Erinevus lehekülje "Vöötkoodiluger" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (pisitoimetamine)
 
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:barcode-scanner.jpg|pisi|Kaasaskantav vöötkoodiluger]]
'''Vöötkoodiluger''' ehk '''vöötkoodiskanner''' (inglise keeles ''barcode reader'' või ''barcode scanner'') on elektroonikaseade, mis loeb trükitud [[vöötkood]]e. Sarnaselt [[Skanner|tasaskanneriga]] koosneb see valgusallikast, läätsesüsteemist ja [[valgussensor]]ist, mis tõlgib [[Impulss|valgusimpulss]]idvalgusimpulsid elektrilisteks impulssideks. Peaaegu kõik vöötkoodilugerid sisaldavad [[dekooder|dekoodr]]it, mis analüüsib [[sensor]]ist kätte saadud vöötkoodi visuaalset informatsiooni ja saadab vöötkoodi sisu lugeri väljundi porti.
 
== Vöötkoodilugerite tüübid ==
 
==== Pliiatslugerid ====
[[Pliiatsluger]] koosneb [[valgusallikas]]t ja [[fotodiood]]ist, mis on asetatud üksteise kõrvale pliiatsi või kepikujulise eseme tippu. Valgusallikaks võivadvõib olla nähtavaid punaseid või nähtamatuid infrapunaseid valguskiiri väljastav [[valgusdiood]] ehk leed (LED – ''Light Emitting Diode'') kui ka infrapunakiired.<ref name="Kaardiluger" /> Vöötkoodi lugemiseks peab pliiatsit hoidev inimene liigutama sellepliiatsi tippu ühtlasel kiirusekiirusel üle vöötkoodi. Luger tuleb vedada üle koodi ühtlase kiirusega, sest koodielemendilaiuskoodielemendi laius määratakse selle lugemiseks kulunud aja järgi. Luger on peaaegu vahetus kontaktis koodiga, sest üldjuhul on lugemiskaugus alla kahe millimeetri.<ref name="Kaardiluger" /> Fotodiood mõõdab ära tipus olevast valgusallikast tagasi peegelduva valguse intensiivsuse, kui see ületab trükitud vöötkoodil iga triipu ja nendevahelist tühja kohta. Fotodiood genereerib lainekuju, mida kasutatakse triipude ja nende vahel olevate tühjade kohtade laiuste mõõtmiseks. Vöötkoodis mustad triibud neelavad ja valged tühjad kohad peegeldavad valgust nii, et fotodioodi genereeritud pinge lainekuju vastab triibu ja tühja koha mustrile vöötkoodis. See lainekuju dekodeeritakse lugeri pool sarnaselt [[morsekood]]iga, kus dekodeeritakse punkte ja tühikuid dekodeeritakse.
 
Oluliseks pliiatslugeri omaduseks on lugemisava läbimõõt. Suurema lugemisavaga lugerid ei ole võimelised lugema tihedat koodi. Väiksema lugemisavaga lugerid suudavad seda lugeda. Lugemisava läbimõõt peab alati olema väiksem kui kitsaim elemendi laius, optimaalseks peetakse 0,7...0,9X, kus X on kitsaima triibu laius.<ref name="Kaardiluger" />
 
==== Laserlugerid====
Laserluger töötab pliiatslugeriga sarnaselt, aga valgusallikana kasutatakse [[laserdiood]]i ning laserkiire liigutamiseks üle vöötkoodi rakendatakse väntmehhanismiga peeglit või pöörlevat prismat. Lugeri kasutaja näeb ühtlast valgusriba ja saab asetada koodi õigesti lugemisalasse. Nagu pliiatslugeri puhul, kasutatakse ka laserlugeriteslaserlugeris fotodioodi, et mõõta vöötkoodist tagasi peegelduva valguse intensiivsust. Nii pliiatslugeri kui ka laserlugeri puhul on fotodioodi elektronskeem tehtud avastama vaid ette nähtud mustrit.
Laserlugerid töötavad samamoodi nagu pliiatslugerid väljaarvatud see, et valgusallikana kasutatakse [[laserdiood]]i ning tavaliselt rakendatakse väntmehhanismiga peegel või pöörlev prisma selleks, et lugeda laserkiirt edasi-tagasi mööda vöötkoodi. Laserdioodi genereeritav valguskiir liigutatakse üle koodi, mille puhul kasutaja näeb ühtlast valgusriba ja saab asetada koodi õigesti lugemisalasse.<ref name="Kaardiluger" />
 
Nagu pliiatslugeri puhul kasutatakse ka laserlugerites fotodioodi, et mõõta vöötkoodist tagasi peegelduva valguse intensiivsust. Nii pliiatslugeri kui ka laserlugeri puhul on fotodioodi elektronskeem tehtud avastama vaid ette nähtud mustrit.
 
