Harilik mänd: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
asd
HakanIST (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 193.40.225.66 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kruusamägi.
Märgis: Tühistamine
79. rida:
*''Pinus tartarica'' Mill. (1768) </small><ref name="catalogue" />
}}
'''Harilik mänd''', '''pedajas''' (''Pinus sylvestris'') on [[männilised|männiliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[mänd (perekond)|männi]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[okaspuu]], kõige levinum männiliik. Ta kuulub [[kaheokkalised männid|kaheokkaliste mändide]] hulka (alamperekond ''Pinus'').
 
Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, kuid on samas valgusnõudlik. Selle puitu hinnatakse heade mehaaniliste omaduste tõttu kõrgelt.
* jou jah
 
*
Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ja ühtlasi levinuim puu [[Eesti]] metsades. [[Mets]]a, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse [[männik]]uks. Eesti metsamaa pindalast hõlmasid männikud 2009. aastal 719 800 hektarit.<ref name="Raal" />
 
== Levila ja alamliigid ==
[[Pilt:Eesti_mannimetsad.png|vasakul|pisi|Männimetsade levik Eestis]]
[[Pilt:Pinus sylvestris range-01.png|vasakul|pisi|Hariliku männi levik maailmas]]
Harilik mänd on levinud [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s [[Hispaania]]st ja [[Šotimaa]] rannikult kuni [[Venemaa]] kaguosa, [[Ohhoota meri|Ohhoota mereni]] (8° lp kuni 140° ip). Ta on mändidest kõige suurema levilaga: levila läänepiirist kuni idapiirini on umbes 14 000&nbsp;km.<ref name="pines" /> [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-Ameerikas]] on männile lähedasim liik [[vaigumänd]].
 
Läbi aegade on kirjeldatud üle 140 männi [[alamliik|alamliigi]] ja [[teisend (bioloogia)|teisendi]]. Tänapäeval tunnistatakse neist üksnes kolme-nelja. [[Morfoloogia]]s erinevad nad minimaalselt, kuid [[geen]]ide analüüsimisel ja [[männivaik|männivaigu]] tekkes on leitud rohkem erinevusi. Sealhulgas eristati vanasti levila põhjaosas alamliik ''P. sylvestris lapponica'', mida tänapäeval enam ei tehta. Tänapäeval tunnustatud teisendid on järgmised:
*''Pinus sylvestris'' var. ''deflexa'' (luitemänd ehk tuulemänd)<!--([[rannamänd]])<!--<ref name="Raal" />-->
*''P. sylvestris'' var. ''sylvestris'' ehk põhiteisend kasvab suuremas osas levilast Šotimaast kuni Kesk-[[Siber]]ini.
*''P. sylvestris'' var. ''hamata'' kasvab [[Balkan]]il, Põhja-[[Türgi]]s, [[Krimm]]is ja [[Kaukaasia]]s. Selle okastik on kogu aasta jooksul ühteviisi sinakasroheline ega muutu talvel kahvatumaks. Apofüüs ehk käbisoomuse paljastatud osa on kõige sagedamini kolmnurkne.
*''P. sylvestris'' var. ''mongolica'' kasvab [[Mongoolia]]s, Lõuna-Siberis ja Loode-[[Hiina]]s. Selle okastik on kahvaturoheline, võrsed hallikasrohelised ja okkad kuni 12&nbsp;cm pikad.
*''P. sylvestris'' var. ''nevadensis'' (ka var. ''iberica'') kasvab Hispaanias, eriti Lõuna-Hispaanias [[Sierra Nevada (Hispaania)|Sierra Nevadas]]. Selle käbid on sageli õhemate [[soomus (botaanika)|soomustega]]. Kõik botaanikud seda teisendit ei tunnista, sest ei pea seda põhiteisendist piisavalt erinevaks.<ref name="conifers" />
*''Pinus sylvestris'' var. ''nana'' ([[rabamänd]]).<ref name="Raal" />
 
Männi levila tõmbub Lääne-Euroopas koomale. Hispaanias ja Šotimaal on säilinud üksikud asurkonnad. [[Iirimaa]]l, [[Inglismaa]]l, [[Madalmaad]]es ja [[Taani]]s on mänd loodusest kadunud. Šotimaal, kus männikute kunagisest pindalast on säilinud napilt 1%, on välja surnud varem männikutes elanud [[karu]], [[hunt]], [[ilves]], [[põder]] ja [[metssiga]].<ref name="treesforlife" /> Inglismaal suri mänd välja umbes [[16. sajand]]il, kuid [[Shakespeare]] seda puud tundis ja [[Richard II (Shakespeare)|Richard II]]-s ka nimetas.<ref name="Edlin" />
 
== Kliima ==
[[Pilt:Pinus sylvestris cones pl.jpg|pisi|vasakul|püsti|Valmimata käbid ja okkad]]
 
Harilik mänd kasvab nii pika kui lühikese päeva ja nii pika kui lühikese [[vegetatsiooniperiood]]i tingimustes. Oluline on, et kasvuperioodil oleks keskmine temperatuur üle 10&nbsp;[[Celsiuse skaala|°C]] ja ööpäevaste temperatuuride summa üle 1200&nbsp;°C. Miinimumtemperatuur kasvualal võib olla kuni −60&nbsp;°C, maksimum ulatuda aga kuni 40&nbsp;°C ja isegi kõrgemale. Ta kasvab nii korrapäraste kui ka ebakorrapäraste sademetega piirkondades. Levila kõige kuivemates [[Kesk-Aasia]] [[stepp]]ides ([[Kasahstan]], Mongoolia ja Põhja-Hiina) sajab aastas kohati vaid kuni 200&nbsp;mm. Kõige sademeterohkem piirkond asub Šotimaa lääneosas, kus aasta keskmine [[sademete hulk]] on 2000&nbsp;mm. Kõige paremat kasvu näitab harilik mänd piirkondades, kus aastas sajab 500–700&nbsp;mm. Levila aasta keskmine [[õhutemperatuur]] on 3–15&nbsp;°C. Kõige külmemad kasvukohad asuvad Siberis [[igikelts]]a lõunapiiril.<ref name="pines" />
 
== Kasvukohad ==
[[Pilt:PinusSylvestrisBole.jpg|pisi|vasakul|püsti|Tüvi]]
 
Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liiva[[luide]]tel, [[nõmm]]edel kui ka niisketes [[soo]]des ja [[raba]]des. Ta kasvab nii [[happeline keskkond|happelisel]] [[muld|mullal]] kui ka [[karbonaadid|karbonaadirikkal]] pinnasel, nii [[loopealne|looaladel]] kui murenenud [[graniit|graniidil]]. Muldadest on esindatud [[liivmullad]], [[turvasmullad]], [[leetmullad]], [[gleimullad]] jt.<ref name="pines" />
 
Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000–1200 m. Levila lõunaosas Kaukaasias kasvab ta isegi kuni 2600 m kõrgusel.<ref name="conifers" /> Mänd on valgusnõudlik puu ja vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad ja laasuvad alumised oksad kergesti, eriti väheviljakatel muldadel.
 
