Potsdami hiiglased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
5. rida:
Rügement asutati 1675. aastal kahe pataljoni suurusena kui '''Regiment Kurprintz''' ('kuurprintsi rügement') Brandenburgi tolleaegse kuurvürsti poja Friedrichi juhtimisel, kellest sai hiljem Preisi kuningas [[Friedrich I]]. 1688. aastal sai rügemendi nominaalkomandöriks hilisem Preisi kuningas [[Friedrich Wilhelm I]]. Pärast Friedrich Wilhelm I troonile tõusmist 1713. aastal asus ta tugevdama oma sõjaväge, palgates 40 000 palgasõdurit. Ta oli juba hakanud värbama pikemat kasvu nekruteid ja vajas neid igal aastal mitusada juurde.
Pikkade sõdurite arvu suurenemisel sai rügement hüüdnime Potsdami hiiglased. Alguses oli nõutav pikkus 6 preisi jalga (umbes 1,88 m)<ref>meyers.de Archived 2010-05-26 at the Wayback Machine</ref>, mis on tunduvalt pikem tollasest ja praegusest kesmisest. Kuningas ise oli umbes 1,60 m pikk<ref>militaergeschichte.de Archived 2008-12-10 at the Wayback Machine</ref>. Ta püüdis pikke sõdureid hankida mis tahes viisil, sealhulgas värvates neid teiste riikide armeedest või neid koguni mujalt röövides. [[Austria keiser]], [[Venemaa keiser]] [[Peeter I]] ja isegi [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[sultan]] saatsid talle sõbralike suhete edendamiseks pikka kasvu sõdureid. Näiteks Peeter I saatis neid vastukingituseks kuulsa [[Merevaigutuba|merevaigutoa]] eest<ref>Rolf Fuhrmann: Die Langen Kerls - Die preussische Riesengarde 1675/1713-1806, Zeughaus Verlag, Berlin 2007</ref>. Kuningas läks koguni nii kaugele, et sundis pikki sõdureid paarituma pikka kasvu naistega, et "toota" uusi pikka kasvu mehi. Paraku olid sellistel paaridel enamasti tavapikkuses lapsed ja oma eesmärki selline tegevus ei täitnud.<ref>Stephen S. Hall. Size Matters: How Height Affects the Health, Happiness, and Success of Boys - and the Men They Become. Houghton Mifflin Harcourt, 12. sept 2006 - 405 pages.</ref> Pikkade sõdurite palk oli kõrge, kuid mitte kõik ei olnud rahul, eriti kui neid oli värvatud sunniviisiliselt, ning üritasid põgeneda või teha enesetappu.
Ehkki Preisimaa sekkus põgusalt [[Põhjasõda|Põhjasõtta]], ei osalenud Potsdami hiiglaste rügement tema valitsemisajal kordagi lahingtegevuses. Mõnede allikate kohaselt oli seevastu pikkade sõdurite värbamisel nimelt sõjaline põhjus. Nimelt pikkadel sõduritel oleks eestlaetavate püsside [[musket]]ite laadimine läinud lihtsamalt ja kiiremini, mis andnuks lahingus vastase ees eelise<ref>Jürgen Kloosterhuis: Legendäre „lange Kerls“. Quellen zur Regimentskultur der Königsgrenadiere Friedrich Wilhelms I., 1713–1740, Berlin 2003, ISBN 3-923579-03-9</ref>. Samas teine allikas väidab, et pikad sõdurid olid tänu oma pikkusele lahingukõlbmatud (olid paremaks sihtmärgiks või vaevas neid mingi tervisehäda nagu [[gigantism]])<ref>Kurt Zeisler: Die Langen Kerls. Das Leib- und Garderegiment Friedrich Wilhelms I., Frankfurt/Main 1993</ref>.
Kuningas treenis ja drillis oma rügementi iga päev. Samuti meeldis talle maalida nende portreesid mälu järgi. Ta näitas neid väliskülalistele ja võimukandjatele, et muljet avaldada. Aeg-ajalt lasi ta neil enda rõõmustamiseks enda eest läbi marssida, isegi siis, kui ta ise oli haigevoodis. Selle paraadi eesotsas oli siis rügemendi maskotiks olnud karu. Kord pihtis ta Prantsuse suursaadikule, et ''"maailma ilusaim tüdruk või naine jätaks mind ükskõikseks, kuid pikad sõdurid - nad on mu nõrkus."''
Nende vormiriietus järgis tol ajal kasutuses olnud malli: punane müts, kuldse voodriga Preisi sinine jakk, sarlakpunased püksid ja valged [[kedrid]].
| |||