Kortikosteroon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
keeletoimetus |
keeletoimetus |
||
1. rida:
'''Kortikosteroon''', mida tuntakse ka kui 17-deoksükortisooli ja 11β,21-dihüdroprogesterooni,<ref name="test" /> on 21-süsinikuline [[steroidhormoon]] [[kortikosteroidid]]e klassist, mida toodetakse [[neerupealiste koor]]es. See on näriliste ja muude loomade [[stressihormoon]], mis inimese kehas on vähese tähtsusega.
[[Pilt:Corticosterone-2D-skeletal.svg|pisi|Kortikosterooni molekul]]
7. rida ⟶ 6. rida:
Inimestel on põhiliseks glükokortikoidiks [[kortisool]], mida toodetakse [[neerupealis|neerupealiste]] koore fastsikulaattsoonis (''zona fasciculata''). Kortikosteroonil on inimese kehas ainult nõrk glükokortikoidne ja [[Mineralokortikoid|mineralokortikoidne]] mõju ja on oluline peamiselt vahelülina steroidogeenses rajas [[pregnenoloon]]ist [[Aldosteroon|aldosteroonini]]. Kortikosteroon muudetakse aldosterooniks [[Aldosterooni süntaas|aldosterooni süntaasi]] kaudu. See protsess toimub neerupealiste koore glomeruloostsooni (''zona glomerulosa'') rakkude [[Mitokonder|mitokondrites]]. Kortikosteroon on seega eellasmolekuliks aldosteroonile, mis mõjutab peamiselt [[naatrium]]i ja [[kaalium]]i tasakaalu organismis.
==Lindudel==
Kortikosteroon inhibeerib [[Valgud|valkude]] sünteesi ning lagundab neid. Linnud, kellel on kortikosterooni tase kõrgem, on [[Sulgimine|sulgimise]] ajal aeglasema sulekasvuga ja nende lennuvõime taastub aeglasemalt. Paljudel lindudel väheneb sulgimise ajal kehas kortikosterooni tase, et vältida moodustuvate sulgede lagundamist.<ref name="MBtab" />
16. rida ⟶ 15. rida:
[[Lääne-Euroopa|Lääne]]- ja [[Kesk-Euroopa|Kesk-Euroopas]] on uuringud näidanud, et inimtegevus mõjutab [[metsis]]te stressitaset ja et talveturism mõjutab metsise elupaigakasutust. Just talvel on metsis häirimise suhtes eriti tundlik, kuna sellel perioodil toitub metsis [[Okaspuud|okaspuu]]<nowiki/>okstest, millel on väike toiteväärtus. Igasugune stress seedimise ajal takistab toitainete omastamist. Häirimine suurendab metsise energiakulu ka otseselt, sest tekitab vajaduse võimaliku ohu eest korduvalt põgeneda. Eesti uurimuse kohaselt mõjutab metsiste kortikosterooni taset helide tugevus. Teatud perioodi vältel uuriti kahte tüüpi alasid, nn häiringualasid ([[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ja [[Eesti kaitsevägi|Kaitseväe]] harjutusalasid) ja häirijateta kontrollalasid. Metsiste väljaheidetest mõõdeti nende kortikosterooni [[metaboliit]]ide kontsentratsiooni. Selgus, et Kaitseliidu ja Kaitseväe harjutusaladel oli metsiste stressitase kõrgem. Oletatavasti häiris linde laskeharjutuste müra. Selgus ka, et kortikosterooni tase erines piirkonniti, näiteks [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] oli stressitase madalam kui [[Harjumaa|Harju]]- ja [[Võrumaa]]l. See erinevus võib olla tingitud looduslikest häiringutest ja toidubaasist. Samas rasketehnika liikumine lindude stressi oluliselt ei mõjutanud, kuna sellega ei kaasne sellist müra nagu laskeharjutustega.<ref name="rIxZZ" />
== Närilistel==
Kortikosterooni sekreteeritakse närilistel nagu teistelgi imetajatel [[neerupealis]]te koores
See reguleerib [[Sahhariidid|süsivesikute]], [[Valgud|valkude]] ja [[rasvad]]e metabolismi. Sellel on samuti mõju hemopoieetilisele süsteemile ja see vähendab [[lümfotsüüt]]ide ja [[eosinofiilid]]e koguarvu, kuid teeb seda vähemal määral kui kortisool. Võrreldes kortisooliga on kortikosteroonil minimaalne põletikuvastane aktiivsus. Kortikosterooni tase öise eluviisiga loomadel, nagu [[jänes]]tel, näitavad selgejooneliselt eristuvat ööpäevast rütmi, kus kortikosterooni tase on päeva lõpus kõrgem ja madalam päeva alguses. Usutakse, et hormoon mängib olulist rolli unerütmi kujunemises.▼
▲