== Kirjeldus ==
Puu kasvab tavaliselt kuni 40, harva kuni 50 m kõrguseks, [[tüvi|tüve]] läbimõõt on kuni 1,5 m. Tüve [[Puukoor|koor]] on allosas korbatunud, ülaosas aga kestendav ja oranžikaspruun. [[Korp]] hakkab intensiivsemalt arenema üle 100 aasta vanustel puudel.<ref name="dendro" />
 
[[Võra]] kuju on väga varieeruv, sõltudes puu vanusest, kasvukohast ja muudest tingimustest. Mõnevõrra sõltub see ka piirkonna genotüübist. Lõuna pool on puud okslikumad ja laiema võraga, põhja pool saledamad, peenemate okste ja kitsama võraga. Lagedal kasvades jäävad puud madalaks ja oksad ulatuvad madalale. Metsas laasuvad männid tugevalt ja säilib ainult võra tipuosa. Noortel mändidel hakkavad alumised oksad laasuma 8–10 aasta vanuselt ja okste armid hakkavad kinni kasvama 40 aasta vanuselt.<ref name="dendro" />.
 
[[Pung]]ad on piklikmunajad, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Noored [[võrse]]d on rohekad, hiljem pruunid, karvadeta.<ref name="dendro" />
 
[[Okas|Okkad]] on peensaagja servaga, sise- ja välisküljel asuvate õhulõheribadega, kahekaupa kimbus. Nende pikkus on 3–7&nbsp;cm, olles jõulistel noorpuudel isegi kuni 10&nbsp;cm. Okkad püsivad võrsetel tavaliselt 3 aastat, soojemas merelises kliimas 2 ning kontinentaalse kliimaga aladel 4–6 (harva kuni 9) aastat.<ref name="pines" />
 
== Juurestik ==
[[Pilt:Pinus silvestris roots001xx.jpg|pisi|vasakul|Erosiooni tõttu paljastunud juured]]
[[Pilt:JKRUK Wełecz Sosna.jpg|pisi|vasakul|Ulatusliku pinnase [[erosioon]]i tõttu paljastunud juured]]
Männi juurestik on väga plastiline. Sügavamas ja värskes liivmullas moodustuvad võimas [[peajuur]], mis rajab tee otse alla sügavale mulla sisse ja rohkesti vertikaalseid [[külgjuur]]i. Juured võivad liivmullas ulatuda kuni 2,7 m sügavusele<ref name="root" />. Horisontaalsed juured on enamasti kuni 25&nbsp;cm paksuses ülemises [[mullahorisont|mullahorisondis]]. Väga väheviljakatel liivmuldadel moodustub männil lühike peajuur ja üsna pikad maapinnalähedased külgjuured, mis võivad võrastikust tunduvalt kaugemale ulatuda. Rasketel savimuldadel ei ulatu horisontaalsuunas arenevad külgjuured tavaliselt puu võrast kaugemale. Veega küllastunud muldade tõttu on soodes ja rabades puudel kesiselt arenenud maapinnalähedased juured. Hästi arenenud juurestiku tõttu esineb [[tormiheide]]t vaid õhukestel ja veega küllastunud muldadel. Soodsates kasvukohtades esineb üldjuhul ainult tormimurdu.<ref name="dendro" />
 
== Paljunemine ja kasv ==
[[Pilt:Rabamänd.jpg|pisi|püsti|100-aastane või vanemgi mänd võib välja näha ka nii]]
Harilik mänd on [[ühekojaline taim|ühekojaline]] okaspuu ja paljuneb looduslikult [[seeme|seemnete]] abil. Viljakandvus algab küllaltki varakult: valgusküllases kasvukohas 10–15 aasta, puistus 25–35 aasta vanuselt. Levila põhjaosas algab viljakandvus hiljem, lõunaosas varem. Head seemneaastad korduvad 3–4, karmimates kasvupiirkondades kuni 7 aasta järel. Levila lõunaosas esineb häid seemneaastaid sagedamini ja põhjaosas harvemini. Raieküpse puistu seemnesaak on tavaliselt 6–10 (harva kuni 12) kg/ha, levila lõunaosas tavaliselt kuni 19 (harva kuni 40) kg/ha.<ref name="dendro" />
 
[[Isasõis|Isasõied]] on kollakad ning nende pikkus on 5–6&nbsp;mm ja läbimõõt 3–4&nbsp;mm.<ref name="dendro" /> Nad koosnevad paljudest spiraalse asetusega ja soomusjatest [[tolmukas|tolmukatest]] ning asetsevad tihedate kogumikena noore pikkvõrse alusel. Tolmukate alaküljel on kaks pikuti avanevat [[tolmukott]]i,<ref name="dendro" /> millest väljuvad kahe õhupõiega varustatud [[tolmutera]]d. Need kanduvad [[tuul]]e abil väga kaugele, isegi kuni 900&nbsp;km kaugusele. [[Tolmlemine]] toimub tavaliselt [[mai]] lõpus ja [[juuni]] alguses, sõltuvalt kasvukoha kliimast.<ref name="dendro" /> Levila põhjaosas, [[Siber]]i [[taiga]]s võib tolmlemine toimuda ka juuni teises pooles, harva isegi [[juuli]] alguses. Tolmlemise kestus (4–5 päevast kuni 10–11 päevani) sõltub kliimast ja on piirkonniti erinev.<ref name="dendrovene" />
 
[[Õietolm]]u rohkuse tõttu on tolmlemise ajal mändide lähedal asuvad veekogud kollaka kirmega kaetud. Tolmlemisega ühel ajal on okaste kõige intensiivsem kasvuperiood.<ref name="dendro" />
 
Kuna männi isaskäbide tolmukotid ja noorte emaskäbide soomused avanevad erinevatel aegadel, toimub mändide vahel võõrtolmlemine. Pärast tolmlemist isaskäbid kuivavad ja varisevad.<ref name="3hzU2" />
 
[[Emasõis]]ikud on ümarad, punakad ja püstised. Nende pikkus on 5–6&nbsp;mm. Noortes emaskäbides on seemnealgmed ja neist arenevad pärast tolmlemist ja viljastamist seemned. Käbid [[viljastumine|viljastuvad]] tolmlemisele järgneva aasta kevadel. Seemned valmivad sama aasta sügisel, seega kulub õitsemisest seemnete valmimiseni umbes 18 kuud. Käbid on valminult munajad, 3–7&nbsp;cm pikad, läbimõõduga 2–3&nbsp;cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Nende [[Apofüüs (paljasseemnetaimed)|apofüüs]] on rombjas, tömpjas või terav. Küpsenud seemned on munajad, hallikad, pruunid või mustjad, sageli kirjud, tiivakesega ja 12–20&nbsp;mm pikad ja pääsevad puitunud käbide avanenud soomustest välja alles kolmanda aasta kevadel. Seemne mass on 3–9&nbsp;mg. Seemne suurus sõltub kasvukoha kliimast ja mullastikust. Suuremad seemned kasvavad parematel pinnastel ja levila lõunaosa soojemas kliimas, väiksemad aga levila põhjaosas või kehvematel muldadel. Seemnete [[idanevus]] on väga suur, sageli üle 90%. Seemnete varisemine algab enamasti kevadtalvel ja kestab kogu kevade, vähesel määral ka suve alguses. Eestis variseb suurem osa seemnetest mais. Pärast seemnete varisemist jäävad tühjad käbid veel paariks aastaks puudele rippuma.<ref name="dendro" />
 
