Vikipeedia

Kortikosteroon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Whisfel (arutelu | kaastöö)
729 muudatust
keeletoimetus
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=oktoober}}
'''Kortikosteroon''', mida tuntakse ka kui 17-deoksükortisooldeoksükortisooli ja 11β,21-dihüdroprogesteroondihüdroprogesterooni,<ref name="test" /> on 21-süsinikuline [[steroidhormoon]] [[kortikosteroidid]]e klassist, mida toodetakse [[neerupealiste koor]]es. See on näriliste ja muude loomade [[stressihormoon]], mis inimese kehas on vähese tähtsusega.
[[Pilt:Corticosterone-2D-skeletal.svg|pisi|Kortikosterooni molekul]]
== RollFüsioloogiline roll ==
Paljudel liikidel, sealhulgas [[Roomajad|roomajatel]], [[kahepaiksed|kahepaiksetel]], [[närilised|närilistel]] ja [[linnud|lindudel]], on kortikosteroon põhiline [[glükokortikoid]],<ref name="urle.hormone | The Hormones : Corticoids" /> mis osaleb energia regulatsioonis, immuunreaktsioonides ja stressivastustesstressivastuses.
 
SiiskiInimestel on inimestelpõhiliseks kortikosteroonglükokortikoidiks algne glükokortikoid[[kortisool]], mida toodetakse esmaselt [[neerupealis|neerupealseteneerupealiste]] koore fastsikulaattsoonis (''zona fasciculata''<nowiki/>'s). Inimeste jaoksKortikosteroonil on kortikosteroon nendeinimese peamisekehas stressihormooni,ainult kortisooli,nõrk analoog.glükokortikoidne Kortikosteroonil on ainult nõrkja [[glükokortikoidMineralokortikoid|mineralokortikoidne]]ne ja mineraalkortikoidne mõju inimesele ja on oluline peamiselt vahelülina steroidogeneetilisessteroidogeenses rajas [[pregnenoloon]]ist [[Aldosteroon|aldosteroonini]]. KortikosterooniKortikosteroon muudetakse aldosterooniks [[Aldosterooni süntaas|aldosterooni süntaasi]] kaudu. See protsess toimub neerupealiste pindmisekoore kihiglomeruloostsooni (''zona glomerulosa'') rakkude mitkokondrites[[Mitokonder|mitokondrites]]. NeedKortikosteroon rakudon asuvadseega ''zonaeellasmolekuliks glomerulosa''<nowiki/>'saldosteroonile, mis onmõjutab endokriinsetepeamiselt rakkude[[naatrium]]i kõigeja pealmisem[[kaalium]]i regioontasakaalu neerupealistesorganismis.
Kortikosteroon on mineraalkortikoidi aldosterooni eellasmolekul, mis mõjutab peamiselt [[naatrium]]i ja [[kaalium]]i tasakaalu loomorganismis.
 
==Kortikosteroon lindudel==
Kortikosteroon inhibeerib [[Valgud|valkude]] sünteesi ning lagundab neid. Linnud, kellel on kortikosterooni tase kõrgem, on [[Sulgimine|sulgimise]] ajal väiksemaaeglasema sulekasvuga egaja suudanende kuigilennuvõime kiirestitaastub lendama hakataaeglasemalt. Selle tõttu paljudPaljudel linnudlindudel vähendavadväheneb sulgimise ajal omakehas kortikosterooni tasettase, et vältida uutemoodustuvate sulgede lagunemistlagundamist.<ref name="MBtab" />▼
On tehtud palju uurimusi selle kohta, kuidas kortikosteroon [[Linnud|linde]] mõjutab.
 
Kortikosteroonil on ka mõju ka lindude arenemiselearengule. LinnupoegadelLinnupojad, kelle kortikosterooni tase on kõrgem, nõuavad rohkem toitu ja on agressiivsemad,. lühikesesLühikeses perspektiivisplaanis tähendab see seda, et lind saab süüa suurema tõenäosusega süüa, aga pikas perspektiivis, suuremmõjub kortikosteroonitasekasvuea varajaseskõrgem elueaskortikosteroonitase mõjutabkahjulikult linnu kognitiivseidkognitiivsetele funktsioonefunktsioonidele, kuhusealhulgas allaprobleemide käiblahendamise erinevateoskus, probleemidevisuaalse lahendaminesignaali ja häired,toidu misvahelise onseose seotud toiduloomine nägemisegajne.<ref name="I8929" />▼
▲Kortikosteroon inhibeerib [[Valgud|valkude]] sünteesi ning lagundab neid. Linnud, kellel on kortikosterooni tase kõrgem, on sulgimise ajal väiksema sulekasvuga ega suuda kuigi kiiresti lendama hakata. Selle tõttu paljud linnud vähendavad sulgimise ajal oma kortikosterooni taset, et vältida uute sulgede lagunemist.<ref name="MBtab" />
 