Laserlugerid võivad olla nii käsilugerid kui ka statsionaarsed. Käsilugerid üldjuhul ei väljasta kiiri pidevalt, mehhanism hakkab tööle, kui soovitakse koodi lugeda, ja lõpeb kohe, kui see on õnnestunud, kasutaja on andnud vastava käsu või on möödunud teatud aeg. Statsionaarsed lugerid väljastavad kiiri pidevalt või omavad loetava pinna ilmumise andurit, mis liigutavad kiiri mitmes sihis, mille tõttu tekib ruudustik. Tänu sellele võib kood olla lugeri ees eri asendites. Laserlugerite lugemiskaugus võib olla väga suur, kuni pooleteise meetrini ja ka üle selle.<ref name="Kaardiluger" />
 
==== Kaamerapõhised lugerid ====
 
Kahemõõtmelised [[Masinnägemine|masinnägemist]] kasutavad on neljandat ja kõige uuemat tüüpi vöötkoodilugerid. Nad kasutavad kaamerat ja saadud pildi töötlemise tehnikat, et dekodeerida vöötkoodi.
 
 
==== Ruumilise efektiga vöötkoodilugerid ====
 
[[Ruumilise efektiga vöötkoodiluger]] kasutab mitmeid sirgeid või kõveraid lugevaid jooni erinevates suundades täheplahvatuse kujul,
[[Lissajouse kurvid|Lissajous-i mustris]] või mõne muu mitmenurgalise asetusega. Jooned projitseeritakse samale sümbolile ja üks või rohkem jooni suudab ületada kõiki ribasid ja tühjasid kohti, olenemata suunast."<ref name="Palmer, Bar Code Book" />
==Uued algoritmid vöötkoodide dekodeerimiseks==
===Sümbolite dekodeerimise algoritm===
 
[[Sümbolite Dekodeerimise Algoritm|Sümbolite dekodeerimise algoritm]] vöötkoodilugeritele on esimene sümboloogiapõhine algoritm dekodeerimiseks. Uus meetod kasutab infot kogu pildilt, et avastada üleminekuid signaalis, kas traditsiooniline algoritm tugineb maksimumil ja miinimumil. Traditsioonilistel meetoditel on vigade tekkimise tõenäosus suur, sest meetod põhineb tuletisel; samuti on nad tundlikud mürale ja hägustumisele. Sümbolite dekodeerimise algoritm vöötkoodilugeritele näitab tugevat vastupanu hägustumisele ja mürale, kui katsetati ühemõõtmelisi (1D) universaalseid tootekoode. Seda algoritmi saab laiendada ka kahemõõtmeliste (2D) universaalsete tootekoodide kasutamiseks.<ref name="A0rDT" />
 
==Ühendusviisid==
===Algusaja jadaliidesed===
 
Algusaja vöötkoodilugerid, kõikide formaatide omad, kasutasid peaaegu universaalselt tol ajal üldlevinud [[RS-232]] jadaliidest. See oli elektrooniliselt lihtne, kui vaadata ühendusi, ja tarkvara sellele ligipääsemiseks oli samuti võrdlemisi lihtne, kuigi iga arvuti ja selle liidese pordi jaoks oli vaja kirjutada eraldi tarkvara.
 
 
===Klaviatuuri kiilud===
 
[[Pilt:Ps-2-ports.jpg|pisi|[[PS/2]]-tüüpi klaviatuuri- ja hiirepistikupesad]]
 
 
===USB===
Hiljem hakkasid vöötkoodilugerid kasutama pigem [[USB]]- (kui [[Universaalne järjestiksiin|universaalse järjestiksiiniPS/2]]) -liidest kui klaviatuuri oma, kuna see muutus mugavamaks riistvaraliseks võimaluseks. Säilitamaks kerget integreerumist olemasolevate programmidega, tuli kasutada [[Seadmedraiver]]it nimega "tarkavara kiil" selleks, et jäljendada klaviatuuri käitumist "klaviatuuri kiilu" riistvaralise lahenduse korral.
 
Paljudel juhtudel pakutakse teatud valik liideseid ([[USB HID|HID]], CDC). Mõnel on [[:en:Powered USBPoweredUSB]].
Hiljem hakkasid vöötkoodilugerid kasutama pigem USB- ([[Universaalne järjestiksiin|universaalse järjestiksiini]]) liidest kui klaviatuuri oma, kuna see muutus mugavamaks riistvaraliseks võimaluseks. Säilitamaks kerget integreerumist olemasolevate programmidega, tuli kasutada [[Seadmedraiver]]it nimega "tarkavara kiil" selleks, et jäljendada klaviatuuri käitumist "klaviatuuri kiilu" riistvaralise lahenduse korral.
 
Paljudel juhtudel pakutakse teatud valik liideseid ([[USB HID|HID]], CDC). Mõnel on [[:en:Powered USB]].
 
===Traadita side võrgu ühendus===
 
Modernsed kaasaskantavad vöötkoodilugerid töötavad [[Traadita võrk|traadita võrgus]] vastavalt [[WiFi]]- või Bluetooth-ühendusega. Siiski teevad need ühendusviisid seadme tööaja sõltuvaks [[Akupatarei|akust]] ja aku laadimiseks kuluvast ajast.
 
==Lahutusvõime==
 
Lugeri [[lahutusvõime]]t mõõdetakse lugeri valgust eraldava täpi suuruse järgi. Juhul kui see valgustäpp on laiem kui iga riba või tühi koht vöötkoodis, siis katab see kaks elementi (kaks tühja kohta või kaks riba) ja võib tekitada vale väljundi. Kui aga kasutada liiga väikest valgustäppi, võib see tõlgendada valesti mingit osa vöötkoodist, tehes samuti väljundi valeks.
 
{{Arvuti}}
 
{{DEFAULTSORT:Barcode Reader}}
[[Kategooria:Arvuti lisaseadmed]]