Seemned võivad idaneda ja männi[[tõuse|tõusmed]] tärgata kogu kasvuperioodi jooksul. Piisava soojuse ja mulla niiskuse korral toimub see tavaliselt 2–3 nädalat pärast seemnete varisemist või külvamist.<ref name="dendrovene" /> Tõusmetel on 4–7 [[iduleht]]e. Esimesel aastal on juveniilsed okkad ühekaupa spiraalselt. Teisel aastal on osa okkaid endiselt ühekaupa, ülejäänud kahekaupa kimbus. Kolmandal, osade bioloogide arvates teisel <ref name="Cydl7" />, eluaastal tekib esimene oksa[[männas]] ja edaspidi saab nende järgi kuni 40-aastaste puude vanust määrata. 40–50 aasta vanustel puudel aga hakkavad männased kinni kasvama. Kõrguse juurdekasvu maksimumpiiri (kuni 1 m aastas<ref name="pines" />) saavutavad männid tavaliselt 10–25 (40) aasta vanuselt. Viljakatel muldadel kasvavad puud 70–80 aastaga kuni 30 m kõrguseks, seejärel väheneb juurdekasv oluliselt. Rabades jäävad männid kiduraks ega kasva rohkem kui mõne meetri kõrguseks. Hea tootlikkusega puistu tagavara on 600–700 tm/ha.<ref name="dendro" /> Noored võrsed kasvavad maist kuni juuli alguseni. Tüve radiaalsuunaline kasv kestab tavaliselt augusti lõpuni.<ref name="pines" />
 
<gallery>
Pinus sylvestris flos female bialowieza forest beentree.jpg|Emasõis
Pinus sylvestris flos pollen bialowieza forest beentree.jpg|Isasõisikud
Pinus sylvestris youngcone.jpg|Pungad ja noor käbi
Dseed pinus sylvestris 3 beentree.jpg|Seeme
Pinus sylvestris seedlings kz.jpg|Esimese aasta seemikud
</gallery>
===Eluiga===
 
Mänd on [[harilik kuusk|kuusest]] mõnevõrra pikemaealisem.
 
Loomulik mändide iga sõltuvalt kasvutingimustest on tavaliselt 200–300 (meie kliimas enamasti 300–400) aastat.<ref name="Raal" />
 
Eesti vanimaks männiks peetakse Lääne-Virumaal Vihula vallas Pedassaare külas kasvavat ligi 470-aastast [[Pedassaare mänd]]i (ümbermõõt 3,56 m (1999) ja kõrgus 14 m).<ref name="Raal" />
 
Põhja-Soomest on leitud isegi 810-aastane elus mänd ja 1029-aastane surnud puu.<ref name="svenskbotanik" />
 
== Saadused ja nende kasutamine ==
[[Pilt:Pinus sylvestris wood ray section 1 beentree.jpg|pisi|Hariliku männi puit]]
[[Pilt:Pinus sylvestris 'Watereri' by Line1.jpg|pisi|Kultivar 'Watereri']]
Hariliku männi puit on heade mehaaniliste omaduste tõttu väärtuslik tarbepuit. [[Maltspuit]] on kollakasvalge, [[lülipuit]] punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat<ref name="okaspuud" />. Kvaliteetsel puidul on ühtlase laiusega [[aastarõngad]], mis tekivad siis, kui puu kasvab kuivadel ja keskmise viljakusega muldadel. Viljakatel või niisketel muldadel kasvavate mändide puit on oluliselt kesisemate mehaaniliste omadustega.
 
Puitu kasutatakse laialdaselt kergetes ja rasketes ehituskonstruktsioonides, raudteeliiprite, sildade, mastide ja postide, vineeri, kastide ja konteinerite, platvormide, laminaadi, mööbli, puugaasi, küttepuude jm valmistamisel. [[Keemiatööstus]] toodab [[männivaik|männivaigust]] tarbeaineid, näiteks [[tärpentin]]i ja [[kampol]]it. Männipuidust saab [[utmine|utmisel]] ka [[puupiiritus]]t. [[Männikasvud|Männikasvusid]] (''Pini gemma'') ja [[männioksad|männioksi]] (''Pini turiones'') kasutatakse [[droog]]ina.<ref name="Raal-ents" /> Männiokastest toodetakse [[männiõli]] (''Pini sylvestris aetherolum''), [[C-vitamiin|C-]] ja [[B-vitamiin]]i, loomasöödana kasutatavat [[okkajahu]] ja [[okkapasta]]t<ref name="pines" /><ref name="dendro" />. [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonnas kasutatakse männipuitu laialdaselt ümarpalkmajade valmistamisel. Suure vaigusisalduse tõttu mänd paberipuuks ei sobi ja sellest valmistatakse eelkõige [[sulfaattselluloos]]i. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll [[nafta]]t, kuid mitte [[vesi|vett]].<ref name="okaspuud" />
 
Männipuidus on keskmiselt 4,8% vaiku ja sellel on head säilivusomadused. Välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 7–8 aastat, lageda taeva all olev puit 60 (40–85) aastat ja varjualuses olev puit 100 ja rohkemgi aastat.<ref name="lehispuit" /> Maltspuidus sisalduv vaik on vedel, lülipuidus aga tardunud. Soojal aastaajal niiske maltspuit sinetub mikroseente mõjul, mille tagajärjel on puit välisviimistluseks kõlbmatu.<ref name="okaspuud" />
 
Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330–890&nbsp;kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520&nbsp;kg/m³.<ref name="Koll" />
{| class="wikitable"
|+Mehaanilised omadused niiskusesisalduse 12% korral<ref name="Lutdal" />
! width=200| Omadus
! width=110| Väärtus
|-
| [[Elastsusmoodul]] || 10 900 MPa
|-
| [[Paindetugevus]] || 91,0 MPa
|-
| [[Survetugevus]] pikikiudu || 50,0 MPa
|-
| [[Nihketugevus]] pikikiudu || 9,1 MPa
|-
| [[Tõmbetugevus]] pikikiudu || 95,0 MPa
|}
 
