Redaktsioon: 1. august 2019, kell 19:06 redigeeri KrattBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 32 182 muudatust P lisan Elurikkuse malli ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. jaanuar 2020, kell 16:05 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
42. rida: '''Kollane mänd''' (''Pinus ponderosa'') on [[männilised\|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)\|sugukonda]] [[mänd (perekond)\|männi]] [[perekond (bioloogia)\|perekonda]] kuuluv [[okaspuu]]. Liigi põhiteisendi variandi ''ponderosa'' leidis [[1826]]. aastal [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikide]] [[Washingtoni osariik\|Washingtoni osariigi]] maa-alalt [[Šotimaa\|šoti]] botaanik [[David Douglas]].<ref name="conifers" /> Ta pidas seda algul [[vaigumänd\|vaigumänniks]] ja leidis alles [[1829]]. aastal, et tema kogus olevate männinäidiste seas on üks seni tuvastamata liik. Mänd sai ~~nime~~nimetuse [[kollane\|kollast]] värvi väärtusliku [[puit\|puidu]] järgi.<ref name="dendro" /> Kollane mänd on Ameerika Ühendriikide [[Montana]] osariigi rahvuspuu.<ref>[http://montanakids.com/facts_and_figures/state_symbols/State_Tree_Ponderosa_Pine.htm State Tree Ponderosa Pine]</ref> == Teisendid == 52. rida: * ''Pinus ponderosa'' var. ''scopulorum'' ehk sisemaateisend kasvab [[Kaljumäestik]]us ning [[Mehhiko]] [[Coahuila osariik\|Coahuila]] ja [[Sonora osariik\|Sonora]] osariigis. Kollase männi [[taksonoomia]] esitamisel puudub teadlaste hulgas üksmeel. ~~Osa~~Mõni ~~teadlasi~~teadlane (F. Lauria, M. Frankis) ~~soovitab~~on ~~liigi~~soovitanud ~~jaotamist~~jaotada liik neljaks [[alamliik\|alamliigiks]] ja lisada neile ka [[arisoona mänd]] (''Pinus arizonica''). Samuti käsitlevad [[USA]] teadlased juba praegu arisoona mändi kollase männi teisendina (''Pinus ponderosa'' var. ''arizonica'') ja seetõttu on nende koostatud kollase männi [[levila]] kaardile lisatud ka arisoona männi levila.<ref name="conifers" /> Viimasel ajal on hakatud rääkima viiest alamliigist: ''P. p. subsp. brachyptera'', ''P. p. subsp. critchfieldiana'', ''P. p. subsp. ponderosa'', ''P. p. subsp. readiana'', ''P. p. subsp. scopulorum'', ''samuti'', samuti 3–5 üleminekutsoonist, kus kasvavad alamliikide vahepealsed isendid.<ref>Callaham, Robert Z. (september 2013). [http://www.fs.fed.us/psw/publications/documents/psw_rp265/psw_rp265.pdf "Pinus ponderosa: Geographic Races and Subspecies Based on Morphological Variation"] USDA Forest Service</ref> 115. rida: Peamised puuliigid, mis kasvavad piirkonniti koos kollase männiga: * levila loodeosas – [[hiigelnulg]] (''Abies grandis''), [[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), [[läänelehis]] (''Larix occidentalis''), [[sinihall ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii'' var. ''glauca''); * ~~Californias~~USA California osariigis – [[hall nulg]] (''Abies concolor''), [[Jeffrey mänd]] (''Pinus jeffreyi''), [[kalifornia lõhnaseeder]] (''Calocedrus decurrens''), [[roheline ebatsuuga]] (''Pseudotsuga menziesii'' var. ''menziesii''), [[suhkrumänd]] (''Pinus lambertiana''), [[kalifornia tamm]] (''Quercus kelloggii'') ja [[läänekadakas]] (''Juniperus occidentalis''); * [[Kaljumäestik]]us ja USA [[Utah\|Utah' osariigis]]'s – [[ameerika haab]] (''Populus tremuloides''), [[kaljumänd]] (''Pinus flexilis''), [[keerdmänd]] (''Pinus contorta''), sinihall ebatsuuga ja [[torkav kuusk]] (''Picea pungens''); * [[Black Hills]]is – ameerika haab, [[kanada kuusk]] (''Picea glauca''), [[paberikask]] (''Betula papyrifera''); * USA [[Arizona]]s ja [[New Mexico\|New Mexico osariigi]]s – ameerika haab, hall nulg, sinihall ebatsuuga, torkav kuusk, ''[[Quercus gambelli]]'', [[valkjas mänd]] (''Pinus strobiformis''), [[kaljukadakas]] (''Juniperus scopulorum'') ja [[paksukooreline kadakas]] (''Juniperus deppeana'').<ref name="fed1" /> === Kollane mänd toiduallikana ===

Kollane mänd: erinevus redaktsioonide vahel