On vaadeldud vere kortikosterooni taset emastel ja isastel [[rott]]idel ning võrreldud seda tavaolukorras ja stressi tekitavas situatsioonis. Rottide kortikosterooni taseme vähendamine pakub huvi asutustele, mis viivad läbi neurofüsioloogilisi uuringuid, nagu teadusinstitutsioonid ja farmaatsiatehased, millel on ravimiuuringute osakonnad. Ravimid, mis mõjutavad [[endokriinsüsteem]]i, võivad suurendada või vähendada kortikosterooni tootmist. Rottide kortikosterooni tase on seetõttu ravimite kõrvalmõjude indikaator. Mõjusid, mida nähakse rottidel, nähakse tavaliselt ka inimestes. Rottide plasma kortikosterooni ja adrenokortikotroopse hormooni taset kasutatakse tihti koos stressi indikaatorina. Kroonilise stressi mõjud hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealiste süsteemi funktsioonile sõltuvad vanusest. Uuemad uuringud näitavad, et vananemine tõstab ajus kortikosterooni baastaset, aga ei mõjuta stressi tekitatud kortikosterooni.<ref name="pye0v" />
Puutudes kokku ennustamatute ja võimalik, et isendi eluspüsimiseks ebasoodsate tingimustega, nagu söögipoolise nappus, rasked kliimaolud, rünnakuoht suurendavad roomajatel ''hypothalamic–pituitary–interrenal axis'' (HPI) telje aktiivsust ja suureneb glükokortikoidide eritamine. Selle stressindutseeritud tasemetõusu tulemusel toimuvad uurijate arvates muutused ka [[füsioloogia]]s ja [[käitumine|käitumises]] (sh paljunemiskäitumises).▼
== Madudel==
▲
== Muudel loomadel ==
==Mõju mälule==▼
Ringleva kortikosterooni taseme muutustes öise eluviisiga loomadel, näiteks [[jänes]]tel, eristub selge [[tsirkadiaanrütm]], kus kortikosterooni tase on õhtul kõrgem ja hommikul madalam. Päevase eluviisiga loomadel on olukord vastupidine ja nende glükokortikoidide tase on kõrgem hommikupoole. Usutakse, et hormoon mängib olulist rolli unerütmi kujunemises.
▲==Mõju mälule==
Emotsionaalsete mälestustega on kortikosteroon suuresti seostatud hirmu vallandavate mälestuste ära tundmisega. Uuringud on näidanud, et kui hirmu vallandavaid mälestusi taaselustatakse, siis kortikosterooni tase tõuseb. Tõusu on seostatud ärevuse leevendamisega. See sõltub ajast, millal kortikosterooni tase tõusis võrreldes ajaga, millal toimus hirmu esile toomine; kortikosteroon kas segab või hõlbustab tingitud hirmu.<ref name="gL9te" />▼
Kortikosteroon mõjutab mitmeid [[mälu]]<nowiki/>protsesse ja ka üksikmälestusi. Peamised mõjud puudutavad emotsionaalseid mälestusi ja pikaajalist mälu.
▲
Kortikosteroon ei mõju vaid emotsionaalsetele mälestustele, vaid ka äratundmismälule ning mälus seoste loomisele. Nende osas on kortikosteroonil varieeruvaid mõjusid. Uuringud näitavad, et modifitseerides keemilisi ja ajuprotsesse, mis mõjutavad kortikosterooni taset, avaldub mõju ka mälule. Rottide peal on näidatud, et kortikosterooni kontsentratsiooni kõikumised väiksemas vahemikus ennetavad stressi põhjustatud kahjustusi äratundmismälule. See toime võib olla seotud stressi toimega [[Hipokampus|hipokampuse]] CA1 piirkonnas, kus ta nõrgestab tekkivaid [[Sünaps|sünapseid]].<ref name="MmzpS" />
Pikaajalise mälu tekkimine paranes kortikosterooni toimel uuringus, kus mälu testiti 24 tunni möödudes, samas pikaajalise mälu püsivust (testitud vähemalt nädal hiljem) soodustas kortikosteroon ainult hilisemates mälu tugevnemise ja taastugevnemise faasides.<ref name="oS7EO" /><ref name="stress" /> Stress hõlbustab emotsionaalse mälu tugevnemist, kuid häirib selle taastugevnemist. Pikaajalise mälu püsivus suureneb, kui stressi ja kortikosterooni tase tõuseb hilise faasi ajal pärast mälestuse omandamist.<ref name="stress" /> Pikaajalise mälu püsivust saab mõjutada vaid mälestuse omandamise või taastamise vahepealsel ajal. On leitud, et kuigi pikaajalise mälu püsivust saab mõjutada sõltuvalt mälestuse tekkimise faasist, siis selle moodustumine jääb pärast teatud aja möödumist muutumatuks. Praeguseni pole jõutud kindlatele järeldustele kortikosterooni rolli kohta nendes protsessides.
==Viited==
| |||