Harilikul männil on suur dekoratiivne tähtsus. Ta on oluline [[ilupuu]] liivmuldadega [[park]]ides ning [[USA]]-s ja [[Kanada]]s kasvatatakse teda küllaltki palju [[jõulupuu]]de istandikes. Samuti on ta oluline õhu puhastaja. Männid koguvad õhust [[tolm]]u ja eraldavad [[fütontsiid]]e, mis on anti[[bakter]]iaalse toimega. Tähtis on hariliku männi võime kasvada [[pioneerliik|pioneerliigina]] liivastel ja kivistel muldadel, kus ta oma [[varis]]ega (kuivanud ja mahakukkunud okkad, oksad ja käbid) parandab pinnase kvaliteeti. Teda kultiveeritakse laialdaselt puidu saamiseks, looduslike [[tuuletõke]]te moodustamiseks, steppides ja liivastel aladel [[erosioon]]i peatamiseks. Populaarsest puust on aretatud palju [[kultivar]]e.<ref name="pines" /><ref name="dendro" /> Mände pole soovitatav istutada suurtesse linnadesse ja tööstuspiirkondadesse, sest nende saastetaluvus on keskmine.<ref name="okaspuud" />
 
== Harilik mänd Eestis ==
[[Pilt:Ootsipalu oru hiiglane. Maailma kõrgeim harilik mänd 46,6 m. 2017.jpg|pisi|Ootsipalu oru hiiglane. Maailma kõrgeim harilik mänd 46,6 m. 2017. aasta]]
Harilik mänd on [[Eesti pärismaised puud|Eestis pärismaine puu]]. Ta on Eesti ainus looduslik männiliik ja levinuim puu metsades.
 
Männikud katavad 35,0% Eesti metsamaadest ja männi kogutagavara osakaal meie metsade puidust on 31,8% (2007. aasta andmed). Kõige suurem on männikute osakaal maakonna metsadest [[Saare maakond|Saare maakonnas]] (59,8%), järgnevad [[Hiiu maakond]] (48,3%) ja [[Harju maakond]] (47,7%).<ref name="mets2008" />
[[Fail:Vaade Meenikunno rabale Liipsaare vaatetornist.jpg|pisi|vasakul|[[Meenikunno raba]] äärne männik]]
Eesti ja ühtlasi kogu maailma kõrgeim mänd kasvab [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]] [[Ootsipalu]]s. 2015. aasta novembris mõõdeti selle puu kõrguseks 46,6 meetrit.<ref name="err" /><ref name="BGBlu" />
 
On ka andmeid, et XX sajandi keskel raiuti [[Kõrgepalu]] kandis umbes 50 m kõrgune puu<ref name="okaspuud" />. Sõltuvalt maa viljakusest ([[boniteet|boniteedist]]) on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja-aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaažiga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa-pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks.
 
Eesti jämedaima tüvega männid (inimese rinnakõrguselt mõõdetuna) on [[Jaani-Hansu mänd]] (447&nbsp;cm, 1999) ja [[Kõrgepalu mänd]] (450&nbsp;cm).<ref name="Relve" /> Järgnevad [[Kuldi-Jüri pettäi]] ja [[Peedi mänd]].
 
Jämedaima tüvega mändide statistikat vaadeldakse harilikult rinnakõrguselt (1,3 m) mõõdetud andmete alusel, seetõttu ei saa loetleda mitut põlismändi, näiteks [[Padaoru mänd]] – tema ümbermõõt 0,5 kõrgusel on 5,20 m (1998).<ref name="Raal" />
 
Läbi ajaloo on [[eestlased]] kasutanud palju männipuitu. Vanasti ajasid eestlased männist palju [[tõrv]]a. Männipuit on väärtuslik tarbepuit. Sellest valmistatakse ehitisi, mööblit, laevu ja paberit. Samas on männikuid väga palju [[Istutamine|istutatud]] ja [[Külvamine|külvatud]].
 
Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis [[Põlvamaa]]l ja [[Võru maakond|Võrumaa]]l.
 
===Rahvausundis===
[[Fred Puss]]i kogutud andmetel moodustavad männid Eesti [[pühapuu|pühadest puudest]] 15 protsenti, pühapuude hulgas on mändidest rohkem ainult [[harilik tamm|tammesid]] (25 protsenti valimist).<ref name="TwIfc" />
 
[[Eesti rahvausund]]is ja matusekombestikus on tuntud ja kasutatud mände [[ristipuu]]dena, kuigi ristipuid on teistestki liikidest.
 
=== Tuntud harilikke mände Eestis ===
<table><tr valign=top><td>
* [[Akste ristimänd]]
* [[Arbimäe mänd]]
* [[Assikvere mänd]]
* [[Hargla ohvrimänd]]
* [[Hinsa mänd]]
* [[Iia ristimänd]]
* [[Jaani-Hansu mänd]]
* [[Jaanimäe mänd]]
* [[Järvselja kuningamänd]]
* [[Kaarli mänd]]
* [[Kallukse mänd]]
* [[Kambja mänd]]
* [[Kambja ristimänd]]
* [[Kapera mänd]]
* [[Karilatsi ristimänd]]
</td><td>
* [[Karo kakutu pettai]]
* [[Keava kahar mänd]]
* [[Konnametsa ristimännid]]
* [[Kraaviotsa pettai]]
* [[Kuldijüri mänd]]
* [[Kurista Leinamänd]]
* [[Kuru mänd]]
* [[Kuusalu 7-haruline mänd]]
* [[Kõlleste mänd]]
* [[Käharpea mänd]]
* [[Laekvere mänd]]
* [[Lalli hiie ohvrimänd]]
* [[Liiva mänd]]
* [[Luha kääbusmänd]]
* [[Mehide männid]]
</td><td>
* [[Meremäe männid]]
* [[Meriküla mänd]]
* [[Mädaoja mänd]]
* [[Männiku mänd]]
* [[Napimäe pettai]]
* [[Ojasoo männid]]
* [[Osula Juudapedastik]]
* [[Padaoru mänd]]
* [[Peetri mänd]]
* [[Peri Tõnise petai]]
* [[Pidapa vana mänd]]
* [[Pihla hiiemänd]]
* [[Päkapikumänd]]
* [[Pühamänd]]
* [[Porkuni mänd]]
</td><td>
* [[Rampe ristipettai]]
* [[Raudemetsa mänd]]
* [[Rimmi püha mänd]]
* [[Sohlu mänd]]
* [[Säässaare ristimänd]]
* [[Tagaküla Tiigi talu ristimännid]]
* [[Tagasauna mänd]]
* [[Tiidu mänd]]
* [[Tilleoru ristimänd]]
* [[Toborna pettäi]]
* [[Tsirgu mänd]]
* [[Tsirgumäe ohvrimänd]]
* [[Tõrvanõmme mänd]]
* [[Verhulitsa Laudsi pettäi]]
* [[Virve nõiutud männid]]
</td></tr></table>
 
=== Eesti männikute andmeid ===
{| class="wikitable"
|+Männikute osakaal boniteediklassides<ref name="mets2008" />
! width=150| Boniteediklass
! Ia !! I !! II !! III !! IV !! V !! Va
|- align=center
| Osakaal || 4,7% || 20,1% || 28,6% || 22,4% || 10,7% || 7,4% || 6,1%
|}
 
