Fiat-raha: erinevus redaktsioonide vahel

Fiat-rahaga kaasneb rahakülluse fenomen. Näiteks ületas Föderaalreservi andmetel 2019. aasta septembris Ameerika Ühendriikides väljastatud väärtpaberifondide võlakirjade, lühiajaliste- ja säästuhoiuste (M2) kogumaht (15 003 miljardit USD) ligi neli korda käibel olevate müntide ja paberraha (M1) mahtu (3 873 miljardit USD).<ref>https://www.federalreserve.gov/RELEASES/h6/current/default.htm#t2tg1link</ref> Baselis asuv Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (ingl. Bank for International Settlements, [https://www.bis.org/ BIS]) on alates 1985. aastast „Punase raamatu“ nime all tuntuks saanud raportit, milles tuuakse välja ringluses olevate pangatähtede ja müntide kogus kokku (aasta lõpu seisuga, USA dollaritesse arvestatuna) ja antud riigi elanike arvuga jagatuna (keskmine inimese kohta).<ref>"BIS – Red Book: CPMI countries". www.bis.org. http://www.bis.org/list/cpmi/tid_57/ </ref> 2015. aasta lõpus varieerus see inimese kohta Šveitsi 9213 USA dollarist Lõuna-Aafrika 113 USA dollarini, keskmiselt 1558 dollarit. Kui sama summa jagada antud riigi SKP-ga, siis varieerus raha hulk Jaapani 19,4%-st Rootsi 1,7%-ni, sel ajal kui keskmiselt oli seda 8,9%.

 

 

== Intress, inflatsioon ja likviidsuskriisid ==