENDIGA MARATONIL: Kersti Kaljulaid sai Finlandia-hiihtol 70. koha |Väljaanne=Sport.delfi.ee |Aeg=5. veebruar 2017 |Kasutatud=11. veebruaril 2017}}</ref>
}}