{| class="wikitable sortable"
|+Männikud metsatüüpides<ref name="mets2008" />
! Metsatüüp
! Männikute<br>pindala,<br>1000 ha
! Männikute<br>osakaal<br>metsatüübi<br>pindalast
! Osakaal<br>männikute<br>kogupindalast
! Metsatüübi<br>osakaal<br>metsade<br>kogupindalast
|- align=center
| [[Palumetsad]] || 316,1 || 60,7% || 40,8% || 23,5%
|- align=center
| [[Kõdusoometsad]] || 132,9 || 41,4% || 17,1% || 14,5%
|- align=center
| [[Samblasoometsad]] || 107,0 || 89,5% || 13,8% || 5,4%
|- align=center
| [[Laanemetsad]] || 100,2 || 22,0% || 12,9% || 20,5%
|- align=center
| [[Soovikumetsad]] || 39,6 || 10,0% || 5,1% || 18,0%
|- align=center
| [[Loometsad]] || 38,8 || 60,4% || 5,0% || 2,9%
|- align=center
| [[Rabastuvad metsad]] || 14,8 || 85,1% || 1,9% || 0,8%
|- align=center
| [[Nõmmemetsad]] || 10,7 || 94,7% || 1,4% || 0,5%
|- align=center
| [[Puistangute metsad]] || 9,8 || 73,4% || 1,3% || 0,6%
|- align=center
| [[Rohusoometsad]] || 2,9 || 4,5% || 0,4% || 2,9%
|- align=center
| [[Salumetsad]] || 2,2 || 1,0% || 0,3% || 10,4%
|}
 
=== Mesipuud ===
 
Eestis on kõige levinumad [[mesipuu]]d ehk puud, mille sees elavad [[metsmesilane|metsmesilased]], just männid.<ref name="rekordid" />
 
Meemetsade tähtsus Euroopas hakkas kaduma 16. sajandil, kui [[Ameerika]]st hakati sisse vedama [[roosuhkur|roosuhkrut]]. Eesti kaks viimast tarupedajat on looduskaitse all. Nad asuvad [[Võrumaa]]l [[Antsla vald|Antsla valla]] [[Kaika]] küla Mändiku talu lähedal.<ref name="rekordid" /> Vanade mändide tüveõõnsusi asustavad ka [[vapsik]]ud jt putukad.
 
=== Pilte ===
<gallery widths="200px" heights="200px" perrow="4">
Aude mänd.jpg|Vana, vigastusi trotsiv mänd [[Aude]] külas ({{koord dms|59|9|47|N|24|15|12|E}})
Eesti jämedaima männi tüvi.jpg|Eesti jämedaima männi [[Jaani-Hansu mänd|Jaani-Hansu männi]] tüvi
High Pine in Jarvselja.jpg|Ühe Eesti kõrgematest, umbes 43–44 m kõrge ja 220 aastat vana männi tüvi Järvseljal (2003)
Järvselja Kuningamänd 2003.jpg|Umbes 360-aastane [[Järvselja kuningamänd]] (2003)
Männitüved Põrguhavva soos.JPG|Männitüved [[Põrguhavva soo]]s
Karr männi tüvel Karula rahvuspargis.JPG|[[Karr (lõige)|Karr]] männi tüvel [[Karula rahvuspark|Karula rahvuspargis]]
Pine of Meriküla 02.jpg|[[Meriküla mänd|Šiškini mänd]]
Kahar pettai Väike-Veerksu külas.jpg|Kahar pettai Väike-Veerksu külas
</gallery>
 
== Haigused, kahjurputukad ja muud kahjustajad ==
[[Pilt:Heterobasidion annosum 2 - Lindsey.jpg|pisi|Juurepessu põhjustav [[männi-juurepess]]]]
 
=== Seenhaigused ===
[[Pilt:Gremmeniella abietina symptom 1 beentree.jpg|pisi|vasakul|[[Okaspuu-võrsevähk|Okaspuu-võrsevähi]] haiguspilt]]
Kuuski massiliselt kahjustav [[seenhaigus]], mida põhjustab seen [[kuuse-juurepess]], on ka mändidel küllaltki levinud. Mändidel põhjustab seen [[männi-juurepess]] juuremädanikku. Seen võib kahjustada igas vanuses puid. Eriti vastuvõtlikud sellele haigusele on endistel põllumaadel kasvavad 25–35-aastased puud<ref name="pines" />. Haigus kahjustab puude juuri, põhjustades puude juurdekasvu vähenemist, puu kvaliteedi langust ja hukkumist. Nõrgestatud puude hulgas esineb sageli tuuleheidet ja neid asustavad erinevad kahjurputukad. Juuremädanikku põhjustavad mändidel ka [[külmaseen]]ed (''Armillaria'' spp.). Nakatunud puude tüvel ja juurtel esineb rohke vaigujooks, juured mädanevad ning seetõttu puu juurdekasv pidurdub ja võra hõreneb. Haigusest nõrgestatud puid ründavad omakorda mitmesugused kahjur[[putukad]], põhjustades puu kuivamist. Juuremädanikku põhjustab ka [[põleseen]] (''Rhizina undulata''), mis kahjustab põlendikele istutatud noori puid ja kuivadel luidetel kasvavaid männikuid. [[Okaspuu-võrsevähk]]i põhjustab seen ''[[Gremmeniella abietina]]''. Selle haiguse tagajärjel kuivavad võrsed koos pungadega. Nakatunud noored puud üldjuhul hukkuvad, vanadel puudel tekivad võrsehaavandid.<ref name="kahjurid" />
 
Seenhaigustest esinevad sageli veel [[männi-koorepõletik]] (põhjustajaks seen ''[[Endocronartium pini]]''), mis hävitab puu [[niin]]t tavaliselt tüve ülaosas, tekitades tüvele aastatega laieneva tugeva vaigujooksuga haavandi, ja [[männitaelik]], mis kahjustab eriti vanu puid.
 