Linnu vanematevanemad reaktsioonreageerivad sellelenõudlikule on seelinnupojale, et nad kulutavadkulutades rohkem aega toidu kogumiseleotsimisele ja on seega pesast kauem eemal, mis jätab pesalinnupojad pikemaks ajaks järelevalveta.<ref name="nfurY" /> PikenenudPikema toidu kogumisetoidupuuduse ajalkorral võivad mõnede linnuliikide tibud maha suruda kortikosterooni aktiivsusekehas jamaha niisuruda, vähendataksevähendades negatiivsetselle mõju kõrgendatud kortikosteroonikahjulikke tasemelemõjusid.<ref name="eUMcF" />▼
▲Kortikosteroonil on ka mõju lindude arenemisele. Linnupoegadel, kelle kortikosterooni tase on kõrgem, nõuavad rohkem toitu ja on agressiivsemad, lühikeses perspektiivis tähendab see seda, et lind saab süüa suurema tõenäosusega, aga pikas perspektiivis, suurem kortikosteroonitase varajases elueas mõjutab linnu kognitiivseid funktsioone, kuhu alla käib erinevate probleemide lahendamine ja häired, mis on seotud toidu nägemisega.<ref name="I8929" />
 
Näide, kuidas kortikosteroon linde mõjutab: [[Lääne-Euroopa|Lääne]]- ja [[Kesk-Euroopa|Kesk-Euroopas]] on uuringutegauuringud näidatudnäidanud, et inimtegevus mõjutab [[metsis]]te stressitaset ja elupaigakasutustet talveturism mõjutab talveturismmetsise elupaigakasutust. Just talvel on metsis häirimise suhtes eriti tundlik, kuna sellel perioodil toitub metsis [[Okaspuud|okaspuu]] <nowiki/>okstest, millel on väheneväike toiteväärtus. Igasugune stress seedimise ajal vähendabtakistab toitainete omastamise efektiivsustomastamist. Häirimine suurendab metsise energiakulu ka otseselt, sest ontekitab vajavajaduse korduvaltvõimaliku põgenedaohu võimalikueest vaenlasekorduvalt eestpõgeneda. Eesti teadlaste tehtud uurimuse kohaselt mõjutab metsiste kortikosterooni taset valihelide heli. Nimelt tehti uurimus, kus uuriti metsiste kortikosterooni [[metaboliit]]ide kontsentratsiooni taset. Mõõtmisi tehti nende väljaheidetesttugevus. Teatud perioodi vältel uuriti kahte tüüpi alasid, nn häiringualasid ([[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ja [[Eesti kaitsevägi|Kaitseväe]] harjutusalasid) ja häirijateta kontrollalasid. Selgus,Metsiste etväljaheidetest mõõdeti nende kortikosterooni [[Kaitseliit|Kaitseliidumetaboliit]]ide jakontsentratsiooni. [[EestiSelgus, et Kaitseliidu ja kaitsevägi|Kaitseväe]] harjutusaladel oli metsiste stressitase kõrgem,. kunaOletatavasti laskeharjutustehäiris ajallinde tekkinudlaskeharjutuste müra häiris linde. Selgus ka, et kortikosterooni tase erines piirkonniti, –näiteks [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] oli stressitase madalam kui [[Harjumaa|Harju]]- ja [[Võrumaa]]l. See erinevus võib olla tingitud looduslikest häiringutest ja toidubaasist. Samas rasketehnika liikumine lindude stressi suurestioluliselt ei mõjutanud, kuna sellega ei kaasne sellist müra nagu laskeharjutustega.<ref name="rIxZZ" />▼
▲Linnu vanemate reaktsioon sellele on see, et nad kulutavad rohkem aega toidu kogumisele ja on seega pesast kauem eemal, mis jätab pesa pikemaks ajaks järelevalveta.<ref name="nfurY" /> Pikenenud toidu kogumise ajal võivad mõnede linnuliikide tibud maha suruda kortikosterooni aktiivsuse ja nii vähendatakse negatiivset mõju kõrgendatud kortikosterooni tasemele.<ref name="eUMcF" />
 
▲Näide, kuidas kortikosteroon linde mõjutab: Lääne- ja Kesk-Euroopas on uuringutega näidatud, et inimtegevus mõjutab [[metsis]]te stressitaset ja elupaigakasutust mõjutab talveturism. Just talvel on metsis häirimise suhtes eriti tundlik, kuna sellel perioodil toitub metsis [[Okaspuud|okaspuu]] okstest, millel on vähene toiteväärtus. Igasugune stress seedimise ajal vähendab toitainete omastamise efektiivsust. Häirimine suurendab metsise energiakulu ka otseselt, sest on vaja korduvalt põgeneda võimaliku vaenlase eest. Eesti teadlaste tehtud uurimuse kohaselt mõjutab metsiste kortikosterooni taset vali heli. Nimelt tehti uurimus, kus uuriti metsiste kortikosterooni [[metaboliit]]ide kontsentratsiooni taset. Mõõtmisi tehti nende väljaheidetest. Teatud perioodi vältel uuriti kahte tüüpi alasid, nn häiringualasid (Kaitseliidu ja Kaitseväe harjutusalasid) ja kontrollalasid. Selgus, et [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ja [[Eesti kaitsevägi|Kaitseväe]] harjutusaladel oli metsiste stressitase kõrgem, kuna laskeharjutuste ajal tekkinud müra häiris linde. Selgus ka, et kortikosterooni tase erines piirkonniti – [[Jõgeva maakond|Jõgevamaal]] oli stressitase madalam kui [[Harjumaa|Harju]]- ja [[Võrumaa]]l. See erinevus võib olla tingitud looduslikest häiringutest ja toidubaasist. Samas rasketehnika liikumine lindude stressi suuresti ei mõjutanud, kuna sellega ei kaasne sellist müra nagu laskeharjutustega.<ref name="rIxZZ" />
 
== Kortikosteroon närilistel==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kortikosteroon"