Viimastel aastatel on meie männikutes olulist kahju tekitanud [[punavöötaud]], mida tekitab seen ''[[Mycosphaerella pini]]'', ja [[pruunvöötaud]], mida põhjustab seen ''[[Mycosphaerella dearnessii]]''. Nakatunud puudel kuivavad mändide vanemad okkad, mis tagavad puule eluvõime ja juurdekasvu. Mitme aasta jooksul väljalangevate okaste tõttu puu nõrgeneb ja võib hukkuda teiste seenhaiguste või üraskite ründe tõttu.<ref name="eestimets" />
 
Okaste väljalangemist põhjustavatest seenhaigustest esineb meil veel [[lumepudetõbi]], mida tekitab mikroseen [[harilik lumehallik]] (''Phacidium infestans''), ja [[männipudetõbi]], mida põhjustab [[tõve-pigihuul]] (''Lophodermium seditiosum'').<ref name="maa" />
 
[[Pilt:XN Hylobius abietis 01.jpg|pisi|vasakul|[[Harilik männikärsakas]] (''Hylobius abietis'')]]
=== Kahjurputukad ===
[[Pilt:Diprion pini 2 beentree.jpg|pisi|Hariliku männivaablase vastsed männiokastest toitumas]]
[[Männikärsakas|Männikärsakad]] (''Hylobius'' spp) ja [[männi-juureürask]] (''Hylastes brunneus'') kahjustavad noori männiistikuid raiesmikel 2–3 aastat pärast metsa langetamist. Männikärsakad toituvad tüve koorest. Männi-juureüraskid toituvad juurekaelast ja peajuurest. [[Tähnikpihklane]] (''Pissodes castaneus'') ja [[latipihklane]] (''Pissodes piniphilus'') kahjustavad eelkõige teiste kahjurputukate või seenhaiguste nõrgestatud noori puid. Kõige suuremat majanduslikku kahju tekitavad männikutes aga [[ürasklased]], kes uuristavad käike koores või puidus. Mände kahjustavatest ürasklastest on Eestis esindatud [[hiidürask]] (''Dendroctonus micans''), [[kahekidane võraürask|kahekidane]] ja [[neljakidane võraürask]] (''Pityogenes bidentatus'' ja ''P. quadridens''), [[männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus'') ning [[suur-säsiürask|suur-]] ja [[väike-säsiürask]] (''Tomicus piniperda'' ja ''T. minor''). Pungasid ja võrseid kahjustavad [[mähkurlased|mähkurlaste]] [[männi-virvemähkur]], [[männi-vaigumähkur]] ja [[männi-ladvamähkur]] [[vastne|röövikud]]. [[Männivaksik]]u (''Bupalus piniaria'') vastsed toituvad igas vanuses mändide okastest. Korduvate rünnete korral puud nõrgenevad ning muutuvad vastuvõtlikuks teistele kahjurputukatele ja haigustele. [[Punakas männivaablane|Punaka männivaablase]] (''Neodiprion sertifer'') vastsed toituvad männi vanadest okastest, [[harilik männivaablane|hariliku männivaablase]] (''Diprion pini'') röövikud aga ka noortest okastest.<ref name="kahjurid" />
 
[[Pilt:Ips sexdentatus Imago.JPG|pisi|[[Männi-kooreürask]] (''Ips sexdentatus'')]]
=== Muud kahjustajad ===
 
Ohtlikuks peetakse ka [[ümarussid|ümarussi]] [[männi-laguuss]] (''Bursaphelenchus xylophilus'').
 
[[Põder]] toitub kuni keskealiste mändide koorest ja noorte mändide võrsetest, mille käigus ta murrab tihti puu ladva. Suuri kahjustusi esineb soode lähedal kasvavates noorendikes. Noori puid kahjustavad samuti [[metskits]]ed. [[Hiir]]ed närivad väikeste mändide tüve alaosa koort lume all või tihedas rohus. Lumerohkel talvel murduvad lume raskuse all sageli suurte puude oksad ja väikeste puude ladvad.<ref name="okaspuud" /> Suurt kahju männikutele võivad tekitada ka [[metsapõleng]]ud, olles samas vajalikud männimetsade taastekkeks.
 
==Nimetus==
[[Pilt:Toborna_pettai_2010.jpg|pisi|Toborna pettäi [[Kütiorg|Kütioru]] idanõlval]]
Lõuna-Eestis on levinud männi rahvapärased nimetused '''pedajas''', '''petäi''', '''pedakas''', '''pettäi'''.
 
Mänd on ilmselt laensõna, mis on laenatud [[lätlased|lätlaste]], [[leedulased|leedulaste]] esivanematelt. Algselt tähendas sõna "mänd" noore okaspuu, harilikult männi ladvast valmistatud köögiriista, mida kasutati toidu segamisel.<ref name="Raal" /> Põhja-Eestis on levinud ka nimetused '''männi''', '''männa''', '''männ'''.
 
Põlismändide puhul kasutatakse ka nimetusi '''ong''' või '''hong'''.
 
=== Eesti pärisnimed ===
 
Eestis on hariliku männi nimetustest moodustatud perekonna- ja kohanimesid. Mänd, Pedak ja Pedajas on üsna levinud perekonnanimed. Tuntud on näiteks [[Heljo Mänd]].
 
[[Douglas Wells]] kirjutas oma raamatus "Jänki seiklused Hiiumaal", et enamiku hiidlaste perekonnanimi tuleb männipuust, alates maavanemast, kelleks tollal oli [[Tarmo Mänd]], ja lõpetades tema enese naisega (Männiste).
 
==Sümboolika==
 
Vanade kreeklaste jaoks olid männikäbid meheliku viljakuse sümboliks.
 
Männioks oli ka [[Eesti NSV]] vapil.
Mändi on kujutatud ka [[Elva]] linna vapil ja [[Nõmme linnaosa]] sümboolikas.<ref name="OqVAH" />
 
Mänd on ka [[Tallinna Saksa Gümnaasium]]i logol.<ref name="7pw2m" />
 
==Männi energia==
 
[[Esoteerika]] valdkonnas on mändi kirjeldatud laineliselt ja tasahilju tugevneva [[Energia (esoteerika)|energiaga]] puuna, mille energiat peetakse nii võimsaks, et ei soovitata südamehaigetel männimetsas sagedasi jalutuskäike ette võtta.<ref name="Raal" />
 
Indiaanlaste kombestikku olevat kuulunud enne raskeid katsumisi (näiteks lahingusse minnes) seista seljaga vastu männitüve ja käsi laiali hoides männipuu energiat endasse koguda. Tugevaim energia olevat valgusküllastel küngastel üksikult kasvavatel mändidel.<ref name="Raal" />
 
==Vaata ka==
* [[Kõver mets]]
 
== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="tPhNl">{{IUCN|hindaja=Gardner, M.|nimi=Pinus sylvestris|aasta=2013|ID=42418|IUCN_aasta=2013}}</ref>
<ref name="catalogue">{{netiviide | URL = http://www.catalogueoflife.org/annual-checklist/2010/details/species/id/5648269| Pealkiri = Conifer database: "''Pinus sylvestris'' var. ''sylvestris''".| Väljaanne = [[Catalogue of Life]]: 2010 Annual Checklist| Kasutatud = 04.09.2010| Keel = inglise keeles}}</ref>
<ref name="Raal">[[Ain Raal]], "Seitse tervendavat puud", Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, ISBN 978 9949 32 115 5, lk 275–298</ref>
<ref name="pines">Compiled from the Forestry Compendium, CAB International. "Pines of Silvicultural Importance", CABI Publishing, 2002. ISBN 085199539X</ref>
<ref name="conifers">{{netiviide | URL = http://www.conifers.org/pi/Pinus_sylvestris.php| Pealkiri = "''Pinus sylvestris''"| Väljaanne = www.conifers.org| Kasutatud = 26.08.2011| Keel = inglise keeles}}</ref>
<ref name="treesforlife">{{netiviide | URL = http://www.treesforlife.org.uk/tfl.scpine.html| Pealkiri = "Scots pine"| Väljaanne = www.treesforlife.org.uk| Kasutatud = 26.08.2011| Keel = inglise keeles}}</ref>
<ref name="Edlin">Edlin, H. L. (1970). ''Trees, Woods and Man'', 3rd ed. Collins: New Naturalist.</ref>
<ref name="dendro">[[Endel Laas]]. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987</ref>
<ref name="root">J. Canadell, R. B. Jackson, J. B. Ehleringer, H. A. Mooney, O. E. Sala and E.-D. Schulze. "Maximum rooting depth of vegetation types at the global scale", Springer Berlin / Heidelberg, 1996. ISSN 0029-8549 (Print) 1432–1939 (Online)</ref>
<ref name="dendrovene">Шиманюк А. П. "Дендрология", Москва: Лесная промышленность, 1974</ref>
<ref name="3hzU2">[[Mati Martin]], [[Maie Toom]], [[Urmas Kokassaar]], "Bioloogia põhikoolile I, Avita, lk 66, 2001, ISBN 9985 2 0516-2</ref>
<ref name="Cydl7">[[Mati Martin]], [[Maie Toom]], [[Urmas Kokassaar]], "Bioloogia põhikoolile I, Avita, lk 67, 2001, ISBN 9985 2 0516-2</ref>
<ref name="svenskbotanik">{{netiviide | URL = http://svenskbotanik.se/wp-content/uploads/2013/10/Haeggstrom.pdf| Pealkiri = "Nordens äldsta tall"| Autor = Carl-Adam Hæggström| Failitüüp = PDF| Täpsustus = ISSN 0039-646X| Väljaanne = | Aeg = 2007| Koht = Hørsholm| Väljaandja = Svensk Bot. Tidskr. 99: 218| Kasutatud = 06.02.2015| Keel = rootsi keeles}}</ref>
<ref name="okaspuud">[[Eino Laas]]. "Okaspuud", Tartu: Atlex, 2004</ref>
<ref name="Raal-ents">Ain Raal, "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", lk 706,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010</ref>
<ref name="lehispuit">{{netiviide | URL = http://www.sl.kvl.dk/upload/workingpapersno23.pdf| Pealkiri = "Larch wood – a literature review"| Autor = Andreas Bergstedt, Christian Lyck| Failitüüp = PDF| Täpsustus =ISBN 978-87-7903-337-5 | Väljaanne = Forest & Landscape Working Papers| Aeg = 2007| Koht = Hørsholm| Väljaandja = University of Copenhagen| Kasutatud = 09.11.2010| Keel = inglise keeles}}</ref>
<ref name="Koll">Kollmann, F. "Technologie des Holzes und der Holzwerkstoffe". 1. Band. Springer-Verlag, Göttingen/Heidelberg, 1951. 1050 pp.</ref>
<ref name="Lutdal">Lutdal, T. "Kjerneved av furu og lerk – Egenskaper og muligheter". Inst. for skogfag, NLH. Hovedoppgave, 1997. 88 pp.</ref>
<ref name="mets2008">{{netiviide | URL = http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16265_PDF.pdf| Pealkiri = "Aastaraamat mets 2008"| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.keskkonnainfo.ee| Aeg = | Koht = | Väljaandja = Keskkonnaministeerium | Kasutatud = 09.11.2010| Keel =}}</ref>
<ref name="err">{{netiviide | URL = http://uudised.err.ee/v/eesti/a3e15258-9475-45cc-9545-f78de9f80106/polvamaa-mets-peitis-endas-eesti-korgeimat-kuuske-ja-mandi| Pealkiri = "Põlvamaa mets peitis endas Eesti kõrgeimat kuuske ja mändi"| Väljaanne = http://uudised.err.ee| Kasutatud = 1.12.2015| Keel =}}</ref>
<ref name="BGBlu">Koit nr. 141 Maailma kõrgeim tavamänd sirgub Põlvamaal</ref>
<ref name="Relve">[[Hendrik Relve]], [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0112/hendrik.html Eesti jämedaimad, kõrgeimad ja vanimad männid], vaadatud 24.02.2014</ref>
<ref name="TwIfc">[[Fred Puss]]. [http://www.hot.ee/fpuss/bibl/proseminar.html Puudega seotud pärimused ja traditsioonid Eesti rahvakultuuris.] Proseminaritöö. Juhendaja H. Pärdi. Tartu: TÜ ajaloo-osakonna etnoloogia õppetool, 1995. – 23 lk. – Käsikiri Eesti Kirjandusmuuseumis.</ref>
<ref name="rekordid">[[Heino Kees]]. "Eesti rekordid". [[Tartu Ülikooli kirjastus]], [[2004]].</ref>
<ref name="kahjurid">{{netiviide | URL = http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/1392| Pealkiri = "Metsakahjustused ja nende ennetamine"| Autor = Ivar Sibul| Failitüüp = PDF| Täpsustus = ISBN 9985-816-99-4| Väljaanne = | Aeg = 2006| Koht = | Väljaandja = Eesti Maaülikooli avatud ülikool| Kasutatud = 22.10.2010| Keel =}}</ref>
<ref name="eestimets">{{netiviide | URL = http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel832_813.html| Pealkiri = "Puna-, pruun- ja valgevöötaud Eestis"| Väljaanne = Eesti Mets 03/2008| Kasutatud = 23.10.2010| Keel =}}</ref>
<ref name="maa">{{netiviide | URL = http://mi.emu.ee/userfiles/MI/FSMU/2003/38/mets_38-5.pdf| Pealkiri = "Seenhaiguste genees metsataimlates, -kultuurides ja puistutes. – Metsanduslikud uurimused XXXVIII"| Autor = Märt Hanso, Silja Hanso| Failitüüp = PDF| Täpsustus = ISSN 1406-9954| Väljaanne = mivana.emu.ee| Aeg = 2003| Koht = Tartu| Väljaandja = Eesti Maaülikool| Kasutatud = 24.10.2010| Keel =}}</ref>
<ref name="OqVAH">Leho Lõhmus, [http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/nomme/arvamus/leho-lohmus-nomme-lipust-ja-vapist.d?id=64156873 Nõmme lipust ja vapist], 30. märts 2012, vaadatud 24.02.2014</ref>
<ref name="7pw2m">[http://www.saksa.tln.edu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=46&Itemid=82 Tallinna Saksa Gümnaasiumi sümboolikas], vaadatud 24.02.2014</ref>
}}
 
== Kirjandus ==
===Eestikeelne===
* [[Rein Kuresoo]], [[Hendrik Relve]], [[Indrek Rohtmets]]. "Eesti elusloodus – kodumaa looduse teejuht", [[Tallinn]] [[2001]], lk 122
* Malle Kurm. ''Mänd Eestis''. Tartu: Eesti Maaülikool, 2014 (monograafia)
* Tiit Leito. ''Eesti metsad''. Eesti Loodusfoto, 2008
* Rein Sander. ''101 Eesti puud ja põõsast''. Tallinn: Varrak, 2013, lk. 40–41, Harilik mänd
* Ülo Tamm. ''Mänd – vastupidavuse sümbol''. Eesti Loodus. 2001/1
 
===Ingliskeelne teaduskirjandus Eesti kohta===
* Hordo, Maris; Metslaid, Sandra; Kiviste, Andres (2009) Response of Scots Pine (Pinus sylvestris L.) Radial Growth to Climate Factors in Estonia. ''Baltic Forestry'' Vol 15, No 2, pp 195–205
* Mandre, Malle; Pärn, Henn; Ots, Katri (2006) Short-term effects of wood ash on the soil and the lignin concentration and growth of Pinus sylvestris L. ''Forest Ecology and Management'' Vol 223, No 1-3, pp 349–357
* Mandre, Malle; Kask, Regino; Pikk, Jaak; Ots, Katri (2008) Assessment of growth and stemwood quality of Scots pine on territory influenced by alkaline industrial dust. ''Environmental Monitoring and Assessment'' Vol 138, No 1-3, pp 51–63
* Metslaid, Sandra; Sims, Allan; Kangur, Ahto; Hordo, Maris; Jõgiste, Kalev; Kiviste, Andres; Hari, Pertti(2011) Growth patterns from different forest generations of Scots pine in Estonia. ''Journal of Forest Research'' Vol 16, No 3, pp 237–243
* Ostonen, Ivika; Lõhmus, Krista; Helmisaari, Helja-Sisko; Truu, Jaak; Meel, Signe (2007) Fine root morphological adaptations in Scots pine, Norway spruce and silver birch along a latitudinal gradient in boreal forests. ''Tree Physiology''. Vol 27, No 11, pp.&nbsp;1627–1634
* Schmidt, Matthias; Kiviste, Andres; von Gadow, Klaus (2011) A spatially explicit height-diameter model for Scots pine in Estonia. ''European Journal of Forest Research'' Vol 130, No 2, pp 303–315
 
===Muu ingliskeelne teaduskirjandus===
* J. D. OVINGTON, [http://aob.oxfordjournals.org/content/25/1/12.abstract Some Aspects of Energy Flow in Plantations of Pinus sylvestris L.], Ann Bot (1961) 25 (1): 12–20. veebiversioon (vaadatud 05.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>
* Christine Fischer, Wolfgang Höll, [http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF00202430?LI=true#page-1 Food reserves of scots pine (Pinus sylvestris L.)], Trees, juuni 1992, 6. väljaanne, nr 3, lk 147–155, veebiversioon (vaadatud 05.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>
* Jari P. T. Valkonen, Markku Nygren, Anne Ylönen, Leena Mannonen, [http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF00132539#page-1 Nuclear DNA content of Pinus sylvestris (L.) as determined by laser flow cytometry], Genetica, 1994, 92. väljaanne, nr 3, lk 203–207, veebiversioon (vaadatud 05.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>
* Christina Ottander, Douglas Campbell, Gunnar Öquist, [http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF00239954 Seasonal changes in photosystem II organisation and pigment composition in Pinus sylvestris], Planta, august 1995, 197. väljaanne, nr 1, lk 176–183, veebiversioon (vaadatud 05.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>
* W T Sinclair, J D Morman ja R A Ennos, [http://www.nature.com/hdy/journal/v80/n2/full/6882870a.html Multiple origins for Scots pine (Pinus sylvestris L.) in Scotland: evidence from mitochondrial DNA variation], Heredity (1998) 80, 233–240; doi:10.1046/j.1365-2540.1998.00287.x, veebiversioon (vaadatud 05.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>
* J. Provan, N. Soranzo, N. J. Wilson, J. W. McNicol, G. I. Forrest, , J. Cottrell, W. Powell, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1689356/pdf/9787466.pdf Gene-pool variation in Caledonian and European Scots pine (Pinus sylvestris L.) revealed by chloroplast simple-sequence repeats], Proc. R. Soc. Lond. B (1998) 265, 1697–1705, 1998, veebiversioon (vaadatud 05.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>
* Nadejda M. Tchebakova, Olaf Kolle, Daniil Zolotoukhine, Almut Arneth, Julie M. Styles, Natalia N. Vygodskaya, E.-Detlef Schulze, Olga Shibistova ja Jon Lloyd, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1034/j.1600-0889.2002.01337.x/abstract Inter-annual and seasonal variations of energy and water vapour fluxes above a Pinus sylvestris forest in the Siberian middle taiga], Tellus B, 54. väljaanne, nr 5, lk 537–551, november 2002, DOI: 10.1034/j.1600-0889.2002.01337.x, veebiversioon (vaadatud 05.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>
* Ivanov AG, Sane PV, Zeinalov Y, Simidjiev I, Huner NP, Oquist G., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12111228 Seasonal responses of photosynthetic electron transport in Scots pine (Pinus sylvestris L.) studied by thermoluminescence.], Planta. juuli 2002;215(3):457-65. veebiversioon (vaadatud 05.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>
* Sveshnikov D, Ensminger I, Ivanov AG, Campbell D, Lloyd J, Funk C, Hüner NP, Oquist G., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16356904 Excitation energy partitioning and quenching during cold acclimation in Scots pine.], Tree Physiol. märts 2006;26(3):325-36., veebiversioon (vaadatud 05.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>
* Ivanov AG, Krol M, Sveshnikov D, Malmberg G, Gardeström P, Hurry V, Oquist G, Huner NP., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16333639 Characterization of the photosynthetic apparatus in cortical bark chlorenchyma of Scots pine.], Planta. mai 2006 ;223(6):1165–77., veebiversioon (vaadatud 05.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>
* Porcar-Castell A, Juurola E, Ensminger I, Berninger F, Hari P, Nikinmaa E., [http://www.academia.edu/2948400/Seasonal_acclimation_of_photosystem_II_in_Pinus_sylvestris._I._Estimating_the_rate_constants_of_sustained_thermal_energy_dissipation_and_photochemistry Seasonal acclimation of photosystem II in Pinus sylvestris. II. Using the rate constants of sustained thermal energy dissipation and photochemistry to study the effect of the light environment.], Tree Physiol. 2008 oktoober;28(10):1483–91. veebiversioon (vaadatud 05.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>
* Risto Pöykiö, Jari Hietala, ja Hannu Nurmesniemi, [http://waset.org/publications/10251/scots-pine-needles-as-bioindicators-in-determining-the-aerial-distribution-pattern-of-sulphur-emissions-around-industrial-plants Scots Pine Needles as Bioindicators in Determining the Aerial Distribution Pattern of Sulphur Emissions around Industrial Plants], World Academy of Science, Engineering and Technology, 4. väljaanne, 20.08.2010, veebiversioon (vaadatud 05.02.2015) <small>(''inglise keeles'')</small>
 
== Välislingid ==